Veebruar ja märts

Jah, täitsa kiirelt on poolteist kuud mööda lennanud! Iga päev plaanin kirjutada... veebruari teisest poolest, aga ikka saab päev kähku läbi. Tõstsin vahepeal oma suure kolaka töölaua ümber. Kartusest, et päike hakkab monitori pimestama, olen kõik siinsed aastad istunud SELJAGA sisseastuva inimese poole. Nüüd mööbeldasin laua-sahtlid tühjaks, rassisin ja keerasin kogu kupatuse nii, et saan näoga suhelda, mitte üle õla. Kasud kah- sahtlitest leidsin suure hulga alleshoitud asju- täielik kultuurilade! Sellest sortisin kasulikumad välja ja ülejäänud ootavad maja küljel prügikastis, kunas neist jälle uus kiht kellegi sahtlis saab. Ehk saavad raamatuks! :)
Veebruari lõpunädalatest meenub kahe inimese üllatus, et raamatukogu on ka riigiasutus ja tohib enne teatavaid riigipühi ukse kolm tundi varem kinni keerata. Minul see seekord ei õnnestunud. Ega ju ei aja välja inimesi, kes just sulgemise ajal sisse astuvad. Ega meil siin linn ei ole! :)

Märtsi algul käisid raamatukogus kaks huvitavat esinejat. Kuna ma sellest vallalehte kirjutasin, siis kupin sama teksti maha, mis sinnagi läks:

Ühel õhtul märtsikuu algul oli Urge raamatukogu punapõselisi erinevavanuselisi uudishimulikke täis. Põsed õhetasid enamusel muidugi külmaga ja kaugelt tulekust, aga õhtu teema oli seda ka väärt! Kenades rahvariietes Tori valla Randivälja külaseltsi rahvas oli tulnud naabritele rahvarõivaid ja oma koostatud raamatut „Tori Kihelkonna rahvarõivad“ tutvustama. Rahva kogunemise ajal mängis torupill ja pakuti taimejooki, mille koostise üle me veel mitmed tunnid takkajärgi oletusi tegime; komponentideks olid kindlalt õunamahl ja taimetee. Veel saime maitsta külaliste küpsetatud magusat ja soolast koduleiba ning kooki. Raamatu koostajad Anne Rätsep ja Anneli Laur rääkisid väga üksikasjaliselt Tori rahvariietest erinevatel aegadel, tanust kuni jalanõudeni, nii meeste kui naiste omadest. Tore oli näha naervaid nägusid, kui jutule kaasa elati. Lisaks saime proovida kaaruspaela punumist. Sellega said kõik hakkama, kaasa arvatud ka meesterahvad. Kahetsen, et unustasin paluda torupilli õhtu jooksul veelgi mängida, see kõlas siin ikka väga võimsalt! Külalised kinkisid igale Sauga valla laste- ja kultuuriasutusele ühe raamatu. Endale raamatu soovijaid oli väga palju, seda enam, et poodidesse see müügile ei tulegi. Kõik said raamatutesse ka koostajate autogrammid.

Teine esineja Krista Habakukk rääkis külaliikumisest, ettevõtlusest, noortest, elukeskkonnast... Temagi jutt oli nii põnev, et naised läksid mõne viltuoleva eluvaldkonna või seaduse peale päris ägedateks. Ma pole ammu näinud, et inimesed nii kaua- 4 tundi jutti- ilma väsimata mitut esinejat järjest kuulata viitsiksid. Mõlemad teemad oleksid väärinud omaette õhtuid. Kohalkäinutel igatahes on, mille üle edaspidi mõtteid mõlgutada ja mõni on kihelkonna ajaloo ja rahvariiete uurimise nüüd põhjalikumalt ette võtnud. Suur tänu nii torikatele kui Kristale!!!

Krista kui külaliikumise esindaja ja ka riigikogu kandidaat, määris meile mett mokale = st jagas meetopsikesi ja omatehtud järjehoidjaid, ka hulga Külakirju said naised koju kaasa, jagus raamatukogulegi. Praegu mõtlen, et Kristat küll "riigikoguriietes" ette ei kujuta. Naised seal kannavad kas rangeid pintsakuid või stiliseeritud jakikesi. Igaljuhul on näha, et mugav neil olla pole. Krista on selline soe ja tore "naabrinaine," kellega saab igal teemal rääkida.

Valimised olid seekord Tammiste lasteaia ruumides. No nii tihedat rahvaliikumist ei ole mina oma silmaga meiekandi valimistel veel näinud. Kõige pikem inimestevaba vahe oli 8 minutit! Allkirjade järgi nimekirjas võib küll öelda, et peaaegu kõik Tammiste küla tuhat valijat käisid kohal. Ilm oli ilus, paljud jalutasid peredega, vanemaealisi tuli päris rohkelt liinibussiga, autoparklas oli tihe liiklus. See kõik näitas, et koht on enamusele sobilik. Enne valimisi käis "üks vana känd" siin raamatukogus oma reklaami jagamas. Natuke hiljaks jäi, vaid paar inimest võtsid paberi koju kaasa. Neid ei andnud ka märkmepaberina hiljem ära kasutada, mõlemil pool oli jutt. :) Milline raiskamine üldse valimiste ajal! Siin oli ka inimesi, kes viskasid läikivad paberid kohe prükki.

Vastlaid said valla pered tähistada kahes kohas, õigel päeval Urgel ja nädalavahetusel vallamaja juures. Mõlemist on ka vallalehes jutud-pildid. Mina ei saanud tööaja tõttu ka mitte meie omal osaleda, sellepärast saan siia panna pildi, mida jooksuga tegemas käisin. Igatahes olid vahvad võistlused ja lõhna järgi kukliküpsetamised.
Projektirahadega noorte ja laste enda rajatud liuväli ja uisud olid käigus nii vastlapäeval kui ka enne-pärast.

Tore on see, et lastering on vabakas jälle koos käimas. Vahepealsed beebid kasvasid lasteaiaealisteks, nüüd on uued siin omavahel tutvumas.

Mõlemaid näitusi käiakse usinasti vaatamas. Naljakas on see, et alati, kui minu maakonnalehele saadetud jutust kas või tibake paberväljaandes avaldatakse, siis tulevad ka täiesti võõrad ja omakandi inimesed ekstra näituse pärast siia, aga kui avaldatakse vaid netiväljaandes, siis on huvi natuke leigem, kuna kaugemalelavad ei saa nende kohta infot.

Just eile arutasime siin inkaringis, mis seisus raamat ja raamatukogud 20 aasta pärast olla võiks. Ma arvasin, et minu põlvkond tahab ikkagi veel paberkandjat käes hoida, aga lapsed-noored kasvavad küll arvutiga koos üles ja arvatavasti hakkavad ka "raamatuid" edaspidi sealt lugema.