Kohviraamat

"Ei ole ilus söögi ajal lugeda! See häirib seedimist ja sa ei näri korralikult toitu läbi!"
Umbes nii sain lapsepõlves pidevalt riielda...
Ikkagi on mul küljes rumal komme vahel söömise ajal lugeda.
Tööl tõmbun nurga taha oma kaasavõetud taldrikukutäit soojendama ja kohvivett keetma ning lehitsen mõnikord lehte või ajakirja.
Eelmine nädal juhtus nii, et olin omale kojuviimiseks kõrvale pannud Kerli Altmardi "Makaagid ja majad". Hakkasin mälumisega koos ka esimest lehte vaatama, et millega siis tegu on ja päris paljutõotav tundus! Paar päeva nädalas, kui on võimalust töö ajal hetkeks üksi jääda, et süüa, loen jälle lehekese edasi...
Palun autori käest tuhat vabandust, et tema raamatut sedasi "praekõrvasena" kasutan! :)
Ja vahet ju pole, mismoodi ja kus loetut nautida- toas, õues, istudes, pikali või püsti. (Luban, et panni alla ma raamatut ei pane ja kohvi peale ei lurista, nagu ma ise tagastatute hulgas vahel näen)
Tähtis on see, et lugedes tunnen, nagu oleksin oma vanas koolimajas koos tegelastega tegutsemas.