kolmapäev, 29. detsember 2010

Murelikud abilised

Lumi, lumi, lumi, muuudkui sajad seda lumekest aga juurde, panna pole aga mitte kuhugi, kõik kohad niigi täis juba! Juba teine naabrimaja naine tuli mu uksekatuse puhtaks lükkamist proovima, vana pika varrega puurehaga. Kõik õuesolevad lapsed ka. Ega keegi hästi ei ulatu ju- mul ammu mitu korda järgi proovitud. Eelmine proovis harjavarrega, ei ulatunud katuseäärenigi. Momendil natuke lumekest äärest juba tuli. :) Mõni sentimeeter... Lumi on aga kõva. Viskasin harjavarre katuselumme sisse, et ehk siis tuleb mõni tükki lahti, aga see jäigi lumest välja tolknema, lapsed rehaga tõmbasid ta alla.
Nii- muud tolku praegu polnud, kui lusikatäis lund tuli äärest lahti, äär on kena rehatriibuline ja mis kõige tähtsam- kõigil oli lõbu ja lusti laialt....
Tagumised aknad on praegu veerandi jagu lume all, välja näeb kikivarvule tõustes. Mööda majaseina on lükatud lumevall ja sinna loobin iga päev kõrgust juurde. Ükspäev ronisin hangetippu ja lükkasin kühvlitäisi edasi. Ja siis veel uuest hunnikust edasi. Jne... Teise majaotsa poole... Sest kuhugi ma pean ju uue lume trepilt ja trepi eest viskama...
Suur mure on, et keegi kuhja kaela ei saaks ... kui see ükskord otsustab kukkuda...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar