Kui pooledki uued eestlaste kirjutatud raamatud oleksid nii mõnusa huumoriga kirjutatud, kui Jaan Mikweldt`i "Koer, kass ja kaks õde", siis tõuseks laenutuste hulk jõudsalt, usun küll! No mõned kirjutajainimesed arvatavasti oigaksid või hõõguksid endiselt vihast, et nemad laenutushüvitist ei saa. Kes tahab öökapiraamatust pärast töö- ja võib-olla ka isiklikke muresid täis päeva veel lisaks kellegi masendust lugeda? Inimene otsib vahel ka meeleunustust.
Aga "õededest" veel rääkides- raamat on mahlakas, tegelased justkui naabermajast võetud, ehtsad eestlased oma tunnete ja käitumise poolest. Pealekauba naljasoonega ning hea suuvärgiga, mida võib vaid kadestada. Kirjeldusi ja omadussõnu pole palju, aga sellest hoolimata kerkib lugedes silma ette maja sisemus, selle ümbrus, hooned, mererand, loojang, kivid... Lugemisvahesid muidu ei jätaks, aga magama ja tööl peab ka käima ning samal ajal on poolelijäänud raamatutegevus magusalt päev otsa kaasas surisemas. Tegelased on sõbra(ma)ks saanud, päris helistaks ja küsiks, kuidas läheb.
Raamat sattus reedeks kodukotti ja esimene öö läkski märkamatult uueks päevaks üle.
(Praegu ei saagi nagunii aru, kas on hommik, õhtu või keskpäev, kogu aeg lambid põlevad ja on sajuselt hämar.)
Kui õeksed nüüd raamatukokku tagastan, panen sellest paar mõnusat lauset ja väljendit ka siia näiteks, meelest ei tule praegu ka pingutamise peale ühtegi.
Aga "õededest" veel rääkides- raamat on mahlakas, tegelased justkui naabermajast võetud, ehtsad eestlased oma tunnete ja käitumise poolest. Pealekauba naljasoonega ning hea suuvärgiga, mida võib vaid kadestada. Kirjeldusi ja omadussõnu pole palju, aga sellest hoolimata kerkib lugedes silma ette maja sisemus, selle ümbrus, hooned, mererand, loojang, kivid... Lugemisvahesid muidu ei jätaks, aga magama ja tööl peab ka käima ning samal ajal on poolelijäänud raamatutegevus magusalt päev otsa kaasas surisemas. Tegelased on sõbra(ma)ks saanud, päris helistaks ja küsiks, kuidas läheb.
Raamat sattus reedeks kodukotti ja esimene öö läkski märkamatult uueks päevaks üle.
(Praegu ei saagi nagunii aru, kas on hommik, õhtu või keskpäev, kogu aeg lambid põlevad ja on sajuselt hämar.)
Kui õeksed nüüd raamatukokku tagastan, panen sellest paar mõnusat lauset ja väljendit ka siia näiteks, meelest ei tule praegu ka pingutamise peale ühtegi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar