Mitu head asja on mainimata jäänud- küllap suveootuse ajal olid mõtted ja pastakas (= näpud-klahvid) samuti puhkeolekus.
Kaua aega olid külavahetee ääred ühelt poolt tublide majaomanike poolt kenad siledad, isegi kraavid niideti tühjaks, teisel pool, mis on eiteakellemaa, kasvasid inetud kõrged puhmakad, ei saanudki aru, kustmaalt oli veel tee ja kus juba kraav, üks kõrremeri puha. Juulis vuristas spetsmasin, mis nokkapidi kraavi ulatub, ka selle poole kenaks. Nüüd ei riiva meil peale niitmata nn "tuletõrjemäe" (ehk veevõtu koha) enam miski silma, sest küla keskelt valla maadelt pügatakse korrapäraselt.
Väga suur TEGU oli Urge-Kilksama-Vainu-Rütavere teeristi eelse jupi kõvakattega katmine. (Näinud ei ole, aga usun, et tehti ka asfaldialune pind ära). Aaaaaaastaid hüplesid kõik sõiduvahendid seal aukauguskinni-teel. Mäletamist mööda on seda teejupikest seal ka varem tugevdada püütud, kuid piisab paaripäevasest suurte autode tagurdamistest angaari ja välja ning näritud juust on jälle tagasi.
Ei tea, keda selle eest küll kiita, aga mis viga nüüd sõita! Kindlasti on peale minu teisedki roolikeerajad rõõmsad.
Veel olevat ära tehtud tee, mis läheb vana raamatukogumaja nurgalt kahepere elamute vahele. Just rääkis sealne elanik, et ennem olid augud, nüüd on künkad. Lohutasin, et küngas on palju parem variant, kui sügav auk, mis teadmatutel autosid lõhub. Selle tee üle kurdeti ka varem aastaid.
Üks asi on kehvapoolne ka- mõtlen juba terve kuu, kas mujal meie kandis külad samuti öösiti kottpimedaks tehti. On see nüüd suvise kokkuhoiu pärast või miskit rivist välja läinud, igatahes pärast kella 23-e jalgsi-jalgrattaga kojutulek meeldiv küll pole; varaseid tööleminejaid ka ei kadesta.