Uuele vastu

(Pildil on Vatla koolimaja erinevate optimistlike, hellade,
jõuliste sulatatud klaasist kaunistustega aken)

Aastal, mis tuleb,
on nii palju teile anda-
alustage sellest, mis on vajalik,
jätkake sellega, mis on võimalik
ja äkki märkate, et teete seda,
mis on võimatu...

Murelikud abilised

Lumi, lumi, lumi, muuudkui sajad seda lumekest aga juurde, panna pole aga mitte kuhugi, kõik kohad niigi täis juba! Juba teine naabrimaja naine tuli mu uksekatuse puhtaks lükkamist proovima, vana pika varrega puurehaga. Kõik õuesolevad lapsed ka. Ega keegi hästi ei ulatu ju- mul ammu mitu korda järgi proovitud. Eelmine proovis harjavarrega, ei ulatunud katuseäärenigi. Momendil natuke lumekest äärest juba tuli. :) Mõni sentimeeter... Lumi on aga kõva. Viskasin harjavarre katuselumme sisse, et ehk siis tuleb mõni tükki lahti, aga see jäigi lumest välja tolknema, lapsed rehaga tõmbasid ta alla.
Nii- muud tolku praegu polnud, kui lusikatäis lund tuli äärest lahti, äär on kena rehatriibuline ja mis kõige tähtsam- kõigil oli lõbu ja lusti laialt....
Tagumised aknad on praegu veerandi jagu lume all, välja näeb kikivarvule tõustes. Mööda majaseina on lükatud lumevall ja sinna loobin iga päev kõrgust juurde. Ükspäev ronisin hangetippu ja lükkasin kühvlitäisi edasi. Ja siis veel uuest hunnikust edasi. Jne... Teise majaotsa poole... Sest kuhugi ma pean ju uue lume trepilt ja trepi eest viskama...
Suur mure on, et keegi kuhja kaela ei saaks ... kui see ükskord otsustab kukkuda...

Lemmikud

Lõppeva aasta enimlaenutatud ajalehed terves Eestis (raamatukoguprogrammi URRAM kasutavates raamatukogudes) olid:
1.Postimees
2.Õhtuleht
3.Maaleht

Ajakirjad:
1.Kroonika
2.Eesti Naine
3.Elukiri

Raamatud:
1.Eelrand, Helen - Anne Veesaar : elus, see on kõige tähtsam!
2. Kivimaa, Evelin - Arvo Kukumägi : alasti elu : ärajoonud näitlejad lastakse ju maha?
3.Petrone, Justin - Minu Eesti. 1.osa, Kas lubate elada?


Urge raamatukogus - ajalehed:
1.Maaleht
2.Postimees
3.Eesti Ekspress

Ajakirjad:
1.Naised
2.Kroonika
3.Elukiri

Raamatud:
1. Meyer, Stephenie - Koidukuma
2.Kivimaa, Evelin - Arvo Kukumägi : alasti elu : ärajoonud näitlejad lastakse ju maha?
3.Aksli, Esta - Südamed sõeluvad salaja

Järelejäänud paari päeva jooksul muidugi võib pingerida natuke ka muutuda.

Pettumus. Ehk esialgne?

Pühad lootsin lumeloopimise vahel lõpetada raamatuga, millest sajad ja tuhanded praegu suures vaimustuses on. Lugesin esimesi lehti ja olin täitsa pettunud. Parajalt segane tegelane, muudkui soiub mitukümmend lehte järgemööda... Lugemisisu kadus ja viskasin raamatu käest. Tuttavad lohutasid, et ju siis pole praegu sinu aeg. Eile õhtul proovisin uuesti, aga väga ikka veel ei istu.
Hoopis imelik mõte aga tuli pähe ja pilt silme ette:
Inimesed, kellel endal kõik olemas ja hästi, härduvad tõsielusaadete, raske eluga inimestest tehtud filmide ja kirjutatud raamatute peale, telekas näidatakse suurelt nende pisaraid. Need aga, kelle elus on lahendust nõudvaid probleeme, lootusetuid olukordi, raskeid saatuselööke, paranematut niru tervist ... need sageli ei taha läbielatud ja peitusurutud masendusele uut masendust juurde. Milleks enda tunnete seljakotti pakitud valusid ja mälestusi luku tagant valla päästa?

Tõsta pilk...

Meie maja juurde tulles tasub pilk jalge eest ka veidi ülespoole tõsta. Kuna ajad on rasked ja firmateenused kallid, siis peaks arvestama piltidel nähtavate ohtudega.

Lumi on kõva, olen nii mina, kui ka teised seda mitu korda proovinud küll harja- küll labidavartega tükeldada, aga tulutult, no lusikatäie pehmet puru oleme lahti saanud. Kõigil, eriti lastel oli vaid lõbu ja lusti laialt.... Tagumised aknad on praegu veerandi jagu lume all, välja näeb kikivarvule tõustes. Mööda majaseina on lükatud lumevall ja sinna loobin iga päev kõrgust juurde. Sageli ronin hangetippu ja lükkan kühvlitäisi edasi. Ja siis veel uuest hunnikust edasi. Jne... Teise majaotsa poole... Sest kuhugi ma pean ju uue lume trepilt ja trepi eest viskama...

Suur mure on, et keegi kuhja kaela ei saaks ... kui see ükskord otsustab kukkuda...

Pühad pole veel läbi!

Oi, kuidas raamatukogu järsku lõhnama hakkas! Grete tõi just vabakast taldrikutäie laste siinküpsetatud piparkooke. Ka Tarno tõi peopesal ühe suure endaküpsetatud lille. Ai kui head maitsevad! Proovige ka! :)

Täna oli sportlik päev õues ja ühisküpsetamine ja -söömine sees. Pakuti mullegi lõunal suppi, ehkki õue aitama, osalema, isegi piiluma ma ei jõudnudki. Samal ajal olid järjestikku laenutajad-tagastajad.
Ja eelmine nädal tõi üle-tee-Lea ka imehäid piparkooke...
Näärid veel täitsa ees- peaks ise ka veelkord kodus ühe laari ahju lükkama, eelmine kord said kohe otsa. (Viimase kolme osas kahtlustan ka Pontu osalust.)

HÄID PÜHI!

Täna hommikul õues ilu imetledes tuli naljakas mõte pähe, et polegi vaja jälle pildistada- vaata üle möödunudtalvised fotod. Kokkuhoid! :) Praegu on pilt niigi täpselt sama, mis siis- imeilusad valged narmastatud äärtega puuoksad ja põllukõrred, suured lumevallid majade ja teede ääres, lumekoormate all ägavad katused, lumest rõõmu tundvad lapsed, ettevaatlikult sõitvad autod ja tasa kõndivad inimesed, elektritraadid nagu kuusekard... Kõik on kaunis ja valge ja puhas ja ülev ja... jõulune!

SOOVIN KÕIGILE KAUNEID
JA RAHULIKKE PÜHI!

Segadused

Kallid lugejad!

Eile, teisipäeval, oli raamatukoguprogramm üle Eesti maas. Täna avastasin, et esmaspäeval tagasitoodud raamatud on kõigil käinutel jälle kenasti arvel tagasi, samas ka minul laua peal või juba riiulitesse pandud.
Seoses sellega palun mitte arvestada, kui programm peaks teile saatma meeldetuletusi või viiviseähvardusi. :) Klaarime siis, kui kohal olete.

Hüvasti, sõbrad!

Täna hakkasin näitust kokku pakkima. Niiiiiii kahju oli kõiki asju paberitesse mässida ja kastidesse laduda! Nii omaseks said nad, nagu elusolendid. Kümneid kordi imetlesin sel kuul iga jõulupärja, klaasimaali, sulanud klaasist kaunistuse, toolikatte, pajalapi, savilehekese, -vaagna või -kausikese värvidemängu ja -valikut, viimistlust, mitmeid neist oma kodus või raamatukogus ette kujutades.
Vaatamas käinutest oli inimesi, kes vaimustusid, tahtes hakata klaasi või savi ka ise tegema ja oli ka neid, kes küsisid, et mida ma selle klaaspärjaga tegema peaksin hakkama, kuhu ma selle panen. Oleme kõik erinevad. Kes hõljub pilvedes, kes on marumateriaalne... Kelle näpud sügelevad ja hing kripeldab uute asjade proovimise järele, kes suhtub uude ettevaatlikult...
Eks ma ise ka aeg- ajalt korjan oma kleebitud ja maalitud pudelid-küünlad, laastupildid ja värvimullaga pudelid jälle kokku ja panen nurga taha kastidesse. Ja siis tuleb keegi, kes märkab ja õhutab, et kuule, mine nüüd, lao tagasi, tühi ja kõle on, soojust ja elavust pole. :)
Homme viiakse kõik järelejäänud ilusad asjad tagasi Vatlasse ja need rändavad paljudele käsitööd hindavatele sõpradele-sugulastele kingikottidesse. Kõige paremini läks siin vaagnatel ja kaussidel ning pajalappidel- neid imetletakse ja kasutatakse juba mitu nädalat erinevates peredes.

Loetud mõtteid

"Südametunnistus on üks kõige venivamaid asju maailmas..."
"Kui asjad ei ole tasakaalus, siis neid vägisi tasakaalu lükata on ohtlik. Vaja on kannatlikkust."

Jan Uuspõld
Kroonika, 13.12.10 lk.11