Kümmekond aastat tagasi vaatasin, kuidas mõned lapsed raamatukogus tavalisi kaarte tagusid ja hakkasin poodide kodukatelt otsima väheke teistmoodi raamatuid, mille abil saaks tarkust ka muudmoodi kui vaid lugemise teel. Avastasin, et väga palju on vahvaid kaardimänge, nupumänge, täringumänge ja kõiksugu muid ka. :D Tassisin neid mitu aastat igal teisipäeval kooli laenutuspunkti kaasa ja õhtul tagasi, et ka lugemist mitte armastajad harjuksid mängimise ajal ikkagi raamatuid täis ruumis olema, näeksid, kuidas koolikaaslased nii süvenenult raamatuid uurivad, et isegi tunnikella vahel tähele ei pane. Tulemus oli näha, kui nad vahel ka mõne vägeva raamatu laenutasid. Valik on ju hiigelsuur- kellele vaaraod, kellele piraadid, kellele meikimine, kellele meisterdamine...
Nüüd olen erinevaid kaardi- ja lauamänge siia hulganisti tellinud ja peab ütlema, et kui mõni ka vähe keerukam on, siis alati leidub keegi, kes asja endale selgeks teeb ja teisedki mängima ahvatleb. Mängudega aega viita kas nooremaid heatahtlikult õpetades või siis omavanustega võisteldes on igatahes parem variant, kui ninapidi mikikates istuda. Laudi, kus ümber istuda, raamatukogus jagub ja pisemadki piiluvad mänguasjakastist tüdinedes suuremate tegevust. Paljudele meeldivad ka pusleraamatud.
Huvi pärast olen uurinud, kas teised Eesti raamatukogud ka laua/kaardimänge tellivad ja ega neid palju ei ole. Mõni kindlasti ei taha ka pisemas ruumis päevad läbi (vaheajad!) laste kisa sees olla ja hea ülevaade peab olema, kas jubinad kõik karpidesse tagasi saavad.
Siinsed lemmikmängud on: Metsa peremees, Asjad meie kodus, Jänkumäng, Roheline tuli, Sõnadoomino, Jonnakas Jott, Seened... ja eriti lemmikud: Kes keda sööb? ning Maailma riigid. Mõlemad kaks viimast on minu arvates lausa supermängud, mis tekitavad lastes mängimise ajal haaa!-ma-olen-tark! tunnet ning üldse positiivseid emotsioone.
Nüüd olen erinevaid kaardi- ja lauamänge siia hulganisti tellinud ja peab ütlema, et kui mõni ka vähe keerukam on, siis alati leidub keegi, kes asja endale selgeks teeb ja teisedki mängima ahvatleb. Mängudega aega viita kas nooremaid heatahtlikult õpetades või siis omavanustega võisteldes on igatahes parem variant, kui ninapidi mikikates istuda. Laudi, kus ümber istuda, raamatukogus jagub ja pisemadki piiluvad mänguasjakastist tüdinedes suuremate tegevust. Paljudele meeldivad ka pusleraamatud.
Huvi pärast olen uurinud, kas teised Eesti raamatukogud ka laua/kaardimänge tellivad ja ega neid palju ei ole. Mõni kindlasti ei taha ka pisemas ruumis päevad läbi (vaheajad!) laste kisa sees olla ja hea ülevaade peab olema, kas jubinad kõik karpidesse tagasi saavad.
Siinsed lemmikmängud on: Metsa peremees, Asjad meie kodus, Jänkumäng, Roheline tuli, Sõnadoomino, Jonnakas Jott, Seened... ja eriti lemmikud: Kes keda sööb? ning Maailma riigid. Mõlemad kaks viimast on minu arvates lausa supermängud, mis tekitavad lastes mängimise ajal haaa!-ma-olen-tark! tunnet ning üldse positiivseid emotsioone.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar