Maguskiire oktoober

Selle postituse jutt jääb täna veel kahjuks poolikuks- meel ja mõte väsisid, aga tervelt kolmveerand kuud sai ilusti ära muljetatud. Kui suur kiire möödas, siis küllap saavad ka ülejäänud elamused kirja

Miks ometi öeldakse- kibekiire? Ah jah, sõnal kibe on ju mitu tähendust. Tegevusi tehakse ka kibedalt. Kibesti, nagu kuskilpool Eestis öeldakse, saartel vist.

Selle aasta oktoober oli jälle samamoodi kiire, nagu kõik viinakuud. Alates sellest, kui hakati raamatukogupäevi tähistama. Peale selle ka kõik muud kohalikud tegemised...

Esimene selle hooaja valla mälumäng oli mõnus. Meie võistkond oli esindatud küll poolikult, aga saime siiski kolmanda koha ja suu šokolaadiseks.

Kohe järgmisel õhtul oli Tammiste lasteaias õpetajate päeva tähistamine valla laste ja noortega tegelejatele, stiiliks 1991.aasta.

Meie Piiaga otsustasime järjekordselt katki murda müüdi rangeilmelise pintsakjakilise raamatukogutädi kohta ja esinesime hoogsa(lt) Mutionu laulukesega. Omal oli küll väga lõbus! Noh, fotodelt vaatab küll rohkem pabin vastu... :)

! Minul on ees 1991. aastal ostetud- kantud prillid.

Kohe esimesest salmist hakati kaasa plaksutama, mine tea, kas siis sellepärast, et olime nii kobad ja püüti toetada või teine võimalus, et äkki meeldis.

Kõik lasteaednikud ja pedagoogid üllatasid millegagi, kes lauluga, kes hästisätitud tantsuga. Mõned sini-roosad tantsukleidid on natuke näha ka alloleval fotol.
Eriti pühalik tunne tuli "vabaduse" laule lauldes- pime ruum, ekraanil selja taga laulev lauluväljak... Ka ühislaulmine õues juba lahkuma hakates oli Tammiste-omadel hästi välja mõeldud.

Fotograaf: Piia Salundi

Nädal hiljem oli põnev Šoti õhtu, millest paar postitust allpool juba juttu.

Siitkandi vanemaealised käisid kuu keskmisel reedel Saugas uues noortekeskuses eakate kuu üritusel ja kuuldavasti jäid väga rahule. Pikemalt on sellest kirjutis oktoobrikuu Sauga Sõnumites. Pilti pole siia kahjuks lisaks panna, kuna tööaja tõttu ma kohal ei käinud.

Esmaspäev, 17.-s üllatas elektrikatkestusega. Oli ju Eesti Energia teavitanud eelnevalt kõiki 18. kuupäeva hooldustöödest. Eks olin kauem ja toksisin päevased laenutused õhtupoolikul programmi.

Neljapäeval, 20. oktoobril võtsin Sindi kooli juurest neli last auto peale ja sõitsime linna keskraamatukokku soome-eestlasest lastekirjanik Mika Keräneni kuulama-vaatama.

Tänud Sindi ja Raeküla koolide õpetajatele laste tundidest ära lubamise eest! Osad meie lapsed tulid linnakoolidest liinibussiga. Neid oodates sai igatsugu nalja tehtud, nt proovisid kõik läbi monumendiks olemise. Meie lapsed said esimesena saali sisenedes kohe kõige kuumemad kohad esiritta. Jäi ära mu pabistamine tagantreast õige pildi kättesaamiseks.
Jalgpalliriietes Keränen oli sellise vahva tiba vanema naabripoisi olekuga, tegi nalja ja rääkis ära kõik raamatute ja tegelaste saamislood, kaasa arvatud koerad-kassid, kes ka puha elust endast võetud. Küsijate küsimused ei tahtnudki otsa lõppeda.

Pildil olev raamat kirjaniku käes on muide Urge raamatukogu oma :)

Olin palunud lastel kõik nende kätte laenutatud raamatud kohtumisele kaasa võtta, et neisse kirjaniku autogrammi mälestuseks saaks.
Nalja saigi veel sellega, et Mika küsis raamatusse autogrammi andes, et kelle nime ma siia sisse kirjutan, meie neiu ehmus selle peale ära ja ütles, et eiei, see on raamatukogu oma, mille peale omakorda kirjanik ära ehmatas ja pastaka kähku õhku tõstis. Pühendus-kuupäev said raamatusse lõpuks küll.

Linnast tagasi tulles põikasime äkkmõtte ajel koolimaja juurest läbi.
Meenutasime, mis seal kõik olnud ja toimunud. Kurvastasime aknast paistnud ja maha jäetud töpatööde ning hulga kuivanud toalillede pärast. Mõni käis oma koduklassi sisse piiluma ja teised avastasid nn õueklassis puuduvaid puitdetaile.


Koolivaheajal oli raamatukoguruum jälle tuttavlikult lasterikas. Mängiti kaardi- ja lauamänge, soovitati üksteisele uusi loetud raamatuid, sirviti midagi...
Eks nüüd külmal ja pimedal ajal hakataksegi rohkem raamatukogus aega veetma- 1. novembrist on kõrvalt vabakas vaid kaks päeva nädalas lahti.