Lugejaid juurde

Masu toob raamatukokku abi küsima ka neid, kes siia muidu ei satu. Küll uuritakse ametnike, küll asutuste kohta. No hädas olles paluvad erinevat infot üldiselt ka tihemad külastajad. Eks sellega ole kõik külaraamatukogutädid harjunud;)
Täna nt tulid kaks meest küsima midagi tööotsimise kohta. Paar raamatut ainult ongi selle kohta. Hea, et olin jätnud alles ajalehtede vahel lisaväljaannetena ilmunud "Abiks tööotsijale" jms infoehekesed. Lugesid huviga ninad lehtededes. Tänasid, ehk said ka abi. Ei jõudnud küsida, teisi lugejaid tuli parajasti teenindata.
Ja esmaspäeval oli keset päeva selline imelik pooltund, kus järjest astusid sisse lapsed ja noored ning küsisid eranditult kohustuslikke raamatuid. 9 tükki tuli järjest ja seisid loomulikult kõik kobaras laua juures. Mind ja arvutit on aga kokku mõlemaid üks. Sagedasemad käijad on jälginud, kuidas nende nime sisse löön ja siis raamatud maha võtan ja uued laenutan. Nemad oskasid oodata, kuid need, kellel õpetajad olid läheneva veerandilõpu avastanud ja kes üldse siin vaid mängimas ja koolis vajalikku laenutamas käivad, olid kärsitumad. Jooksin arvuti ja riiulite vahet. Käiku läksid ka mu isiklikud Meisterdetektiivid ja Lotted, mida tagavaraks raamatukokku olin toonud. Kui siis kõik olid oma soovitu kätte saanud, osad lahkunud, osad lastenurgas, hingasin kergemalt. Aga liiga vara. Kümnes tulija tahtis arvake ise ära mida- eks ikka kohustuslikku, "Romeo ja Julia"-t :0)
Ülejäänud päev jätkus õnneks tavaliselt- 1 või mitu inimest lehte lugemas või laenutamas ja mõned nn augud, mil sain uurida infot uute raamatute ja tellimiste kohta.
Hommikul oli hea tunne, kui uus lugeja kiitis, et siin on nii hubane. Hubane, mugav, kodune- neid sõnu ongi esmakordselt käijad raamatukogu kohta öelnud.