Lotte-mõtteid

Otsisin lastele näituse jaoks riiulistest jõulu- ja päkapikuraamatuid välja. Vaatasin mitut meie kirjanikku ja mõtlesin nende raamatuselgade hulka mõõtes, et kaval nipp on anda uuesti välja eraldi õhukeste "vihikutena" kunagi ammu kogumikku kirjutatud peatükke. Kindlasti kindlustab see parema sissetuleku. Nii on tehtud ju Lindgreniga- kui lapsed tulevad koolis nõutud Pipit otsima, siis tahetakse võtta ikka see kõige õhem, mõneleheküljeline Pipi Pikksukk Humlegardenis. Lindgren pole muidugi ainuke, keda niimoodi tükeldatud on.
Praegu oleme maailmale tuntud Lotte lugudega. Saaks ju ka sellest kirjutada a`la Lotte pakib jõulukinke või Lotte poes vorsti ostmas või Lotte metsas seenel... Kogu aeg ostetaks ja laenutataks ja oldaks rahval veelgi rohkem meeles.
Millegipärast tundub see lörtsimisena.
Ah, aeg hindab tegusid!