Tihedast kuust edasi

Täna on raamatukogus mittekoolivaheajalik päev- harjumatult vaikne. Lapsed ja noored on ennelõunal vallamajas kompleksvõistlustel. Vihma sajab tihedalt ja külastajaid on seetõttu päris mõni käinud. Ja minul võimalus kuu teisest poolest pajatada...

TÄHELEPANU!

TÄNA SAAB
VIIMAST PÄEVA
VAADATA VILLANÄITUST!

Edasi rändab see novembriks Audru raamatukokku
ja detsembris Sindi muuseumisse.

**********************************************************

Hästi tore oli jälgida mudilaste vaimustust, kui Jänesselja lasteaia Lepatriinu rühm koos kasvatajatega siin näitust vaatamas käis. Lastel olid kõigil rohelised helkuritega vestid. Hea, et nad sellega juba varakult tuttavaks tehakse, et meie liikluskultuur on olematu. Isegi siin, Urge külavaheteel, peab alati ettevaatlik olema...
Näitasime Egega nõelu ja seda, kuidas ühest villatuustist lõpuks loom või inimene saab. Üks laps oli ka ise juba viltimist kusagil proovinud. Ja otse loomulikult tahtsid poisid jälle autodega mängima hakata. :) Need autod oleksid müües päris kuum kaup! Aga tellimise peale neid tegema hakata ... ei tuleks vist sunniviisiliselt midagi välja!

OKTOOBER- RAAMATUKOGUKUU

20. oktoobril käisime Urge lastega Ares. Seal toimus üle-Eestiliste raamatukogupäevade raames lugemiskonverents "Jah lugemisele", korraldajaks Are raamatukogu juhataja Malle Pajo.
Lapsi oli vallamaja saalis Are, Suigu ja Sindi (meie omad) koolidest. Esines populaarne kirjanik Heiki Vilep.
Kõigepealt lugesid tema raamatut ette Are lapsed ja siis hakkas kirjanik ise rääkima. Mulle meeldis eriti see, et ta oskas huumoriga rääkida, väikesi püsimatuid kuulajaid väsitamata.
Tajusin naeruturtsatuste järgi, et need lapsed, kes on suured raamatulugejad, said tema naljadest paremini aru, neil on ju laiem silmaring, nad teavad tuntud tegelasi. (Lapsed, lugema!!!)
Esitati ridamisi küsimusi. Tema kirjutama sattumine juhtus alles 40-selt, enne seda oli ta saatnud kooliajal luuletusi lasteajakirjadesse. Kõik omad lapsed on ta raamatutesse ka sisse kirjutanud.
Pärast autogrammide kirjutamist kirjanik lahkus ja konverents jätkus lemmikraamatute tutvustamisega.
Mõni oli selleks end isegi ära kostümeerinud!

Veel tutvustas Malle lastele jutukogu “Meie lood”, milles olevad lood ja pildid valmisid koolis toimunud jutukirjutamise päeval. Tutvustuse leiab SIIT

Nii Malle, kui valla mõlema kooli õpetajad ning muidugi lapsed olid suure eeltöö ära teinud, tänud neile kõigile selle eest!
Tänasime omalt poolt ning lubasime teinekordki kuulama-vaatama tulla.

Keelel kipitab ja tahab välja mõte, et viimasel ajal on lasteraamatutesse sattunud sellised sõnad ja tegelased, millest varem kõvasti väga ei räägitud, nt Kaka-taolised. Oli selliseid sõnu ka Vilepi etteloetus. (Aga- olen lihtsalt vanamoodne)

Aga hommikul enne Are vallamajja jõudmist piilusime sisse ka kohalikku kooli. Kõikjal majas olid suured ja väikesed taimed. Nagu botaanikaaias, arvas Jennifer. Kui me seal tunni ajal tasa ringi kõndisime, saime järsku riielda, aga pärast selgitamist, kes, miks ja kust, kutsuti meie lapsi hoopis Are kooli õppima! :)
Ja pärast konverentsi vaatasime üle Are raamatukogu, kus Malle meile omatehtud maitsvaid küpsetisi pakkus. Raamatukogu on ilus. Loodame, et see saab kõrvalasuva toa arvelt kunagi parematel aegadel ruumi juurde!
Suures vallamajas asub hulganisti muudki- postkontor, kommunaalteenuste asutus, pood...
Keskus.

***********************************************************

Vabakasse rändas raamatukogupäevade puhul näitus - lauatäis pilliõppe- ja noodiraamatuid. Kolmel päeval toimuvad erinevad ringid ja just nende kohta kõik olemasoleva lauale sättisingi.

KÄSITÖÖRING

Olen unustanud siin blogis meie käsitööringi reklaamimata. Toimub see vabaajakeskuses teisipäeviti kell 16-18. Juhendaja on lahtiste kätega Aili Järvesaar, kes ka õpib edasi rahvuslikku käsitööd. Osalevad nii lapsed, noored kui emad-vanaemad. Oleme oktoobris jõudnud teha käsitsi lapitööd- "vanaema lilleaia" tehnikas asju; nunoviltimist ja nõelviltimist. Mis edasi, see tuleb välja ühistes vestlustes, üks pakub üht ja teine teist ja kõike saab ju läbi proovida ja selgeks õppida!

Käsitööjutu juurde tasub mainida, et meie kandi rahvas on juba mitu korda mitme autotäiega käinud Vatlas, kus kooli direktorina töötab siitkandist pärit Helju Viikmann (Õispuu).
Vatla mõisa kohta saad lugeda:
siit: LOE
ja siit LOE
ja siit LOE
Igatahes väga huvitav maja ja ümbrus. Kohalik külaselts on projektide toel saanud väga laias valikus erinevaid käsitöövahendeid ja -masinaid.

Oleme voolinud savi ja rullinud sellele mustreid ning lõhkunud katki pudeleid aknapiltide tegemiseks.
Möödunudlaupäevased toorikud enne ahjuminemist:


See, mis neist lõpuks välja tuleb, pole muide üldse selline, nagu siit praegu paistab. Oi, see valmis töö kättesaamise ootus on maguzzzz....
Aga meil on sinnaminekuid veelgi plaanis- iga kord jääb ju midagi pooleli.




TAMMISTE
Natuke mõtteid Tammiste lasteaiast. Ühel hiljutisel vallaaüritusel sattusin ühes lauas istuma tulevaste lasteaiaõpetajatega ja hämmastusin sellest, kui südamlikult nad omavahel klapivad. Pole veel majagi valmis, aga kollektiiv on juba kokku sulanud!
Augustis klõpsisin majast läbi territooriumi võreaia paar pilti, praeguseks on olukord muidugi tublisti kaunim. Maja paistab tulevat omapärane, välimuselt rahvuslik.
Isegi kergjalgrada on autotee kõrvale tehtud. Juhatajaga vallamajas kokku põrgates sain teda, et rühmad saavad paaril järgneval aastal lastega täidetud.

Lasteaia perel on järgmine palve:

PALUN TOOGE MEILE MÄNGUASJU!

(Neid võib esialgu tuua ka Urgele raamatukokku, küll ma edasi toimetan)

UNISTUS

Tammistega seoses on mul juba mitu aastat üks mõte peas tiksunud: uues hoones võiks olla üks toake ka raamatukogu laenutuspunktile. Kapitäis või paar raamatuid, mida saaks vahetada ja üks laud lehelugejatele. Oi- ja mulle laenutamiseks muidugi arvutit ka oleks väga vaja. Äärepealt oleks selline loomulik tänapäevane vidin ära ununud! ;)))
Hästi sobiks nt neljapäevane või reedene päev ja kellaaegadeks 9.oo- 17.00. Sinnasaamine oleneb just sellest ainsast bussist, mis meil enne ja pärast seda külaservast läbi sõidab.
Sealtkandi rahvas muide märkis ühes 10 aastat tagasi vallas tehtud küsitluses, et kõige rohkem tahetakse oma külla spordisaali ja raamatukogu. Ja tookord oli elanikke Tammistes alles 3 x vähem. Eakamad inimesed saaksid lehte lugeda ja koju lugemist viia, lapsed ja nooremad kasutavad nagunii linnaraamatukogu.,kes suuremad lugemishuvilised on. Mõned jõuaksid kindlasti ka hommikul või päevasel ajal läbi astuda. Praegu sõidab inimene Tammistest siia vaid siis, kui linnakogudes soovitut pole jagunud. Mõni saabki linnanaiste käest teada, et nii lähedal ja omas vallas ka raamatukogusid olemas. ;) On muidugi ka mitu peret, kes juba ammu siin käima harjunud.