teisipäev, 30. märts 2010

Raamatukogu teadmata ajani kinni.

Seoses töötaja " jalaremondiga" on "rams" praegu kinni. :(
Kahjuks ei tea ette öelda, millal suudan taas tööle lonkama hakata.
Palun jälgida ukselolevat silti.
Infot saab ka telefonil 56 669 878 ning pikendada kas meili teel urge@pkr.ee või sõnumiga eelolevale numbrile.
Raamatud saab ka tagasi tuua mulle koju aadressil Urge 14 korter 2.
Liivia

kolmapäev, 24. märts 2010

teisipäev, 23. märts 2010

Tunne nagu headel aegadel

Kole kurb on see õppeaasta olnud. Lapsed lihtsalt ei jõua enam raamatukokku niisama aega viitma ja omavahel suhtlema. Olin nende kisa ja tähelepanuvajadusega siiani väga harjunud. Käiakse vaid kohustuslikku laenutamas ja väga harva.
No sel nädalal on vaheaeg ja ruum üle hulga aja jälle valjuhäälseid laua- ja kaardimängude mängijaid ning diivanite taha peitjaid täis. Õnneks ka laenutajaid ja uute raamatute uurijaid. Isegi mänguasjakasti kaevutakse. Ka on nad rõõmsameelsemad, kui eelmistel vaheaegadel.
Kõik, nagu mullu ja muistegi!

esmaspäev, 15. märts 2010

Üleskutse

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing kutsub üles...
LOE

neljapäev, 11. märts 2010

Arvutiajastu muutused

Mälu on auklik, nagu Hiirte juust. Vahel ei mäleta kust-mist kunagi netist üles leitud sai. ;0(
Enam ei käi raamatukogu arvutis ka tarku noormehi, kellelt arvutiajastu algusaastatel abi ja nõu sai. Oli ju siin majas küla üks esimesi arvuteid. Et kõik korra päevas ikka netis saaksid käia, pidin lausa pooletunniste aegadega nädalagraafikud tegema, kuhu nädalapäevad varem end kärmelt kirja panna sai. Kokku ninapeale 2 tundi nädalas. Asi toimis nii mitu aastat, enne kui üks Sindi firma siia ühendust pakkuma jõudis. Kodudesse muretseti isiklikud arvutid. No koduarvutisse saab mänge ja mussi ja mida kõike tõmmata, mida siin majas ju ei lubata. Aga kes meil siin vanasti siis mingit arvutikasutusreeglit rikkus või kasvõi graafikut sodis, sai kahenädalase keelu! Keelupoisid (õnneks vaid paar tähelepanusooviga poissi) käisid iga päev üle ukse küsimas, kas keeluaeg juba läbi, ehkki ise lugesid ka päevi :)
Nüüd istuvad laste-noorte asemel rahvaarvuti taga hoopis enamasti täiskasvanud. Aga eks nii ole praegu igalpool...

kolmapäev, 10. märts 2010

Eile..

Inimesed on mures, pimedal ajal tunduvad probleemid võimenduvat.
Eilsel naisseltsi õhtul rääkisid naised, et igasuguseid kuulujutte liigub: et pensionäride linnaringi buss rahapuudusel kaob, et Urge vabakas pannakse varsti kinni, ja palusid mul teada anda, et nemad on väga nördinud, et siitpoolt vallaots tahetakse viimastel aastatel täiesti välja suretada. Ja et Ege on küll väga õige inimene omal töökohal! Niigi kooli ja lasteaia puudumise tõttu on meie kandi külades üks vanem lapsega end linna sisse kirjutanud. Vald jääb seega nende tulumaksust ilma. Koolilapsed on laiali pillutatud, saabuvad õhtuti koju pärast pikaleveninud päeva. Paljud väiksemad ei jõua enam ringidesse. Ennem tulid nad kõik kell 15 koolibussilt ja kohe hakkasid iga päev ringid. Nüüd on nende algusaeg hilisema peale lükkunud ja lähikülade noored marsivad iga ilmaga mitu kilomeetrit jalgsi siia, lisaks kohalikud. Eile nt oli järjest mitu erinevat bändi harjutamas ja minu arust läheb neil väga hästi. Koos on tavalised noored, kellel on nüüd võimalus end proovile panna. Ja iga uue nädalaga on kuulda, kuidas nad on arenenud, meloodiakäigud lähevad järjest profimaks! :) Kas nad peavad nüüd jätma pilliõppe lihtsalt pooleli ja minema jälle Sinti või Pärnusse linna peale ja kaubakeskustesse lonkima??? Ka teised ringid, mitte ainult pilliõppe omad, on huvitavad ja osalejaid jagub. Mitu uut elaniku nt on meie maja ringid ja võimalused avastanud. Ja põliselanikega tuttavaks saanud ning rutem sisse elanud. Mõtlesin läbi, mitu ringi meil on ja mis need on ja avastasin, et neljapäeviti on varahommikust hilisõhtuni lausa kolm (!!!) erinevateemalist ringi.
Minul on üks selline kahtlus, et osad vanemad kas ükskõiksusest või siis rahaliste raskuste tõttu ei ole laste ringitasusid ära maksnud ja laste osalus ei paista kuskilt välja. Täiskasvanute ringides käijad kindlasti maksavad, vaevalt, et nendega probleeme on.
Autodega ringi vurajad ei kujuta ettegi, et meie lapsed siit Saugasse ringidesse küll jalgsi käima ei hakka. 10 kilti- no kuulge!!! Ja kui ka Tammistes mingi ruumike lähiaastatel valmib, on sinna sama pikk maa. Vaid tee on laiem ja otsem ning ilma kurvideta, jalakäijate- ega jalgrattateed pole aga mitte kummagi tee ääres! Tagasitulek jääks puhta pimeda peale.
Olen isegi koolimajja laenutuspunkti või lastevanemate koosolekule minnes mitu korda ohus olnud- vaata, et autod sõidavad või otsa, poriseks pritsivad igal juhul! Ja kooli oli Urgelt vaid kilomeeter-paar.
Meiekandi rahvast enamus liigub jalgsi. Naised arvasid, et Saugasse käib alevikku mitu bussi, linnas on ringid ja muu kultuura kõik lähedalt võtta, bussiga saab õhtul koju. Meie siin liigume kilomeetreid jalgsi, et bussile saada. Aga ikkagi eelistatakse alati keskust!!!
Sellised olid siis eilsel arutlusel väljendatud kohalike mõtted.

teisipäev, 9. märts 2010

Tule lugemisaastat avama!

Lugemisaasta algusest on juba tükk aega möödas, kuid pidulikku avamist veel pole toimunud.

Viimasel ajal loetakse palju "Minu..." sarja raamatuid reisidest või elust mujal maades.
Täna õhtul räägimegi raamatukogus reisiraamatutest ja küllakutsutud giid näitab pilte-filme.
Algus kell 17.

esmaspäev, 8. märts 2010

Teadmiseks

Rahvariide kursus kolis raamatukogust mujale ja teisele päevale, kuna juhendajal on esmaspäeval muud kursused. Info endiselt Silvia Pärnalt telefonil 55975980

esmaspäev, 1. märts 2010

Ei saa mina neist (eesti) meestest aru! ;)

Kuidagi nii satub, et ma kirjutan loetavast raamatust mitte siis, kui see on juba läbi, vaid tahan mõtteid jagada kuskil poole peal :(
Haarasin uute raamatute pakist esimesena paljureklaamitud ja -kiidetud Vilepi Hirmu ja sukeldusin lugema.
(vaata siit)
Algus meeldis väga, samamoodi, nagu tema lasteraamatudki. Siis, kui peategelane mõtles välja ühe uue tegelase, meeldis kah veel kuidagi- ühe mehe elu, teise mehe elu...
Aga siiiiiis, kui see väljamõeldud tegelane omakorda veel ühe tegelase välja mõtles .......... No andke andeks! ... :0)
Minu jaoks liiga palju erinevate meeste vaevasid-valusid-segaseid elusid-arusaamatuid rabelemisi... Ma loeks kolme eri raamatut ja oleksid kõik huvitavad ja põnevad. See kindlasti ongi Vilepil taotluslik - kolme elu ühes raamatus läbisegi kirjeldada, fantaasia tõelisusega läbisegi, elavad ja väljamõeldud mehed. Või on tal siis esimeses, täiskasvanutele mõeldud raamatus, kirjutamise ajal nii palju variatsioone, et ühe mehe ellu ära ei mahu või ei sobi või... Või mis mina, lihtne maaramsimutt, siin ikka arutlen ja oletan, jätame selle töö kriitikutele.

(Tuleb meelde, kuidas meile Viljandi Kultuurikoolis pähe taoti, et ei tohi kasutada väljendit "raamat", vaid- autoril on teos, novell, kogumik jne.)

Värvimusa tasuta käes

Kes teab, mis saab, kui lae vahel on (või oli) vesi ja juhtmed on märjad ja tuled vilguvad päev otsa nagu oleks kusagil tantsusaalis, kus laes keerleb diskokera või prožektoreid lastakse teatud (väikese!) ajavahemiku järel üle sinu koha. Reedel vilkus vaid natuke, täna juba päev läbi. Mul hakkavad varsti koordinatsioonihäired nii!

Südamest tulnud lilled


Kuni märtsi lõpuni saab raamatukogus vaadata uut näitust- Tori hooldekodu elanike kauneid joonistusi ja tikandeid. Lisaks üks suur kaltsuvaip.

Tori hooldekodus on 60 nn klienti. Mõned inimesed võtavad nädalas korra osa kunstitunnist, mille juhendajaks on tegelusjuht Sveta Kask. igaühel on oma meelistegevus, mis tal paremini välja tuleb.

Üks inimene nt on välja mõelnud omamoodi tikkimistehnika.

Teine joonistab tavaliste pliiatsitega imeilusaid lilli...

Eneseväljendus on suletud keskkonnas üks vaba aja meeldivaid veetmise viise.