Haiguslehel!
Imelik ja tüütu on kodus olla ja töökoha poole vaadata, kui peale 10-sentimeetrise lapitud koha keset nägu on kogu ülejäänud organismus terve ja isegi palavikku pole. Aga sellised need arstid on, et alati peale operatsioone hoitakse inimesi paar nädalat pisikuohu tõttu kodus. "Haige" aga käib ju apteegis ja poest süüa ostmas ja mõni vbl polikliinikus... Mõni peab selleks sõitma isegi ühistranspordiga. Väga nakkusohtlikud tegevused!
Haiglasse sõites võtsin kaasa kõige paksema uue raamatu, mida üldse leidsin, et siis jaguks rongis ajatäiteks ja veel mitmeks päevaks haiglas. Noh- pool sain juba rongis läbi ja ülejäänud poolt venitasin meelega esimesel õhtul. Miks ma küll veel ühte "telliskivi" kaasa ei viitsinud vedada! Üks vähestest kohtadest ju, kus üldse saab järjest rahu ja naudinguga lehekülgi neelata; pole ühtegi segavat asja, peale hommikuse hambapesu. :)
Raamat oli Mare Sabolotny - Peaaegu inimene.
Imelik ja tüütu on kodus olla ja töökoha poole vaadata, kui peale 10-sentimeetrise lapitud koha keset nägu on kogu ülejäänud organismus terve ja isegi palavikku pole. Aga sellised need arstid on, et alati peale operatsioone hoitakse inimesi paar nädalat pisikuohu tõttu kodus. "Haige" aga käib ju apteegis ja poest süüa ostmas ja mõni vbl polikliinikus... Mõni peab selleks sõitma isegi ühistranspordiga. Väga nakkusohtlikud tegevused!
Haiglasse sõites võtsin kaasa kõige paksema uue raamatu, mida üldse leidsin, et siis jaguks rongis ajatäiteks ja veel mitmeks päevaks haiglas. Noh- pool sain juba rongis läbi ja ülejäänud poolt venitasin meelega esimesel õhtul. Miks ma küll veel ühte "telliskivi" kaasa ei viitsinud vedada! Üks vähestest kohtadest ju, kus üldse saab järjest rahu ja naudinguga lehekülgi neelata; pole ühtegi segavat asja, peale hommikuse hambapesu. :)
Raamat oli Mare Sabolotny - Peaaegu inimene.
Esimene lehekülg tõmbas lõua viltu. Appi, mida ma nüüd kaasa haarasin, oleks võinud enne pilgu sisse heita! Jessas küll- noor naine ja sellised roppused! Lootsin hingeminevat noortekat ja nüüd...!
Olen palju mõelnud, et mille järgi inimesed raamatuid valivad- autori, kaane, sarja, tutvustuse, esimese lehekülje järgi? Mõni hea raamat on ilmetu ja jääb sellepärast paljudel lugemata, ehkki sisu poolest võib aasta parim olla. Teisel on suur väljamaalt kaasa tulnud reklaami- või filmikstehtu kõmu kaasas; mõni on seda lugedes pettunud, teised räägivad vaimustusega nagu ikka moesolevast. Ah, maitsed ju ka erinevad! Kas kirjutajad üldse mõtlevad selle peale, mida inimene nende raamatut esimest korda kätte võttes mõtleb? Kui tahad müüa ja teenida, siis mõtle ka "söödavale" pakendile!? No esimese ilmuva oma raamatu puhul on vist igaüks nii õnnelik, et lepib kõigega, mida talle pakutakse. Ja vanad klassikuid on pilve äärel pikutades sellega täiesti rahul, et nende raamatud on ühevärvilised ja ilma kaanepildita.
Raamat oli lugedes muidugi põnev, ikka täiesti noortekas, ei pidanud pettuma. Peategelane Gretten tundus pessimistlik, aga sellise elu peale pole see üldsegi imelik. Mulle meeldis, et kogu elu ja tegevus oli selline realistlik. Sageli on noortekates palju magedalt magusaid kokkusattumusi, mida päriselus harva juhtub. Selles raamatus häiris mind vaid lõpus toimunud õnnetus, mida poleks osanud oodata, mis tundus veidi kunstlik. Aga samas on uljusest ja hooletusest toimuvat meil päriselus ikka ka liialt palju. Ja nii ladusa sulega kirjutatud raamatu lõpp peabki ootamatu olema.
Teine raamat, mida viimati lugesin, oli Anna-Maria Penu- Minu Hispaania.
Kõik "Minud" on huvitavad, muidu ju neid nii ei neelataks. Meeldis see, et Anna-Maria ei ilustanud ega jätnud kirja panemata neid mõtteid ja muljeid, mis hispaanlastel ja üldse teistel rahvustel eestlastest ja Eestimaast on. Igavene julge ettevõtmine on jätta kodus turvaline elu maha ja rännata nii, et ette ei tea, kas on ööseks katus pea kohal ja mingigi söök nina ees. Selleks peab väga lahtine inimene olema. Ja julge. Enesekindel. Sõbralik. Heatahtlik. Järjekindel.
Huvitav oleks teada, kuidas läheb ilmarännakutel kinnistel ja pahuratel? :) Mõni neist võiks ka raamatu kirjutada!
Olen palju mõelnud, et mille järgi inimesed raamatuid valivad- autori, kaane, sarja, tutvustuse, esimese lehekülje järgi? Mõni hea raamat on ilmetu ja jääb sellepärast paljudel lugemata, ehkki sisu poolest võib aasta parim olla. Teisel on suur väljamaalt kaasa tulnud reklaami- või filmikstehtu kõmu kaasas; mõni on seda lugedes pettunud, teised räägivad vaimustusega nagu ikka moesolevast. Ah, maitsed ju ka erinevad! Kas kirjutajad üldse mõtlevad selle peale, mida inimene nende raamatut esimest korda kätte võttes mõtleb? Kui tahad müüa ja teenida, siis mõtle ka "söödavale" pakendile!? No esimese ilmuva oma raamatu puhul on vist igaüks nii õnnelik, et lepib kõigega, mida talle pakutakse. Ja vanad klassikuid on pilve äärel pikutades sellega täiesti rahul, et nende raamatud on ühevärvilised ja ilma kaanepildita.
Raamat oli lugedes muidugi põnev, ikka täiesti noortekas, ei pidanud pettuma. Peategelane Gretten tundus pessimistlik, aga sellise elu peale pole see üldsegi imelik. Mulle meeldis, et kogu elu ja tegevus oli selline realistlik. Sageli on noortekates palju magedalt magusaid kokkusattumusi, mida päriselus harva juhtub. Selles raamatus häiris mind vaid lõpus toimunud õnnetus, mida poleks osanud oodata, mis tundus veidi kunstlik. Aga samas on uljusest ja hooletusest toimuvat meil päriselus ikka ka liialt palju. Ja nii ladusa sulega kirjutatud raamatu lõpp peabki ootamatu olema.
Teine raamat, mida viimati lugesin, oli Anna-Maria Penu- Minu Hispaania.
Kõik "Minud" on huvitavad, muidu ju neid nii ei neelataks. Meeldis see, et Anna-Maria ei ilustanud ega jätnud kirja panemata neid mõtteid ja muljeid, mis hispaanlastel ja üldse teistel rahvustel eestlastest ja Eestimaast on. Igavene julge ettevõtmine on jätta kodus turvaline elu maha ja rännata nii, et ette ei tea, kas on ööseks katus pea kohal ja mingigi söök nina ees. Selleks peab väga lahtine inimene olema. Ja julge. Enesekindel. Sõbralik. Heatahtlik. Järjekindel.
Huvitav oleks teada, kuidas läheb ilmarännakutel kinnistel ja pahuratel? :) Mõni neist võiks ka raamatu kirjutada!
 |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar