Täna öösel ajas mind kahe paiku mobla üles. Kuna oli tundmatu nr, panin kinni, arvates, et tegu kindlasti valeühendusega. Piilusin ka igaks juhuks raamatukogu poole, aga maja tundus tavaline, keegi ümber ei liikunud. Aga uni enam ei tulnud ja lugesin end lõpuks tunni pärast magama.
Ja siis... Viie paiku jälle moblapõrin! Otsustasin vastu võtta, number algas sarnaselt, kui eelmiselgi helistajal. Ja tuligi välja, et raamatukogus häire ja helistajaks turvafirma.
Eks sebisin siis ruttu midagi selga ja vaatama.
Rahu ja vaikus, vaikus ja rahu, vaid serveriundamine. No täitsa tavaline öine raamatukogu!:)))
Käisin ruumis ringi ja otsisin pakse kärbseid või et ehk tuli valimiskabiinide detailide vedamise ajal päeval mõni sügisene liblikas sooja. Aga ei midagi!
Lõpuks vaatasin anduri poole, et mida sa nüüd siis jamad minuga sedasi mitu x öö jooksul. Ja oh jeerum küll- lae all rippuvad ilusad Elle linikud hõljusid tasakesi radikasoojas õhus!
Niiiii, linikud olidki minu magamata öös süüdi! Ei teagi nüüd mis teha, teistmoodi seda näitust eksponeerida ei oska?! Suured linikud on ilusad just rippudes. Aasa nägi neid riputades nii suurt vaeva. Need on kinni seotud ja pole mõeldav, et hakkan igal õhtul lae all ronima ja neid lahti siduma. No mul on veel mitu tundi tööpäeva lõpuni aega midagi välja nuputada.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Meil oli sarnane asi Silvia Pärna suure õlekaunistusega, no oli ikka lolli blondiini tunne küll, kui Trigeri tehnik ütles, milles asi.
VastaKustuta;)) Piia ja Liivia - teadke, te pole üksi!!
VastaKustutaOh õnne;)))
VastaKustuta