Kolm tundi ruudulisel maal

Esimene raamatukogukuu üritus on nüüd peetud!
Üks naljanina on muide öelnud, et ÜRITUS pidi olema läbikukkunud katsetus. No "üritusteks" on minu eluajal kõiki kirjandus- ja kohtumisõhtuid nimetatud, ei oska minagi neid teistmoodi nimetada. Kes pakub välja uue termini?

Kui kõik välismaal elavad eestlased oleksid nii laia silmaringiga, oma seisukohtadega maailma asjadele, viisakad, optimistlikud ning meeldivalt käituvad, kui teisipäevane esineja, siis arvaks terve maailm meist ülihästi. Tooks eeskujukski, nagu nt jaapanlaste viisakust, islandlaste õnnelikkust jne. Headus on hakanud Eestist välja voolama, ju siis on mujal ikka elu turvalisem.
Mitu tundi kuulatud jutu põhjal Šotimaa ettekujutamine tasus naabermajast ja kaugelt kohale tulnutel ära. Oleks nagu seal tuttaval külas käinud. Esineja oli lihtsalt niivõrd hea sõnavaraga inimene.
Enne kohtumisõhtut Kerli Altmardiga olin teda vaid telekasaadetes ning ajalehtedes näinud. Kohtumist eelnevalt kokku leppides uuris ta, kes kuulama tulevad ja arvas, et ei oska väga rääkida. Rahustasin, et küllap me siis küsime. Esimesest hetkest oli klapp kuulajatega olemas.
Kerli elab Aberdeenis. Juba lapsena meeldis talle seiklusjutte kirjutada. Nüüd seikleb ta ise. Saime teada palju huvitavat. Šotimaa on eestlase jaoks harjumatult mägine, vihmane, tuuline ja losside- ning lammasterikas maa. Näiteks oli üllatav, et elektrit ostetakse poest kaardiga, jupikaupa; et kasutatakse tšekiraamatuid; et riik on toetuste poolest üksikemade paradiis; et osad teenused käivad läbi India operaatorite; et arstiabi on tasuta; et lapsi üksi koju jättes saab vanem karistada; et šotlased on sõbralikud, avatud ja usaldavad; et palju on tuulikuparke; et madalatel, enamasti kivist majadel on väikesed aknad-uksed, igal toal oma ahi ja korsten ning kanalisatsioonitorud tehakse väljapoole maja...
Üks asi, millega ma Kerlit kuulates üldse nõus ei olnud ja siiani ei ole- et tuulikud ei tee suurt müra. Olen Saaremaa rannaveerel tuulikupargis kuulnud vägagi kõrvadele hakkavaid ja häirivaid laperdushääli. Mõtlesin veel tookord, et majad nii lähedal, kuidas nad seal külas küll elada saavad. Aga võibolla tõesti oleneb see tuuliku suurusest, kaasaegsusest ja muudest teguritest. Ehitagu neid, kui kõigile sellest kasu saab, aga inimestest ikka kaugele, eksole?!
Kerli kirjutas oma raamatutesse paar rida, mis jääb kohalkäimist meenutama kõigile, kes edaspidi tema raamatuid laenutavad.

SUUR TÄNU Sauga raamatukogu Piiale, kes tõi kohale esineja ja autotäie Sauga kirjandusklubi "Luule" naisi!!! Kui kohalikud olid oma kohvitassid ära pesnud ja järjest koju asutasid, siis jäid saugakad veel ligi tunniks siia esinejat edasi kuulama.

Pakkusin kõigile vallatöötajatele välja võimaluse viiest kuueni mitme küla inimestele soovi korral infot edastada. Siinne piirkond algab ju Tammiste külast ja lõpeb Rütaverega, küllap on igas külas mõni probleem.
Uus vallavanem Priit Ruut tuligi kohale ja mitu muret said südame pealt ära räägitud. Saime teada, et raudtejaama peatuse taha tuleb millalgi parkla, kus hakkab ringi pöörama uus bussiliin nr 39. Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis hakkab see sõitma rongide peatumise ajal ja marsruut on nagu nr 40-l. Tammiste bussidki võibolla hakkavad kunagi sinnamaale sõitma. Seda ootavad kõik, kes elavad Urge teeristi ja Tammiste vahel. Nemad ju liiguvad jalgsi kahte moodi- kas Tammistes linnaliinibussilt maha ja siis jalgsi kilomeetreid kuni oma kodukülani, või teine võimalus Sindist bussilt maha ja vastupidises suunas oma kodukülani. Sindi silla risti ja Tammiste vahe on kümmekond kilomeetrit!!! Oleks siis kõnniteedki! Tammistes ollakse veel hädas sellega, et inimesed saavad bussilt maha poe või lasteaia juures, seega lisandub veel kõnd nn suurele teele.
Jutuks tuli ka tuulikute paigaldus siiakanti. Naised arvasid, et kasu on neist vaid neil, kes raha saada loodavad. Odavamat elektrit meie saama ei hakka, kasu saab paigaldajafirma, kes elektrit edasi müüb.
Kurdeti ka plaani üle vabaajakeskus ajutiselt vähema avamisajaga tööle jätta. Siiani on lastel olnud palju tegevusi ja ringe, kiideti Eget, kui tublit noorsootöötajat.
Veel paluti, et linna süüa ostma saaks üle nädala, nagu kunagi algul valla poolt tellitud buss käiski. Vahepealsed masu-aastad vähendasid reise kahele korrale kuus, aga see teeb kolme kolmapäevaga kuudel söögiostu vaheks kolm nädalat. Neid lisasõite tuleks aastas paar tükki, ehk leiab vald selleks edaspidi rahalisi vahendeid. Lootus igatahes on ja mure sai edasi öeldud, varsti ju jälle uue aasta eelarve koostamine.
Vallas on olemas ettepanekute kaust, oma mured saab sinna kirja lasta panna ja võimaluste avanedes võivad need kunagi ka lahenduse saada.
Suured tänud ka Priidule kohaletuleku eest!