Nii märkisin vanasti üles igapäevaseid laenutusi-külastusi,
siis lõin need päeva lõpus kokku ja kandsin päevikusse.
Kui midagi väga kaua ette plaanida, jookseb kõik kena ja kindel ikkagi vastu taevast! Just nii juhtus ka raamatukogu kroonikatega, mida suvel suure õhinaga koostama hakkasin. Igasuguseid asju meenus, kapist leidsin vanu näitusesilte, kuulutusi ja väiksemaid pudinaid, mis alles hoitud, sirvisin läbi kõik säilitatud lauakalendrid. Elu on ikka pagana huvitav ja sündmusterikas olnud!!! Esitama pidime viimase 12 aasta kroonikad keskraamatukogule oktoobriks. Panin enda jaoks paika iga kuu tegevuse. Ja siis hakkas mitmeid kuid jukerdanud arvuti päris streikima. "Pilt" ekraanil on siiani sogane-kirju, piirjooned laialivalguvad pikkade sabadega. Päev otsa selle vaatamine hakkab silmadele. Ka internet "käis kohal" nagu juhtus. Isegi WiFi sageli ei töötanud, et oleksin saanud tööläpakaga midagi teha. Nn rahvaarvuti on kuid tumm. Kõrvalasutuse omadelgi olevat miskid vead "sees".
Kuidagimoodi olen ikka saanud laenutada, aga paber kõrval. Nagu jälle "helgem hetk" tekib, hakkan ruttu paberilepandud laenutusi "sisse lööma" ja ka uute raamatute nimekirju läbi vaatama. Paar korda juhtus sügisel see, et mu päevane töö külastajatest vabadel hetkedel oli pikka tellimuskirja ära saates täitsa asjatu. Kiri oli lihtsalt kuhugi kadunud. Saadetute kaustas polnud. Kõik nimekirjad tuli jälle uuesti üle vaadata ja uus tellimus koostada.
Kroonikate puhul sain silmasõbralikuma läpakaga sain täiendada nt kõigi 12 a mustandeid, selle jaoks ju internetti vaja pole. Läpakast aga praegu printida veel ei saa. Korralikult vormistatud kroonika tahtsin manustes kirjaga edasi saata, et seejärel lauaarvutist printimine ära teha, kuid siis hakkas nn postkast jamama, kirjad manustega lihtsalt ei läinud ära. Küll püüdsin neid ühe lehe kaupa saata, aga vahel oli ühe lehe maht neljakohalises mõõdus, vahel kahe... Ometi olid mõlemil ühtemoodi tekstid. Nt 2007. aasta kümnekonna lehe väljaprintimiseks läks mul terve tööpäev! Gmail soovitas, et püüa uuesti ja püüa uuesti. No ma ju püüdsingi! Ei saanud ka täpselt aru, kas mul on lihtsalt tehnikateadmistest puudu (no nagunii on!) või siis on viga meie maja vanas serveris- aegunud arvutis. Kuud läksid ja mina muudkui hädaldasin vaesele kolleegile, kes mind ära oli sunnitud kuulama. Lisaks kroonikajamadele hakkas samal perioodil kehtima ka kauaähvardatud uus raamatukoguprogramm. Kohe täiesti peapealepööratud uus! Kui eelmine uuendus oli esimesega sarnane ja lihtsalt täiendustega, siis nüüdse, kolmanda variandiga ollakse väga hädas. Usun, et Eestimaal on sellele ülemineku pärast ka mõned kolleegid lihtsalt pensionile läinud. Vahel keeldub see avanemast või mingit pooleliolevat töölõiku jätkamast. Pluss meie maja netijamad! Keriv rõngas mõlemi arvuti ekraanil on juba nii omane, nagu oma lapsuke! Praegu on kausta vahel vaid
üksainumas aasta plaanitud kaheteistkümnest. Täna on pühapäev. Mis
"nali" homme tööl hakkab, võin juba ette kujutada. Ärge nüüd soovitage, et miks sa arvutipoisile pole rääkinud. Olen. Ootamegi ju uusi juppe. Vaid viimase nädala jamad on rääkimata.
Kevadel hakkas majas vool kõikuma. Valgus tantsis laes nagu diskosaalis. Imelik küll, aga tugev võbelemine algas just pealelõunati kahe ja nelja vahel. Kõigepealt oli kahtlus, et üks pikk luminofoor hakkab läbi minema, aga siis märkasin lambimängu ka koridoris või kööginurgas. Sügisest siiani on värisev valgus sagenenud. Mõnikord mitu päeva järjest ja siis jälle päevi vahele jättes, nii et äragi juba kipub unuma. Igasugu ametimehed on kohal käinud, mõned sattunud ka just kõva valgusevõbelemise ajal, pinget on vähemaks võetud, aga "tolku" pole olnud.
Erkude närvidega inimese jaoks on mitu lahendamata probleemi tõeline igapäevane masendus! Hea meelega jääks juba jälle puhkusele! :D
16.jaanuar 2007. a.
Kultuuriminister raamatukogus.
