Elupildike :)

Raamatukogu ette sõitis just suure hooga pidurdades auto. Seest kargasid välja meesterahvad omavahel kõvahäälselt juteldes. Astusid uksest sisse ja jutt katkes jahmunult: "Hmmm, raamatukogu?! Poodi polegi vä? Ei ole jah enam poodi! Hahahahahahahaaaaa.... Polegi poodi... Haahahahhhaaaa"
Päris vahva on inimestele head tuju tekitada, omalgi ajab suu muigele. :)

Tulekul

Iga-iga hetk võib "uus näitus" uksest sisse astuda ja terveks maikuuks end siia sisse sättida .
Ja suvel saavad kõik vanemad, vanavanemad, sugulased ja tegijad ise oma hooajatöid imetleda. Mille(de)ga tegemist, las jääb praegu veel saladuseks. Siis on, mida uudistama tulla!

Aga - täiesti suure suuga ja suure rõõmuga võib välja kuuulutada:

Emadepäeva kontsert Urgel!

Ootame vallaelanikke raamatukokku kontserdile
neljapäeval, 5. mail algusega kell 17.30.
Kolmeosalise kavaga esineb
Jänesselja lasteaia õpetajate lauluansambel
Marge Lumisalu juhendamisel.
Esimene osa on rahvuslik,
teine veidi krutskiga vallatu osa
ja kolmas pidulik osa.
(Võimalusel palume mitte hilineda)

Urge Naisselts saab kokku samal õhtul kell 17

Peitepilt

Leia pildilt elusolend! :)
Küll püüdsin teda pildile, aga ...
Eks inimestega peab jah ettevaatlik olema, neid ju igasuguseid!

Tore õhtu oli!

Möödunud nädala töötutele mõeldud õhtule ei tulnud kohe no mitte ainsatki töötut!!! Ju meil siis neid polegi! Või pole neil nõustamist vaja...
Et samal päeval toimus ka naisseltsi tavapärane kokkusaamine, oli kuulajaid kohal küllaga.
Tutvustusringis (milleks aitas kaasa sõber konn- vt pilti) rääkis igaüks pärast pisukest järelemõtlemist, mis loomaga ta ennast samastab ja miks. Päris huvitav on inimesi uue koha pealt tundma õppida.

Reti rääkis projektist "Tuleme tagasi" See, mida projekti raames töötuksjäänutega Pärnus ja Tallinnas ära tehakse, on väga tänuväärt! Kogetud eneseusu ja lootuse tunne jääb kindlasti hinge kauemaks. Ja mõnda võib tabada üllatus oma kunstiandest! Veel kuulsime veidi ka kunstiteraapiast, mida Reti parajasti õpib ja ka mõlemist näitusest, mis kuu lõpuni raamatukogus vaadata on.
Pärast ülevaate kuulamist saime meiegi näpud savipunaseks. Kes tegi seeni, kes öökulli, kes kassi, kes kausi, kes lille...

Abiks töötutele!

Teisipäeval, 19.aprillil algusega kell 17

toimub Urge raamatukogus

teavitusõhtu töötutele ja kõigile huvilistele.

Reti Üpraus Salongist Avatud Loovus tutvustab projekti „Tuleme tagasi“, kus töötutele inimestele nii Pärnus linnast kui valdadest on loodud võimalused osa saada mitmesugustest teenustest, nõustamistest ja loovtegevustest. Projekt on mõeldud inimestele, kes hetkel on töötud, aga tahaksid oma aega kasulikult veeta, midagi õppida ja ennast täiendada. Tegevused toimuvad Pärnus Ringi tn 3, kuid huvi korral pakutakse võimalusi ka mujal maakonnas. Urgel järgneb tutvustamisele töötuba, kus saab valmistada endale midagi ilusat. Oodatakse ka neid, kes ühel või teisel viisil on seotud töötutega. Osalemine on tasuta. Projekti rahastab SA Innove, meede „Kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendamine“ nr. 1.3.0102.09-0136.

******************************************************

Samal päeval ja ajal saame kokku ka Urge Naisseltsiga, kelle hulgas küll töötuid pole, aga on suur huvi alati midagi uut teada saada ja põnevaid esinejaid kuulata.

Võrumaa kõne

Nii korra aastas helistab Võrumaalt Enn Vaino, kes end ise kirjanikuks ei lubanud nimetada. Tal on selline soe hääl ja kui helistab, siis oskab kohe juttu põnevalt alustada, nagu vana hea tuttav. Pärast siin esinemas käimist on jutt veelgi sõbralikum. Vähemalt tundub nii. Alati uurib, milliseid tema raamatuid rohkem loetakse. Seekord sain öelda, et puudu jääb viimasel ajal jahi- ja kalamehejuttudest. "Mammutarmee..." sarjal kahjuks eriti hästi ei lähe, põhjuseks see, et meil puuduvad külas 50 + mehed. Nooremaid ajaloo- ja sõjateema ei huvita. Ja naised ei loe neid samuti. Aga jääme ootama nt tema veel sahtlis olevaid huumorijutte, loodame, et ta selleks kunagi raha kokku saab!

