Teistmoodi

No kolmapäev oli küll üliharuldane päev selle poolest, et ramsis ei käinud kolmveerand päevast ühtegi laenutajat! Sotsiaaltöötaja juures hommikul jah küll mõni. Kasutasin vaikust ja närisin läbi kahe kuu meiliga tulnud tellimis- ja soovitusnimekirjad. Nõuab ikka harjumist see uus hind küll! Lauaarvuti kogu aeg kõrval. Enne oli selge- ülekahesajane on kallis lõbu, kolmesajane lausa luksus. Aga peame harjuma!

Mitu päeva olin teisipäevase erilise (valla) mälumängu mõju all. Oli ikka üllatav küll, kui tundmatu energiline meesterahvas teatas, et küsimused on kõik muusikakuuulamisküsimused ja teeks neid 15 asemel 20. Esimene mõte oli, et appi, hätta jääme! Millegipärast kujutasin ette, et tulemas on "klassikalise muusika eri". Aga "poiss" oli teisest puust. :) Küsis ka selliseid bände, keda minu arust vaid erilised friigid vene ajal välismaa raadiojaamadest välja oskasid sõeluda. Või siis need, kes plaadiärikatelt ostsid. Def Lepard nt.
Minu jumalaks tollal olid Reklaamilehe välisansamblite rubriik, Soovid, soovid, soovid, Radio Luxemburg ja paar poola jaama, mida läbi segajate kärina raadiot keerates kuulatud sai. Pidasin kaustikut, kuhu kirjutasin-kleepisin bändide ajalugu ja pilte.
Ei teadnud me kõiki küsitud linnade nimelisi bände, ei tundnud ära Amy Winehouse laulu ega Tšaikovski "Romeo ja Juliat". Olen endale siiamaani tige, et ei kirjutanud vastuseks Erik Meremaad, kelle ma kindlalt ära tundsin. Seevastu teadis meie Aita Niklus ainsana kogu võistlejate seltskonnast laulu "Õhtud Moskva lähistel autorit. Oli mingi Solovjov-Sedoi vms. Justkui oleksin kunagi kuulnudki...

Vahelduseks oli selline teistmoodi õhtu päris mõnus. Võiks isegi teinekord proovida koostada nt vaid pildiküsimusi.