kolmapäev, 28. juuli 2010

"Küllaga"-aasta

Sel aastal antakse meile kõike küllaga, kuhjaga, kamaluga, lademetes... ja need teised sõnad...
Alles see oli, kui me teadagi mida tigedalt eest ära loopisime :) Ja praegusel ajal- teate küll, mispärast mööda nägu, (kui kõige "pekisemat" ihuliiget ;) ) tillukesed ojad voolavad. Kleepuvaid käsi tahaks ka kogu aeg pesta, nagu Monk.

Eilses ööpäevas oli mul kaks kogemust, mida jagada tahaks.

Kõigepealt päevane. Võtsin teki kaasa ja viskasin kodu juurde keset söödipõldu sirakile- häbi peale puhkust luigena tööle minna, kui kõik külastajad kohvipruunina sisse astuvad. Rannaspeesitaja ma pole kunagi olnud sealse lärmi ja liivase hambavahe tõttu.
Niisiis - silmad kinni, keset põldu. Ja kus siis muud meeled hakkasid tööle!!! Kõrvad kuulsid iga pisimatki astumist. Mine tea, kes nood pisiloomad must mööda käies seal oma elu toimetasid. Mõni samm oli ikka valjum. Nagu kitsel :) Aga vaevalt- neid näeb siin vaid hommikul vara ja õhtul hilja. Võib-olla et siis mõni rebane luuras põldhiiri, sest väiksemate sammude kibekiiret krabinat kuulsin ka pidevalt.
Veel tuli tunne, et olen mingis tähtsas aerotsentris keset põldu- iga paari sekundi järel lendas minust eri suundades üle mõni lind. Kinnisilmi oli nende erineva kiirusega tiivalaperdusi päris põnev kuulda, et oih, see oli nüüd mõni suurem ja too kindlasti mõni päris tilluke. Ereda päikese tõttu ma ei tahtnudki silmi päriselt avada, oletada oli hulga põnevam.
Putukate töö- ja koduteele jäin ka pidevalt jalgu, palun andeks nendelt, kes minust lihtsalt üle ei saanud lennata ja ringi matkama pidid! Naerma ajas mõte, et selle põlla pääle pidi tulema meie nn uuselamurajoon. Äkki ma olin oma asukohaga just ehitamata/tulemata jäänud liivakastis, majas või suisa majadevahelisel autoteel? :))) Unustasingi täiesti ära, et olen tegelikult alla paarisaja elanikuga külas. Keset päeva ei mingit inimtegevuse häält! Vaid iga veerand tunni järel sõitis mõni auto kas külast mööda või läbi. See tund aega oli minu jaoks nagu reis kuhugi mujale, täielik väljalülitus, uued lõhnad, hääled...

Teine kogemus oli öine äike. Lootsin tükk aega, et ehk meie külani äike ei jõua. Nii jubedalt ju sähvib, ehk saab hoog otsa. Aga looda sa, nagu öeldakse! Hirm oli nahavahel ikka nii suur, et tegin ettevalmistusi- panin dokumendid kilekotti ja riided ka valmis. Juhuks, kui peaks midagi hullemat juhtuma. Ja siis... Plaks ja tuba pime. Ja mitte ainult tuba, vaid kogu maailm... Sähvatus sähvatuse järel, vahet polegi! Õue piiludes oli tavaliselt nii omane külapilt nagu õudusfilmist. Majatagusel põllul olid erinevad hõbedavärvi toonid, ilus ja ohtlikult põnev! Maja ees, st külavaheteel puud-põõsad-rohi sinisest ja hallist süsimustani. Majad ise tundusid nagu ilma akendeta tondilossid.

Nii hullu äikest ei mäletagi ammu! Mingil ajal julgesin akna lahti teha, sest kõmin tundus kaugemale minevat. Ja siis korraga võpatasin valju lühikese tirtsusirina peale, see oli lihtsalt ülesergutatud meeltele nii ootamatu et! Arvatavasti ehmatas too siristaja isegi ära, see oli selline arglik laulukatsejupikene. Läks aega ikka tubli tüki mööda, kui ta oma igaöise lakkamatu serenaadi lahti lõi. Novat, elab mul üks selline akna all, iga öö harjutab! :)
Korra kräunatas ka üks kass titehäälselt, aga üldiselt olid kõik koduloomad haudvaiksed. Kui tavaliselt klähvivad kutsad nii kolmeni ja alustavad päeva poole viie paiku, siis nüüd olid nad kõik nähtavasti ikka veel nii arad, et ei julgenud endast võimsama ürglooduse vastu ja järel piiksugi teha. Kiisuhäält oligi jälle üle hulga aja väga üllatav kuulda- on ju meie küla 90 koera kohta vaid 10 kassi järel ;)))



Rohkem vist peaksime tempot maha võtma ja lihtsalt olema. Siis näeme-kuuleme ka teisi olevusi enda ümber ja ei mõtle end kõige otsustajateks ja valitsejateks...



neljapäev, 22. juuli 2010

Ärge palun kasutage Eesti Posti, kui ...

... kui soovite saata midagi raamatukogule.
Selleks, et saadetud pakikest kätte saada, pean läbima järgneva kadalipu:
1) vantsin Urgelt 4 km Sindi postkontorisse;
2) saan teada, et paki kättesaamiseks peab mul olema vallavalitsuse volitus (!!!) ;
3) sõidan bussiga Pärnusse;
4) Pärnust sõidan bussiga Saugasse vallamajja, et volitusepaberike kätte saada;
5) vahepeal ootan bussi, kui veab, siis pool tundi, kui mitte, siis tunni;
6) sõidan Saugast bussiga Pärnu;
7) sõidan Pärnust bussiga Sinti,
8) saan paki postkontorist kätte;
9) matkan 4 kilti kodu poole;
10) - - - pakis on kohusetundliku lugeja poolt tagastatud raamat!!! ;))))

PS! Minule läheb ühe raamatu kätte saamine maksma umbes 40 krooni ja pool päeva. (Ka siis, kui mul parasjagu auto korras ja sõidab, ajakulu on vaid väiksem.)
Tööpäeval jääks selline käik tööloleku tõttu nagunii ära ja puhkepäevadel pole jälle vallamajas kedagi tööl.

Seega- ärge kasutage ... jne
Helistage, vbl leiame mõne muu mooduse või ühise tuttava...


esmaspäev, 19. juuli 2010

35+ ;(((

Tulin tööle lilli kastma. Kraadiklaas näitab 35 kraadi!!!!!!!
Panin katseks vendika tööle, aga müra oli nii valju, nagu viibiksin kusagil masinaid täis töökojas! Sellepärast seda kasutada ei saagi!!! Ma ei kuuleks ühtegi lugejat meetri kauguselt!

Mismoodi me külastajatega augustis siin plekikarbis 8 tundi päevas hingata saame???
Ainuke, kellele see leitsak meeldib, on orhidee. Paar kuud tagasi viskas õied maha, nüüd on mitu uut punga. :)

pühapäev, 11. juuli 2010

Õppigem ja arenegem!

Mida kõike kirjanikud enese raamatute reklaamiks ja ostmiseks välja ei mõtle!
Lisa Gardneril oli nt mitu aastat kodulehel võistlus, mille võitja võis oma pärisnime lasta kirjanikul panna mõnele uue raamatu tegelasele. Vbl on selliseid võistlusi tal veel plaanis või käimas. Tunnistan ausalt, et minu puudulik ja kaua kasutamata inglise keele oskus ei võimalda kodulehel kõigest aru saada. Aga eks uurige ise - www.LisaGardner.com!
Päris lahe oleks mõne tuttava nime uuest raamatust leida. Nt kuulsa kriminalistina või srry - äkki ka ohvrina, nagu päriselt juba ühe võistluse võitjaga juhtunud on, kes tegelaste seast just ühele tublile hukkunule oma nime valis.
Ja kui meililistiga ühineda soovid, hakkavad Sulle uudised saabuma...

neljapäev, 8. juuli 2010

PUHKUS!

Kes RK uksel mitu kuud üleval olevat (hoiatus)silti ei viitsinud uurida, peab veel nädalaid koduseid vanu raamatuid-ajakirju üle lugema. :(
Sildilugejad tühjendasid viimastel puhkuse-eelsetel nädalatel usinalt riiuleid- ikkagi viis nädalat ilma uudiste ja värske raamatuta! Viimasel nädalal viidi lugemiseks no peaaegu KÕIK selle aasta ajakirjad!!! Seda pole varasematel aastatel juhtunud! Ka uudiskirjanduse riiulisse jäi raamatuid alles väga hõredalt.
Aga ärge muretsege- kohe, kui puhkus läbi saab, ootavad riiulis uhiuued raamatud! Ja kuna kõigil puhkuse-eelsete nädalate külastajatel on tagasitoomise tähtajaks 5. august, siis varuge tulles aega ja kannatust, teid ootab arvatavasti ees pisuke järjekord! Või tulge lihtsalt alles kuuendal! :)))
Kohtumiseni!



(Kas tunned jaaniöise koha ära? Tubli!!! Muidugi Urge!)

kolmapäev, 7. juuli 2010

Hilinenud muljed

Olen oma muljete jagamisega hiiglama hiljaks jäänud- hansapäevi tahan väga kiita!!!
Neli kirju- mirju päeva... Pühapäevaks oli meel juba päris väsinud, rääkimata sellest, et pidevast öösiti üleval olekust hakkas mul tervis streikima.
Kõige suurema elamuse sain avaetenduselt (ma ju vanapärnuplika!) ning igasugustelt kontsertidelt: profid, algajad; süldibändid, folgibändid; tants, laul, pillid...; katuse ja lageda taeva all, hoovides ja suurtel lavadel... Müügilette täis kesklinnast ma ei hakka rääkimagi! Seal leidus kõike eluks vajalikku... ja ka mittevajalikku, aga silmale ilusat või hetkesoovi täitmiseks... Sõin isegi mitu nädalat suurt linasaiapätsi. Väga maitsev, aga kauge teisest Eesti otsast ostmas käia. :) Rääkisin ka tuttavate müüjatega- kahjuks ei näinud nemad kõik päevad peale ostjatemelu mitte ühtegi üritust!:(((
Eesti-vene-saksa-jne rahvariided kõrvuti hansaaegsete pikkade kleitide-kuubede ja huvitavate mütsitornidega, tibi- või hipiriietega... Täielik rahvastesegadus, aga mõnus segadus! Mulle meeldis ka linna looduslähedane kaunistamine- nt heinapakid istumiseks.
Iga öö tuikusin väsimusest nõrga kuid õnnelikuna mõne kaugelasuva parkla poole, kuna lähedased olid tulles marutäis. Hommikuti oli uni läinud ja ajakava jälle ees, näpp järge ajamas..., et midagi maha ei magaks.
Nii nt iga viie aasta tagant võiks jälle Pärnu see võõrustajalinn olla. :)