Ootamatu(lt) pöör(an)e

Kuu tagasi hakkasin lugema "Vaimude jaama". Pealkiri tundus sellele loole algul natuke arusaamatu kuni tuli taipamine. Raamatu esimest poolt neelasin järjest õhtuti ja uneajastki suure isuga. Keskel tekkis tunne, et venib. Seni vaimustanud autori  teadmiste kirjapanekud erinevatest ajaloo-, kultuuri, hariduse- jm. valdkondadest muutusid järsku asjade korrutamiseks, omanäoline peategelane tavaliseks protestivaks teismeliseks. Edasi lugesin veidi vastumeelsemalt, raamatukaupmeeste reklaamidest olid tagumised lehed juba etteaimatavad. No kehva ei olnud, tegevus jätkus. Lõpp on veidi uskumatu, meil päriselt midagi sellist tugeva vastumüüri tõttu ja nii ruttu ei juhtuks. Imelik oli see, et kohe hakkasin märkama haridust kritiseerivaid artikleid, sõnavõtte, postitusi... Neid on viimasel ajal päris palju.  Hirm on oma lastelaste pärast, kes peagi samade roomikute alla pressitud saavad, no ja enda lapsedki alles hammasrataste vahel. Uurisin veidi, mida raamatu kohta teised on arvanud. Kõigile muuseas meeldib.  Muu info seas leidsin ka sellise "uurimustöö": VT!