Puhkusest

Eile tuli mitu "rahutut" inimest jutuga, et kohe sul hakkab ju puhkus ja anna mulle kohe rohkem. :)
Rahu, ainult rahu! Puhkus on sel suvel plaanis küll, aga algus on alles JUULIS.
Panengi kirja puhkuse ajad, kuna otsustasin selle võtta kahes osas. Põhjus on ka. Koleerikuna ägestun alati sisemiselt aastalõputi, kui iga teine sisseastuja küsib, et kuule, millal sul see jõulupuhkus hakkab. Pole kunagi olnud, ei hakkagi, olen (eluaeg olnud) tööl ka 31.-l, saan vastata.
Eks ma siis allun "ühiskonna survele" ning proovin sel aastal esimest korda oma 30-aastase tööaja jooksul ära, mis maiku loom see jõulupuhkus ka on.

Niisiis selle aasta puhkuse ajad:
3. - 27. juuli
ja
20. detsember - 2. jaanuar

Kirju-mirju

Koristasin ja leidsin maast ilusa priske... puugi! Mnjaa, elukutse on meil ülimalt ohtuderohke! :D
Kevaditi, esimestel lahtiste ustega päevadel, oleme laborijänesteks pisipinisejatele, kes terve suguvõsagi toidurikkasse kohta elama kutsuvad ning suve otsa nähtavasti ka oma poegi meie peal välja õpetavad. Siis varsti võib põrandalt-seintelt-aknalaudadelt avastada aeglases pikas järjekorras tasaselt astuvad drillitud sõdurid.
Edasi tulevad kohta uurima triibulised, no neid on igas pikkuses-paksuses ja erivärvilise kasukamustriga, vahel teeb mõni perekond katuseräästasse pesagi. Tavaliselt olen pidanud siis kõiki külastajaid rünnakute eest hoiatama. Aga igal aastal nad seda kohta õnneks ei avasta! Neist järgmised on tüütud põrisevad suursilmad, keda jätkub hilissügiseni ja mõni magab kusagil seinapraos ka oma talveune märkamatult ära. Sajakoivalised armastavad seda kivimaja aga aasta läbi ja riidu pole nad omavahel õnneks läinud, end eksponeerivad nii matsakad-karvased kui sihvakajalgsed.
Praegu veel on õues palav ja sees jahe, aga nii kuu-poole pärast on majaplekk tulikuum ja ruumis kraade üleküllaga. Kui lisada ööpäev läbi üksteise peale karjuvad ja mitte kunagi magavad nokalised, siis on džungel kohapeal olemas. :D

Eks ole ju etteheitev pilk! No miks sa mu purki panid!

Tüdinud...

Olen niiiiiii tüdinud 30 aastat kuulamast lausealgusi stiilis "kui sul vaba hetk on" või "kui sul kedagi (st külastajaid) pole, siis saad õues päikest võtta, jalutama minna, mulle külla kohvitama tulla, koju puhkama minna, tööl lastele suppi keeta" jne jne. Ja loomulikult- "Küll sul veab, saad päev otsa KÕIK raamatud läbi lugeda"!!! Kui ma siis piuksatangi, et ei mul pole töö ajal mingeid vabu hetki, vaadatakse nagu katkutõbist. Ja kui vestleja veel minema pole jooksnud, püüan mõne töölõigu kohta veel paar sõna öelda, aga huvi kadumist on kohe näha, nii et jutu jätkamine on mõttetu.
Kümnendi aastat tagasi sain võrdluseks öelda, et ega poodi ka jahu ja suhkur kiloga jõua, müüja tuleb ennem avamist või jääb pikemaks ning müttab kuivaineid kaaluda ja poolikuid sigu tükkideks peksta, ja vat just samamoodi on minul ka siin peale lugejale vastu naeratamise palju muud tööd. Nüüd ei saa enam sedagi öelda, kaup tuleb poodidesse ju juba tundmatute olendite poolt pakitud pisipakkidena.
Mille järgi inimesed küll ameti üle otsustavad? Iga külastaja ju näeb, et mul pole sukavardaid käes ega avatud raamatut nina all. Teen kogu aeg midagi - kas töötlen uusi raamatuid, tuhnin  dokumentides või on mõni raamatupoe kodukas - tellimisnimekiri lahti. Arvuti on niipidi, et inimene näeb, mida ma talle laenutan ja mida üldse arvutiga teen. Juba paar aastat olen loobunud ajal, kui laenutaja ruumi tuleb, seal ringi kõnnib ja uut valib, minuga samal ajal juteldes, pooleliolevat tööd täiesti kõrvale jätmast. Ka klahve klõbistades saab ju temaga vestelda ja jututeemale kaasa mõelda. Loomulikult olen seejuures alati kohe püsti, kui vaja ning riiulite juures abiks. Ega ma ei pahanda inimeste peale, lihtsalt valasin end tühjaks. Jagatud mure on... Aitäh, et läbi viitsisid lugeda!
Kutsun Sind üheks tööpäevaks siia- võid ajaviiteks lugeda ja tegevusi jälgida- iga töölõigu juurde saan rääkida, milleks see vajalik on ja kuidas tehakse. Ning õhtul saadki siis otsustada, kas see on maailma töövaeseim töö või mitte.

Lapsed raamatukogus.
Nelja-aastane jookseb õuest sisse ja hüüatab koridorist vennale:
"Oiiiiii, kuule, siin on elektrimesilane!"

Ruum on suviselt soe ja putukarohke. Eks nüüd tuleb mitu kuud veel õhtuti akendelt kõik need õue vaatavad mummid tassi korjata ning üle läve rohu sisse aidata. Ei taha ju turvafirma kõnede peale ärgata!

Edetabelid

Tellisin programmist laenutuste edetabeli selle aasta algusest eilseni, niisama enda huvist. Mingit esiviisikut ega -kümmet selle põhjal paika panna väga ei saa, kuna paljusid raamatuid on laenutatud ühepalju. Mille sa millest siis ettepoole sead!
Esimene tabel on kogu laenutuste kohta ja teine näitab ainult raamatuid.

Jrk Autor Pealkiri Laenutusi
1. Naised : ajakiri 45
2. Maakodu : aia-, suvila- ja majaomanike ajakiri 34
3. Kroonika 31
4. Maaleht : maarahva nädalaleht 27
5. Naisteleht : ajakiri 25
6. Elukiri : ajakiri enamusele 24
7. Saladused : ajakiri elust enesest 24
8. Kodu & Aed : ajakiri 19
9. Burda : ежемесячный журнал 18
10. Eesti Naine : suurim kuukiri naistele 18
11. Postimees 18
12. Kodutohter : terviseajakiri kogu perele 17
13. Tervis Pluss 14
14. Tiiu : Tervis+ilu+mood+kodu+aed+käsitöö 12
15. Kodukiri ajakiri : aastat häid ideid Eesti kodudes 10
16. Wilson, Gayle Keelatud mõrsja : Siid & skandaal. 4. raamat 9
17. Paris, Manona Minu Moskva : kõigi vimkade kiuste 9
18. Howard, Linda Kesköine vikerkaar 9
19. Crosby, Susan Palgatud abikaasa 9
20. Ellet, Lana Täiskuu 8
21. Minu Käsitööd 8
22. Lawrence, Kim Kaunitar ja kreeklane 8
23. Raudnask, Valve Kõik, mis on juhtunud 8
24. Petrone, Justin Minu Eesti. 2. osa, Mida sa tahad? 8
25. Вязание модно и просто 8


Esimene raamat alles 16. kohal! Hmmm, ajakirjad-lehed on meil tõesti ülimalt populaarsed!


**************************************
Jrk Autor Pealkiri Laenutusi
1. Wilson, Gayle Keelatud mõrsja : Siid & skandaal. 4. raamat 9
2. Paris, Manona Minu Moskva : kõigi vimkade kiuste 9
3. Howard, Linda Kesköine vikerkaar 9
4. Crosby, Susan Palgatud abikaasa 9
5. Ellet, Lana Täiskuu 8
6. Lawrence, Kim Kaunitar ja kreeklane 8
7. Raudnask, Valve Kõik, mis on juhtunud 8
8. Petrone, Justin Minu Eesti. 2. osa, Mida sa tahad? 8
9. Anderson, Natalie Sukeldudes tundmatusse 8
10. Mallery, SusanTaas kodus 8
1 1. Coelho, Paulo Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin 7
12. Lauli, Olle Kodutus 7
13. Wood, Sara Süütu patune 7
14. Wilson, Kayli Armastus mägedes 7
15. Avestik, Rait Sulev Luik 7
16. Graham, Heather Jõuluks koju 7
17. Kersna, Vahur 7x7 7
18. Logan, Nikki Sõbrad igaveseks 7
19. Khadra, Yasmina Plahvatus 7
20. Mikweldt, Jaan Anonüümkirjad 7
21. Vincenzi, Penny Parimad ajad. 1. osa 7
22. Roberts, Nora Otsing 7
23. Lender, Mae Eleanor 7
24. Cornick, Nicola Maski varjus 7
25. Lembe, Milvi Eluvöödid 7

Ja mida siis selle nimekirja kohta kommenteerida?
Valsisammul: 1-2-3, 2-2-3...
Ajaviite vahele pikituna on iga teine või kolmas kas eestlaselt või elulugu.
Võimatu on keelata seebikate lugemist!!! Aitaks vaid keeluseadus ja ärakorjamine. Siis hakataks neid kindlasti kodusel teel paljundama, nagu vene ajal mulle lugeda toodud keeluraamatuid.

"No, Liivi, küll OLI meil eile ilus kontsert!"

Nii öeldi mulle juba maja juures õues, kui kolmapäeva hommikul tööle tulin. Päevapoolsemadki sisseastujad kiitsid.
Oli tõesti ilus! Isegi olin alles eelmise õhtu meeldivate muljete mõju all. Mulle mõjub puhas heli alati õhkutõstvalt, kõik mured-vaevad on ununud ja aju ka nagu prahist puhtaks puhutud. :)



Möödunud nädala teisipäeva õhtul oli raamatukogus emadepäeva kontsert. Mine võta kinni, mitu aastat see traditsioon juba kestnud on, et emadepäeval ja jõulude ajal on õhtu lauljate, tantsijate või kellegi muu sisustada. Alati leidub esinejaid, kes siin veel käinud pole ja alati ütlevad esinejad ära minnes, et teiega oli nii tore, kutsuge meid veel teinekordki. Olen vist siin mitmeid kordi juba oma naisseltsi naisi kiitnud- on jah nad toredad! Te ei kujuta ette seda tunnet, mida ma neid vaadates alati tunnen. Kõigepealt hakkavad tulema varased, kel plaan ka raamatuid vahetada, siis üks-kaks-haaval ülejäänud. Teretatakse, vesteldakse, mõned pole üksteist ju kuu aega näinudki. Ja siis lõpuks on "tuba" nagu pannkoogivanaemasid täis! :)))
Aga seda viga ma enam kolmas kord ehk ei tee, et jaotan lauad-toolid mööda ruumi hääästi laiali, et vaatajad üksteise tagant ja vahelt kiikama ei peaks. Kõik minu poole päeva mööblilohistamine oli jälle asjatu, kuna seltsi naised poevad kokku ühe laua taha nagu perekond. :)

Aga nüüd kontserdist! Sindi ansambli Šal-lal-laa lauljaid olen varem kahel korral näinud, õigemini kuulnud, sest jutt on ju lauljatest. :) Kui nüüd seda "nägemise" sõna edasi järada, siis ei saa ka esinejate visuaalset poolt kunagi alahinnata. Mingi ühtemoodi rõivaese või detail annab palju positiivsust juurde. Sindi lauljate kärtssinistel pluusidel olevad rahvariidemotiividega vööd sobisid väga hästi kokku nende endi lemmikrahvalauludega. Juhendaja Kristel Reinsalu oli vahva õhtujuht, rääkides ansambli ajaloost, lauljatest ja laulude valimisest. Koos käiakse juba päris mitu-mitu aastat. Laulude viimistluses oli tunda tugevat eeltööd ja "karmi käe all" kokkuharjutamist, nt realõpud ei veninud.
Ütlen ausalt, sain eneseuhkusele valusa hoobi- oma arvates pooletoonist vahetki eristavale kõrvale lootes püüdsin terve esinemise aeg ära arvata, mitmehäälselt iga laul olla võiks. Ja no ei arvanudki, pidin üle küsima! Tuligi välja, et oli nelja-viie- ja ka kuuehäälseid. Plaanis on üks seitmehäälne laulgi varsti selgeks saada. Samad naised jõuavad käia ka kooriproovides, juhendajaks väsimatu Kristel.
Mulle meeldis eriti see, et laulud olid Kristeli poolt "äraseatud" ehk siis huvitavamaks muudetud. Ka paljuleierdatud "Tivolit" saab mitmehäälseks tehtuna ja liikumist juurde pannes uudselt ja põnevalt esitada. Laule oli mitmest vallast- lõbusaid, mõtlemapanevaid, vanu ja tuntuid, rahvalaule. Esinemistel eelistavad nad enamasti eestikeelseid, vahel harva laulavad mõne võõrkeelse, enda jaoks. Palju on saadud tunnustavaid kohti ja äramärkimisi lauluvõistlustel.
Olen tähele pannud, et avatud ja vaatajatega kohe suhtlema hakkavate esinejate puhul on ka pealtvaatajad siin neil alati kohe nö käpas. Ühegi kuulaja näol polnud seekord näha pinguldatud ilmet. Kõik kuulasid rõõmsalt ja lauldi ka ise kaasa, kui see ettepanek tehti. Kangelaslikult pidas pika esinemise vastu ka üks justhaigestunud laulja, kelle hääle puududes oleks meie kontsert hoopis ära võinud jääda.
Kui esinejad juba kohvilauas istusid, tuli välja, et meie Aita Niklus on tõeline Sindi Keskkooli legendaarne õpetaja, keda paljud sooja tundega mäletavad. Nii oli tal esinejate hulgas mitu endist õpilast, kellega kooliaegu meenutada.

Juhtus kole lugu! :(

Vat selline kole lugu juhtus paar päeva tagasi, kui neljane tirts tahtis uudishimust ajalehtede stendi keerutada. Lastele on sellel kõrgel asjandusel kogu aeg miski maagiline mõju olnud. Ükski pealt ühene ei saa ilma keerutamata lihtsalt mööda mindud. :D Mõnes mõttes oli õnnetusest kasu ka- korrastasin ajalehtede riiuleid, et käesoleva aasta lehed neisse ära mahuksid ning vanale, äraväsinud ja ümberkukkuvale stendile paigutan vaid kergekesed- kõige viimase kuu omad.

Suur vedamine, et ükski tibu ise stendi alla pole jäänud!
Vanas raamatukogumajas olid riiulid viltu vajunud, nt terve rida, nii 4-8 tk kõik ühele poole viltu nagu kõrred tuules. Küll sai neid seina külge, küll pealt liistudega kokku taotud, et kogu kupatus korraga ümber ei vajuks.
Meenub juhus, kus fondiruumi vaadates nägin nagu aegluubis kolme lahtiselt keset ruumi olnud, aga pealt liistudega kinnitatud riiulit järsku kahele viieaastasele peale vajumas. Oi seda raamatusadu, nendega said tirtsud valusasti pihta, aga riiulid maandusid õnneks turjadega vastasseina vastu.

Kohendatud!

Täna vedas ikka kõvasti!
Just sel hetkel, kui uksest välja tööle astuma hakkasin, märkasin meie korrusmaja teeotsa ligidal teekohendamisautot. Teate ju küll- sellist, kus üks mees istub kabiinis, vasak küünarnukk lahtisele autoaknale toetatud ja otsib igavledes pilguga möödujate hulgast kenamat või teeb suitsu, teine mees aga vuhib tagurpidi poolküürus auto taga, pühib higi ja suristab pea kohal olevast torust igasse maanteauku kivipurusegu. Vaat selle tagumise juurde ma kohe ka õnnelikult kihutasin. Palve oli väga tõsine- pikk löökvagu teeotsal, kus teadmatumad järjest oma kumme õhemaks riivivad. Sisse ja läbi põrutasid nii ärakeerajad kui needki, kes mööda kitsast teed otse sõitsid.
Paar aastat tagasi rääkisin sama mure ära tookordsele tasandajale, näitasin samuti näpuga koha ära. Tõsi küll, eemalt. Täitiski, aga kõik ümarad lohud teisel sissesõiduteel. Ligi meetrine kitsas sügav riba aga haigutas kihutajaid oodates ikka rõõmsalt edasi! Igal kojusõidul olin murelik, kummalt poolt mööda rohtu ohutum oleks sõita.
Seekord saigi mure lahendatud! Tänutäheks viisin mõlemale töörabajale eilsest peost järele jäänud kuivanud kringlitükid. Mulle tundus, et nad olid magusa suutäie üle õnnelikud. Segusuristaja kiitis veel, et küll on hea, kui on aktiivseid inimesi. Kas ta pidas silmas meie emadepäeva varast ärapidamist või korduvat töösegajat, seda ma üle ei küsinud. :D

Vallamaja meestele ja tänastele teekohendajatele aga järjekordsed tänusõnad kõigi poolt, kes meie teed liiklemiseks kasutavad!

Lapsed- see tõsine jutt on teile!

Kallid kohalikud lapsed!

Mul pole midagi selle vastu, et te käite raamatukogus kuulamas-vaatamas erinevaid esinejaid- lauljaid, näitlejaid, tantsijaid, käsitöölisi jne, jne. See on tore- siis saate aimu, mille kõigega inimesed tegelevad ja olete ehk ise ka tulevikus samasugused aktiivsed tegutsejad. Ka omavahel sosistamine polnud täna õhtul õnneks eriti kõvahäälne, ehkki selline asi pole esinejate suhtes viisakas ja segas neid kõvasti. Häiris väga see, et ilusate laulude ajal, mida täiskasvanud kaasaelamisega kuulasid, poeti laudade alt ja vahelt kaugemale magusaid peotäisi kahmama, oma laud muidugi juba ennem algust lagedaks söödud. Kõrvallauas istujate suhtes pole see viisakas ja millegi kenasti küsimist tulge palun õppige laste käitumisraamatutest!!! Veel oli hästi inetu, et olite kommipaberid diivanite-toolide vahele maha visanud!!!
Alles nii paar aastat tagasi pakkusid naised kuulama tulnud lastele magusat vägisi ja nood võtsid kommikese või kringlitüki lõpuks vastu.
See peoga kahmamine siin viimastel aastatel segab absoluutselt igal üritusel. Kas tõesti tänased lapsevanemad ei õpeta enam oma lastele viisakat käitumist?! Lasteaias nad ikka ehk õpivad?


Huh, nüüd sai see lõpuks välja öeldud!!!


Koristasin siin peale kõigi äraminekut ja mõtlesin, et otsustan edaspidi keelata lastel suurte tegemistes osalemise. Aga siis te ju ei saakski enam paljut huvitavat teada! Meiekandi täiskasvanud ja lapsed ongi ilma jäänud sellest tegutsemisrõõmu tunnetamisest, mis mujal kultuuri- ja seltsimajadega maakohtades aastapõlvi kestnud.

Mõtlesin, mõtlesin ja välja mõtlesin, mis edaspidi teha.

Järgnevatel päevadel:

"Teeme ära" koristustalgud toimuvad ka Urgel

laupäeval, 5. mail algusega kell 11.00

info: kaie@sauga.ee, 5533092

Kogu vajalik teave siit

******************************************************************

Teisipäeval, 8. mail algusega kell 17.30

toimub Urge raamatukogus

emadepäeva- ja kevadkontsert.

Esinema tuleb Sindi ansambel Šal-lal-laa.

Ansambel on tuntud ja saanud mitmeid vabariiklikke tunnustusi.

Kontsert kestab kohvipausidega kokku umbes poolteist tundi.

Ootame kõiki kuulama!!!

Urge Naisselts koguneb kell 17.