reede, 30. detsember 2011

Hoiatus- maalid sõidavad varsti Tartusse.


Veel vaid nädalakese saab endale maalinäituselt ilu osta. Reedel sõidavad järelejäänud koju tagasi ja hakkavad kaunistama arvatavasti Tartumaa kodusid.

Mina teretan omale valitud optimistlikke moone nüüd ja igavesti igal hommikul koos päikesekiirtega.







- "Siilikübarad", 2011

Orgunnijatele

Austusest ühe alati toreda külastaja-laenutaja vastu tellisin raamatukokku ka tema koostatud raamatu. Kindlasti laenutavad seda tudengid ja saan soovitada ka külaliigutajatele.
VT

reede, 23. detsember 2011

KAUNEID PÜHI!


JÕULURÕÕM

Jõulurõõm on talveajas,

kodurahus hubases,

ootab lapse kodumajas,

kõigis nende tubades.

Jõulurõõm on sinu andes

nagu särav päikesekiir.

Seda annet endas kandes

selgemaks saab silmapiir.

Jõulurõõm on sama vana,

kui sa teda tundma said:

esimene jõuluvana,

tema esimesed paid.

(Uno Sikemäe)

neljapäev, 22. detsember 2011

Sirvisin...

Lastele ja noortele on ikka nii palju huvitavaid teaberaamatuid kirjutatud, koostatud, tõlgitud... Jagub siin päris mitmesse riiulisse ja tuleb aga juurde.
Vahel tuleb kadedus, kui mõtlen, kuidas ise sai korduvalt samu raamatuid laenutatud ja läbi loetud. Parajad kapsad olid need kõige põnevamad. Ja pilte sees nii napilt, et!

Just sirvisin läbi ühe, põnevate piltide ja jutuga- "Rüütlid ja linnused", autor Philip Dixon.***
Sain muu huvitava hulgas teada, et Venemaa tuntud kindlus on Pihkvas. Keskajal kaitses see Pihkva feodaalse vabariigi pealinna. Kindlust on aegade jooksul 40 korda piiratud ja vaid kaks korda vallutatud.



teisipäev, 20. detsember 2011

Lotte-mõtteid

Otsisin lastele näituse jaoks riiulistest jõulu- ja päkapikuraamatuid välja. Vaatasin mitut meie kirjanikku ja mõtlesin nende raamatuselgade hulka mõõtes, et kaval nipp on anda uuesti välja eraldi õhukeste "vihikutena" kunagi ammu kogumikku kirjutatud peatükke. Kindlasti kindlustab see parema sissetuleku. Nii on tehtud ju Lindgreniga- kui lapsed tulevad koolis nõutud Pipit otsima, siis tahetakse võtta ikka see kõige õhem, mõneleheküljeline Pipi Pikksukk Humlegardenis. Lindgren pole muidugi ainuke, keda niimoodi tükeldatud on.
Praegu oleme maailmale tuntud Lotte lugudega. Saaks ju ka sellest kirjutada a`la Lotte pakib jõulukinke või Lotte poes vorsti ostmas või Lotte metsas seenel... Kogu aeg ostetaks ja laenutataks ja oldaks rahval veelgi rohkem meeles.
Millegipärast tundub see lörtsimisena.

Ah, aeg hindab tegusid!

Mahemuhe lugemine

Kui pooledki uued eestlaste kirjutatud raamatud oleksid nii mõnusa huumoriga kirjutatud, kui Jaan Mikweldt`i "Koer, kass ja kaks õde", siis tõuseks laenutuste hulk jõudsalt, usun küll! No mõned kirjutajainimesed arvatavasti oigaksid või hõõguksid endiselt vihast, et nemad laenutushüvitist ei saa. Kes tahab öökapiraamatust pärast töö- ja võib-olla ka isiklikke muresid täis päeva veel lisaks kellegi masendust lugeda? Inimene otsib vahel ka meeleunustust.
Aga "õededest" veel rääkides- raamat on mahlakas, tegelased justkui naabermajast võetud, ehtsad eestlased oma tunnete ja käitumise poolest. Pealekauba naljasoonega ning hea suuvärgiga, mida võib vaid kadestada. Kirjeldusi ja omadussõnu pole palju, aga sellest hoolimata kerkib lugedes silma ette maja sisemus, selle ümbrus, hooned, mererand, loojang, kivid...
Lugemisvahesid muidu ei jätaks, aga magama ja tööl peab ka käima ning samal ajal on poolelijäänud raamatutegevus magusalt päev otsa kaasas surisemas. Tegelased on sõbra(ma)ks saanud, päris helistaks ja küsiks, kuidas läheb.
Raamat sattus reedeks kodukotti ja esimene öö läkski märkamatult uueks päevaks üle.

(Praegu ei saagi nagunii aru, kas on hommik, õhtu või keskpäev, kogu aeg lambid põlevad ja on sajuselt hämar.
)
Kui õeksed nüüd raamatukokku tagastan, panen sellest paar mõnusat lauset ja väljendit ka siia näiteks, meelest ei tule praegu ka pingutamise peale ühtegi.

esmaspäev, 19. detsember 2011

Keegi vilistab!

Nüüd ma tean, et lugemisnälg on samasuguselt suur ja liikumapanev jõud, kui tühja kõhu tunne. Järeldan seda sellest, et tänase jubedamalt tormise ja vihmase ilmaga käib uks kogu aeg kinnilahtikinnilahtikinnilahti... Ma vist ise küll kütaksin ahju ja lükkaksin laenutamisele mineku homsele.
Kõrvaltmajast tööle tulles ja üle tee postkastide juurde kiirustades olin vihmahoogudest minutiga jopevoodrini läbiligunenud.
Jääkülma põrandaga asusin ka võitlusse- ostsin nädalavahetusel jõulumüügilt suurte sokkide mõõtu soojad lambasussid. Täna harjutan neid uksekolina peale jalast loopima ja kingakestesse pugema. Muidu olen nagu kunagises "Kitsas kingas" Anu Lamp- et laua all, mida kaamera ei näita, olid lottis põlvedega paigatud uhutud dressipüksid ja üleval, kuni vööni, pidupluus ja kulinad. :)
Mulle meeldib mõelda, et olen siinkandis nn valla käepikendus ja pean väljanägemise mitte just pangatelleri, aga enam-vähem kontoriroti tasemel hoidma.
Kogu aeg võpatan mütsakate peale, mida ootamatud tuuleiilid vastu majaseinu ja aknaid põrgates teevad. Pideva kileda vilega hakkan juba harjuma. Samuti madala urinaga, mis ümber maja luusib. Kohati maja vabiseb, nagu oleks raudtee pikendus läbi küla tehtud. Panin raadio kõvemaks.: )
Kui siin sees nii valge ja normaalne poleks, siis võib-olla tekiks ebareaalne tunne. Masu alguses, mäletan, istusin tööarvuti taga kokku hoides üksikutel üksioleku hetkedel laualambi valgel. Täna ei sunniks seda tegema isegi mitte masud jms elukad.
Isegi pika ruumi tagumine, pimedam riiulitevaheline osa natuke hirmutab, mis mind ennast ka imestama paneb

Peaaegu iga külastaja küsib sel kuul pühadeaegsete kinnipäevade ja jõulupuhkuse kohta. Ei ole kunagi olnud ja ei tule ka sel aastal! Kinni on vaid kõigile punasel esmaspäeval, 26.12. ning reede, 23.-s on 3 tundi lühem. Sel aastal pole pühadega vedanud, aga vaatasin, et 2012 on jõulu ajal keset nädalat punaseid päevi rohkelt.

neljapäev, 15. detsember 2011

Hea uudis

Kohalik maakonnaleht pakub minu tähtkuju horoskoobis tänaseks, et olen uudishimulik ja eriti hästi õnnestuvad uurimistööd. Huvitav, kust nad teadsid? :)
Eilsest saadik raamatukogu kõmiseb, et kohe-kohe hakkab sõitma liin nr 39. Keegi teadis isegi, et alates 15. detsembist, mis on ju juba täna. Midagi tarka ma küsijatele vastata ei osanud ja uurisin kõigepealt läbi vedajafirma kodulehe, kus viimane uudis oli oktoobrikuine. Järeldasin, et siis ikka veel täna ei sõida midagi.
Saatsin kirja ning küsisin infot kellaaegade ja peatuste kohta. Varsti helistatigi! Etteloetud kaks erinevat marsruuti läksid mul ausalt öeldes praegu kuulamise peale küll sassi, aga niipalju on selge, et päevas hakkab sõitma kolm bussiringi. Kaks neist tulevad linnast, teevad tiiru ja lähevad linna tagasi ja üks alustab Sindist ja läheb tagasi linna Tammiste kaudu. Peatused on peale silda Rütavere teeristis, raudteepeatuses, töökoja juures ning "suurele" teele jäävates olemasolevates peatustes, nagu Sepa, Otsa, vanadekodu jne.
Meile lähimad peatused on seega Pulli raudteejaamas ja teeristis vana töökoja/angaari juures. Hommikul (algusega vist 8.45) on aeg paika pandud lapsi Tammiste lasteaeda viivate vanemate järgi, kellel praegu tagasi saamiseks suured ringid mitme bussiga tuleb teha. Õhtul saab rongilt tulija kesklinna, siis Sindi poole ei minda. Lõunane buss oli vist poole kahe paiku, arvan, et see aeg on meelepärane algklassides õppijatele.
Bussid hakkavad liikuma kõigil nädalapäevadel, ka puhkepäevadel ning soovi jate korral ollakse nõus kolme asemel päevas veelgi rohkem bussiringe sõitma.
Bussifirma on valmis liinid käiku panema kohe, praegu seisab asi vaid maavalitsuse korralduse taga, millega määratakse kehtivateks piletiteks samad 65-sendised, mis nr 40 ja 57-l praegu. Kellel on kuupilet, saab hakata sellega sõitma veel ühes bussis.
Loodame, et vajalik paber maavalitsuses uueks aastaks korda aetakse.

esmaspäev, 12. detsember 2011

Näitus valla kohta.

Detsembri lõpuni on raamatukokku üles pandud näitus "Sauga vald-20". Novembris käidi sama näitust vaatamas Saugas noortekeskuses.
Suured bännerid ning albumid-kroonikad iga valla allasutuse kohta annavad aimu, kus ja kuidas minevikus asuti, mida tehti, viimase kümnendi kohta on paljudel kokku pandud hulga fotomaterjali.
Mõtlesin minagi poolteist kuud tagasi raamatukogu kohta pilte välja otsides, et miks ometi ei tulnud vanasti pähe aastas kasvõi mõni foto majast ja ruumidest teha! Ja loomulikult üritustest ka. Nüüd saab küll pidevalt klõpsitud ja siis parimad hetked välja valitud, vana aja kohta pole aga kümnete aastate kaupa mitte ühtegi fotot.
No tõsi- siis polnud mul omal isegi mitte korralikku fotoaparaati. Mingi tilluke kingituseks saadud "Pioner" oli, aga sellega olid pidevalt probleemid. Alles pere ja laste pärast sai esimene aparaat ostetud. Ja siis ka ei tulnud pähe seda tööle kaasa võtta. See polnud sel ajal lihtsalt kombeks. Pildistati reisidel, juubelitel ja matustel, kes siis iga päev käis aparaat kaelas kõlkumas, nagu tänapäeval!?
Minul on raamatukogu digikas praegu küll ööpäev läbi kaasas. Nimelt ostsin sellise, mis mahub käekotti ja teksataskusse, on vee,- külma- ja kukkumiskindel. Pildid väga kehvad välja ei kuku. Tänu sellele aparaadile sain näituse jaoks kokku panna nii raamatukogu kui naisseltsi kohta paksud albumid. Koduarvutis on pilte veel oi kui palju!

reede, 9. detsember 2011

Ülejõekad! Mälestusi heietama!

Raamatu esitlus kolmapäeval, 14. detsembril kell 19
Sauga raamatukogus.

Raamat kooli ajaloost,
õpetajate ja õpilaste tegemistest
ja lõbusatest lugudest.

Ehk tunned ennastki ära?
Kohapeal võimalus raamat soodsalt soetada.

neljapäev, 8. detsember 2011

HEI! KÕIK, KES TAHAVAD LUGEDA EESTI KIRJANDUST, PALUN TULGE URGE RAAMATUKOKKU!!!
SIIN SEISAVAD NEED KENASTI ALGUL UUTE RAAMATUTE RIIULIS JA SIIS RÄNDAVAD OMA KOHALE EESTI KIRJANDUSE RIIULISSE. ENAMUSE PUHUL ON AINUKE LUGEJA RAAMATUKOGUHOIDJA ISE.
HOOLIMATA JÄRJEPIDEVAST AKTIIVSEST SOOVITAMISEST INIMESED EI LOE EESTLASI. TEE MIS TRIKKE TAHAD, SEISA VÕI SOOVITADES PEA PEAL! MIDAGI EI AITA...
ÄRA HAKKAB TÜÜTAMA SEE MATERDAMINE JA SÜÜDISTAMINE, ET MAAKOGUD EI TELLI EESTLASI. ME JU TELLIME, NO HAKKAKS KEEGI NEID SIIS LÕPUKS LUGEMA!


kolmapäev, 7. detsember 2011

Leidsin

Leidsin Facebookist kasutaja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse tudengid seinalt luuletuse:


RAAMAT JA RAAMATUKOGUHOIDJA


Aidi Vallik


RAAMATU KODU ON RAAMATUKOGUS.
SEAL ON TA ÕNNELIK, SEAL ON TA KODUS,
RIIULIS MÕNUSALT TEISTEGA KOOS,
OOTAB, KAS HOMNE PÄEV REISI EHK TOOB!
(RAAMAT SAAB PREEMIAKS PUHKUSEREISI,
SIIS KUI TA HUVITAB PALJUSID TEISI.)
RAAMATUKOGUS ON RAAMATUL HOIDJA,
KES ALATI TEAB, KUST RAAMATUT LEIDA:
KAS SEE ON RIIULIS TEISTEGA KOOS,
KELLEGI KÄES, KES LUGEMISHOOS,
REISILE PÄÄSENUD VÕÕRASSE KOJU…
IGA VIIMSEGI RAAMATUPOJU
KOHTA TEAB RAAMATUKOGUS TA HOIDJA,
KUST TEDA LEIDA JA KUIS TEDA HOIDA.
KUI RAAMATUL JALAD, NÄE, OLEKSID ANTUD,
TA SIIS NAGU KUTSIKAS KÄIKS HOIDJA KANNUL.

teisipäev, 6. detsember 2011

Segane! Ja veel segasemaks läheb.

Senikaua, kui Pärnus oli suur postimaja, oli raamatukogusse perioodika tellimine aastaid samasugune: istusin asutuste (uuel eesti ajal firmade) teeninduse ruumis laua taha ja täitsin 2-3 tundi tellimiskviitungeid. Iga väljaande kohta kolm tükki, millest hiljem üks postiga raamatukogule tuli. Mingil ajal olid need järsku tasulised ja hiljem jälle enam mitte.
K
ui monotoonne kirjutamine segamini läks, tuli kviitungeid juurde lunida. Aga segi läks peale poolt tundi ju alati. Mõnikord panin raamatukogu nime asemele aadressi ja vastupidi. Vahel teenindaja torises selle peale või ütles, et meil on kviitungeid niigi vähe ja teie...

Peaaegu alati olid mul vanasti kaasas kolm väikest last, kellega varahommikul 3 km Sinti bussile vantsisime, kes bussis meelesolevatest lauludest konduktorile ja vähestele sõitjatele kontserdi andsid, postkontoris igavlesid, kui emme midagi muudkui kirjutas, ringi sebisid ja tähelepanu võitmiseks end ära peitsid, emmet hästi palju segasid, igavast paigalistumisest jõudsid omavahel tülli minna, nii et lastevedamiseks praktilises riietuses emal kõpskingakestes ja kontoririietes teenindaja ees häbi oli, ja kes siis peale bussis pool tundi tukastamist jällegi kolm kilomeetrit koju vantsima pidid, külmetades... Kord aastas kannatasid ära, üksi koju ma neid ka jätta ei riskinud. Rohkem hoidjaid meil peres polegi olnud- satelliidid olid mitmeid aastaid kõikjal kaasas... )

Mäletan, et alati oli seal väga palav, higi tilkus nii palavusest kui ajupingutusest. Kuna postkontor avati kell 8, siis sellise ajamahuka kirjutamise peale ei jõudnud ma mitte kunagi kümneks tööle, see tähendab, et lugejad käisid kinnise ukse taga, lugesid silti ning kindlasti olid ka pahased ilmaasjata kodust välja tulemise pärast. Mina kirjutasin ja kujutasin nende nägusid ette.
Mingil ajal enne asutustele eraldi ruumi tekitamist pidime kõik postkontoris tellimas käima suures
teenindussaalis ühises pikas järjekorras. Ja hoia ja keela, kui juhtus just parasjagu pensionide saamispäev olema! Mäletan pahaseid hallides kaamelikarvarätikutes mammisid selja taga sõimamas, õnneks keeles, milles ma sõimusõnadest aru ei saanud.
Kolleeg jagab ka mälestusi:
"Saba tekkis, mingid joodikud ootasid oma toimetulekuraha vms. Olid mu peale nii vihased. Üks vaatas otsa ja ütles "Ubju!" Nii et on mulgi elamusi."
Kergem oli kindlasti suuremates kohtades, kus postkontor omal alevis või külaski olemas.
Ega vanasti neid ajakirju ju meil väga palju olnudki- kui "Nõukogude Naine " ja "Maakodu" " käisid", olid kõik rahul. Lehti tellis iga pere omale koju.
Viimasel paaril aastakümnel tekkis aga ajakirju juba poole rohkem, tellimislipikuidki sai kõvasti enam kirjutatud. Veel nii 7-8 aastat tagasi tuli käia neid linnas kriblamas, õnneks tunti sel ajal juba kopeerpaberit- kolme asemel üks täitmine.

Viimastel aastatel olen saatnud nimekirja ja oma aadressiandmed meili teel. Väga mugav! Segadused hakkasid siis, kui vana postimaja kinni pandi. Arved olid kadunud, keegi ei teadnud, kes tellimuse vastu võttis ja minu asutusega tegeles jms. Mõned tänased klienditeenindajad, kellega telefoni teel olen pidanud suhtlema, ei oska riigikeelt. St - nad ei saa aru, millest ma räägin.
Käivad kuuldused, et sel aastal tahetakse meiliga tellimisel teenustasu lisaks võtta.
Ja et jälle tuleb minna lähimasse postkontorisse blankette täitma. Jälle ringiga higistamisajas tagasi!
Saatsin Pärnu "tellimisse" küsiva kirja. Uurin asja.

Kolmapäeval...
Sain vastuse, kus on kirjas, et tõepoolest lisandub nüüd iga väljaande eest meili teel tellides teenustasu 0,46 eurot ja tasuta saab tellida vaid minnes lähimasse postkontorisse.

reede, 2. detsember 2011

JÕULUKONTSERT

Tiba vara küll toimub, aga:


Kolmapäeval, 7.detsembril

algusega kell 18.30

Urge raamatukogus

jõululaulude kontsert.

Esineb ansambel "Merileid"

Pärnu Vanalinna Koolituskeskusest,

juhendaja Laila Hakkaja.

Tasuta.

Ootame kuulama!

neljapäev, 1. detsember 2011

Kaks ja pool meetrit uusi raamatuid


Kahel järjestikusel kolmapäeval olen saanud raamatukokku tuua 60 + 76 uhiuut raamatut. Püüdsin neid pildistamise jaoks üksteise otsa laduda, aga loomulikult kukkus ühekordne virn ümber. Ka kahekordne kukkus... Alles kolm virna olid nõus kõrvuti pildile jääma. :) Kõik need ootavad nüüd usinaid lugejaid.
Pildilt puuduvad lennult kodudesse haaratud "ministeeriumivaenulikud" pisiseebikad...
Sel aastal meile pikki pühasid ei anta- vaid ühe mittetöise esmaspäeva saamegi. Soovitan sel päeval aeg enese jaoks maha võtta ja lugeda.