Sokid tasku!

Esmaspäevasel siin majas toimunud vabaka ja noorteka koosolekul hakkasid mitmel kohalolnud mittekohalikul jalad külmetama. Hoolimata majas olevast elektriküttest (mida me siin kahes asutuses tegelikult kokkuhoidlikult kasutame), imbub kusagilt pragudest külmal ajal jahedat sisse. No ja põrand on ju betoonist, millele linoleum peale tõmmatud! Kui inimesel käed ja jalad külmetavad, siis võib öelda, et külmetad ikka üleni... Seda, et "oi, kuidas mul siin lehte lugedes jalad külmetama hakkavad" või "oi, kui külm sul siin põrand on" või, "ohh, siin ei saagi kaua istuda, jalad pulkas juba", kuulen ma tegelikult üle päeva ... Ja lugemislaudade all on veel 8 x 2,5 m vaipa! Ürituste ajal on küll neid, kes saapa peale sinise sussi panevad, soojem ikka, kui kingaga. Aga hakkavad nemadki varsti jalgu vastamisi kopsima...
Ja kõrval vabakas on asi veel hullem- sinna ei paista ka päike, mis minu ruumi palju soojendab. Samuti on mõni radikas rivist väljas, aga ruumis käivad ju noored ja lapsed! Hea meelega ma oma nina sinna ruumi üldse ei pistaks, iga kord saan külmakrambid. Aga me "jookseme" ikka üksteise vahet, tihedalt ja igapäevaselt. :) Esmaspäevasel koosolekul aga sain sellised külmavärinad, et ei aidanud ka oma poole peal suure salli ja soojade susside sisse pugemine. Veel ei unu ära, et oktoobrikuisele mälumängule minnes hakkasid meil Egega sealses soojas saalis mõlemil põsed punetama, nagu inimesel, kes pakase käest sooja tuppa saab. Üldiselt ongi mul alati häbi otse töölt kusagile mujale maabuda, kuna teised võivad mõelda, et näe, kus punastab mitu tundi! :)

Teine asi veel- juba teine mitu aega vallas ametis olev inimene küsis, et oot, mis kellast need bussid teil siit Urgelt läbi sõidavadki? Tule taevas appi! Urgelt läbi!? Bussid? ;((( Ei sõidagi ju!
See liikumasaamise probleem siit on kogu aeg jutuks. Päris bussitud me pole- ühega saab külaservalt õnneks ikka hommikul vara linna ja teisega peale lõunat tagasi. Mis siis viga oleks, kui kõigil linnasviibimine kaheksast poole viieni kestaks.

Viimasel ajal on kõigile olemasolevatele või tekkinud probleemidele põhjendus kuulda olnud- et inimene ise on omale elukoha valinud, kes metsa, kes külla, seega peab ta ise oma pereliikmete liikumise jms eest vastutama. Veel peetakse meie kandi külasid (välja arvatud muidugi Tammiste) väljasurevateks, kuhu pole mõtetki raha matta. Meie, põhiliselt kesk- ja vanemaealised, ei ole kahjuks erilised tulumaksuallikad.
Paljud kohalikud aga arvavad, et kui eluks vajalikke asutusi järjest ära kaotada või pole lootustki nende tekkeks, siis hakkavad inimesedki mujale kolima.