esmaspäev, 8. veebruar 2010

Oli kord ...


Meenutuseks sellest, milline võlumaailm ühes tavalises eesti külas nädalaid valitses, mõned pildid...
Seda suurt puud imetlesin iga päev tööle tulles ja minnes.
Sama tunne tuli peale, nagu suvel pehmeid pilvepatju vaadates. Tore oleks olnud okste vahele peitu pugeda! :)))

Kui suvel väga palav hakkab, võib ju siia tagasi tulla neid pilte vaatama. Usun, et kohe hakkab jahedam ;)))
Mul on tükk aega juba mõte lasta neid kodukoha fotosid hiigelsuurelt valmis teha ja koju seinale panna.


Külavahetee ehk ametlikult nüüd juba "Urge tee" ...


... vaade paremale ...

... otse ...

... ja vasakule ...









Niiiiijubepalju lund meie maja ette lükatuna ei mäleta enam aastaid :)


Isegi majatagusel oli oma võlu.

Huvitavast mustriribast aknaääres oli tuulepoiste süül pildistamise päevaks kahjuks ainult pool alles jäänud :(((


Ootamatult ilmus pildile Ege, kes parajasti koristas :0)

Sellel majaküljel õnneks jääpurikad kraevahele kukkuda ei saa. Seal lihtsalt seina ligidal ei liiguta ja parkivad autodki jäävad kaugemale...

Kommentaare ei ole: