esmaspäev, 1. veebruar 2010

Muudkui sajab ja sajab

Tänahommikusest raamatukogu väljakaevamisest ja lumevalli lahtiraiumisest polnud kohe mitte tuhkagi kasu! Praegu muudkui tuleb ja tuleb juurde seda lumekest ja lisaks tuiskab ka katuselt kuhjasid alla. No, las ajab! Oligi suur mure, kas katus vastu peab ja läbi ei hakka laskma. Ja et keegi mitte all ei juhtuks olema, kui lumekoorem kaela kukub.
Küla oli selle külmaga ikka "kohutavalt" kaunis- kõik puud valusaltvalged ja okstel õrnad kuhilad. Käisin mitu päeva digikaga ringi ja klõpsisin küll siitpoolt ja sealtpoolt, teid ja maju. Valge valgema taustal...
Noh ja jälle pean mitmendat korda juba labida-harjaga õue minema- inimesed peavad end muidu läbi trepiloleva kuhja lohistama.
Juba varahommikuti on kuulda, kuidas traktor külavahel jaurab. Ja siis nii 7-8 paiku klõbisevad lumelabidad, kes kaevab autot, kes ukseesist lahti. Meie oma korrusmaja eest ajame ise ka sõidutee lahti, kuna maja ümbersõit pole valla tee. Ja ma ei teagi, kes on see hea inimene, kes juba aastaid meie postkastiseina juurde tee lahti lükkab. Mitu aastat tagasi oli kühveldajaks ja lehtede pühkijaks Alfred Jaska, tema puhkab nüüdseks juba Vana-Pärnus.
Õhtul ajasid kaks noormeest raamatukogu katuselt ja ukseesise kohalt lund maha. Sain küll äraloopimiseks suure-suure hunniku, aga vähemalt pole nüüd külastajatel ohtu.
Jaaaaa, lumelabidas on sel talvel üks kuumimaid kaupu :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar