Veebruarikuist edetabelit Urge raamatukogus juhivad kindlameelselt eesti autorite raamatud! Selle üle on ainult hea meel! Viimasel ajal tundubki juba, et peale paljuilmunud elulugude kirjutab iga teine eestlane raamatu ka oma sugulastest või naabritest. Uusi autoreid on kõvasti juurde tulnud, tegelased tunduvad nii eht-eestlaslikud, tuntud autorite vaevade väljavalamise kõrvale on ilmunud enesekriitiline elurõõm.
1. Harrik, Airika- Iseenda laps
2. Ellet, Lana- Täiskuu
3. Talv, Vahur- Karmid üheksakümnendad:[kriminaalromaan]
4. Vilep, Heiki- Saatuse mängud
5. Avestik, Rait- Sulev Luik
Ajakirjadest on esikohale tõusnud venekeelne Burda, millele järgnevad Elukiri ning Kodu & Aed. Kõmuajakirjad on seekord päris pingerivi lõppu taandunud.
Ühe valgustkartva nipiga sain ainult selleks aastaks tellida raamatukogule mituteist võõrkeelset käsitööalast ajakirja. Laenutatakse neid juba väga usinasti, nagu Burda tippu jõudminegi näitab. Harida-täiendada saab end kudumises, heegeldamises, tikkimises, ehete meisterdamises, õmblemises, beebide- ja lasteriiete tegemises. Aastaid on küsimas käidud just väikelaste riiete lõikeid, mille kohta raamatud täiesti puuduvad. Nüüd on siin nt mitu titeriiete-kudumite ajakirja, mida saab kasutada järgmised kümned aastad. Peaksingi juba nende õhukesed kaaned säilimiseks ära kiletama.
Möödunud neljapäeval Pärnu Keskraamatukogus mööda maakondi end lugejatele tutvustamas käivate Kultuurkapitali auhindade nominentidega kohtumisel kuulsin neid küll omavahel villast viskamas, aga ettelugemiseks valitud katkenditest kumas läbi surm ja masendus. See võis olla nende poolt ka taotluslik vastamaks rahva pahameelele seebikate arvustamise üle. No igatahes saab soove- autogramme edaspidi iga laenutaja siin oma silmaga kaeda.
Kirjanikega kohtumise muljetest on plaan pikemalt kirjutada, mustandki olemas. Mida momendil pole, on kirjutamise aeg. Seda muljet lihtsalt "paberile" ei viska, vajan veidi läbimõtlemist, sest kuuldu ja vestlused kirjanikega olid veidi teistmoodi, kui minu tavalised vestlused tuttavatega.
Hiljuti rääkisin ühe inimesega, et hingel nii pakitseb- alates otoobri lõpust on kõik tähtsamad sündmused siia kirja panemata, lihtsalt ei tule vaimu peale. Ta siis soovitas, et kui vaim järsku peale peaks tulema, pane raamatukogu kinni ja uksele kirjuta silt: "Suletud! Loomepuhang!"
:DDD
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar