Raketid! Keset päist päeva :0)

Täna lõunal tähistasime 105. a. möödumist Urge raamatukogu nö sünnist. Ka mul endal sai aasta algul juba 25. a. siin tööl olemist.
Kirjutasin sellest natuke eelnevalt ka vallalehes. Vanasti vist oli siin peaaegu igas külas oma raamatukogu, kool ja kõrts.

Kutsusin külla vallaametnikud, volikogu liikmed ja vallasutuste töötajad, kolleegid ning naisseltsi naised. Mul on suur rõõm, et kohale tulid needki, kes varem meie majas käinud polnud. Volikogugi oli kahe liikmega 13-st esindatud.



Vallavanem tegi oma tervituse ja kingituse üleandmisega otsad lahti. Talle järgnesid teised külalised.
Edaspidi pole vaja enam muretseda, et suuremate ürituste ajal kohvitassidest või vaasidest nappus tulla võib. Ka Sindi naiste humoorikalt tarbeasjadest kokkupandud kingipakist (termomeetrist lilleväetiseni) on kasu hulgaks ajaks.
Pulli küla selts võib aga näpuosava Silvia üle küll uhke olla- tema meisterdatud kingid on ainulaadsed ja tehtud alati just kingisaajale mõeldes.
Kroonika kirjutamiseks on mul nüüd kaunis kaustik olemas. Ka kilo šokolaadikomme ootab ärasöömisel abi. Toodud lilled leiavad ruumis endale meeldivad kohad...
Raamatukogule sooviti veel 105 või 210 aastat edasikestmist ja mulle kaks korda 25 aastat veel töölolemist. Huvitav, milline vallavanem ligi saja-aastast veel tööl tahaks hoida :)))


Pärast südamlikke tervitusi laulsime Heini kitarri saatel hea tuttava Evega maakonna teisest otsast paar laulu.

Rääkisin pisut raamatukogu algusaastakümnetest. Mu kenasti ettemõeldud ajalises järjestuses jutt jäi poolikuks, kuna suure pabistamisega unus lõpus ära, millest ma veel tahtsin rääkida.
Õie tehtud erinevad kringlid lausa sulasid suus. Tänud Avele, kes need kohale toimetas- ma ei pidanud klaassiledal Urge-Sauga teel täna teist korda enam kumme libistama.

Ja tänud ka Vellole, kes väikese ilutulestiku põlema süütas. (Valisin poest just madalad raketid, et päevasel ajal midagi sellest ilust kaduma ei läheks). Pärast 108-t lasku oli igatahes külavahe paksu tossu täis... Naersime, et kui nüüd ojamäelt mõni auto tuleb, ei näe ta tossust läbi sõitagi.
Sain kokku ka oma kursaõdedega, tõsi küll erinevates koolides koos oldud, aga kõik oleme oma õpitud elukutsele truuks jäänud!


Aitäh kõigile!
Oli väga tore ja südamlik pärastlõuna!

Tänuga
Liivia