Kellukad ja linnuparved...

Ammu pole enam loodusest kirjutanud. Täna hommikul huviga kisavat linnuparve vaadates oli jälle seesama hea maainimese tunne, mis mitu korda kuus jalust rabab. Nädal tagasi ääretud, puhtad, valged ja pehmed lumeväljad. Siis juba tiba madalamad, siis veel madalamad, siis veel... Ja siis äkki määrdunudpruunid inetud kuhilad, ääristatud pruunide .....dega.
Veel pühapäeval püüdsin selleks, et mitte sõiduteeäärsel jääl libiseda, lumel käia, aga iga kord vajusin autodel jalust astudes põlvedeni lumme. Viimastel hommikutel seda muret enam pole, selgelt on näha, kust hakkab lumine kraav ja autoteelt on harv päike ja vihmakribalad viimsegi jää söönud.
Üle aknaäärte ulatunud uhketest lumemägedest pole midagi alles jäänud, vaid mõned vaalud.

Aga linnuparvedest tahaksin ka veel paar sõna... Sügisel on vahva vaadata kuidas suuremad ja tugevamad noorukesi välja õpetavad. Täpselt nagu treeninglaagris- keegi käratab tähtsal häälel ees ja siis ülejäänud läbisegi vadistavad omavahel kohti jagada. Parv moodustub mitmeid kordi kolmnurksest ümber pikaks täpireaks ja siis jälle võetakse uute juhtlindude sappa kolmnurka... Tänanegi parv oli sellise õpetaja eestvedamisel põldude kohal harjutamas, aga kahes pikas rodus, üks pikem ja silma järgi väiksemate "laste" oma. Vaatasin ja muigasin, jälle mõtlesin, et linnas elades nägin viimati selliseid pilte lapsepõlves ja nooruses Vana-Pärnu põldudel silgates. Kahjuks kadusid nad seekord tuka taha. Hommikuti pole ju aega linnukeste järgi joosta, tööl peab ka leivaraha pärast käima. Ehk veab nädalavahetusel. Pungadest ja õitest on siin asi alles nädala-paari kaugusel, vaid mõned lumikellukad on suutnud end tõestama tulla. Ei vea neil- ilm läks jälle uuesti külmemaks.

Näpud tööle!

Õues on nii kole ja porine pruun aastaaeg, aga hing ihkab alati midagi ilusat enda ümber. Just parajalt on veel aega, et midagi vahvat munadepühadeks meisterdada. Korjasin kõik sellesisulised raamatud riiulitest välja, sättisin näituseks ja ootan nüüd huvilisi laenutama!

Hmmm...

Vaata!

Päris vahva video (kui kolmandat minutit mitte arvestada).
Ja kontsade koha pealt ma ka mainiks, et selliste 15 cm-ga ei peaks üle nädala küll raamaturiiulite vahel vastu.

Veebruar ja märts

Jah, täitsa kiirelt on poolteist kuud mööda lennanud! Iga päev plaanin kirjutada... veebruari teisest poolest, aga ikka saab päev kähku läbi. Tõstsin vahepeal oma suure kolaka töölaua ümber. Kartusest, et päike hakkab monitori pimestama, olen kõik siinsed aastad istunud SELJAGA sisseastuva inimese poole. Nüüd mööbeldasin laua-sahtlid tühjaks, rassisin ja keerasin kogu kupatuse nii, et saan näoga suhelda, mitte üle õla. Kasud kah- sahtlitest leidsin suure hulga alleshoitud asju- täielik kultuurilade! Sellest sortisin kasulikumad välja ja ülejäänud ootavad maja küljel prügikastis, kunas neist jälle uus kiht kellegi sahtlis saab. Ehk saavad raamatuks! :)
Veebruari lõpunädalatest meenub kahe inimese üllatus, et raamatukogu on ka riigiasutus ja tohib enne teatavaid riigipühi ukse kolm tundi varem kinni keerata. Minul see seekord ei õnnestunud. Ega ju ei aja välja inimesi, kes just sulgemise ajal sisse astuvad. Ega meil siin linn ei ole! :)

Märtsi algul käisid raamatukogus kaks huvitavat esinejat. Kuna ma sellest vallalehte kirjutasin, siis kupin sama teksti maha, mis sinnagi läks:

Ühel õhtul märtsikuu algul oli Urge raamatukogu punapõselisi erinevavanuselisi uudishimulikke täis. Põsed õhetasid enamusel muidugi külmaga ja kaugelt tulekust, aga õhtu teema oli seda ka väärt! Kenades rahvariietes Tori valla Randivälja külaseltsi rahvas oli tulnud naabritele rahvarõivaid ja oma koostatud raamatut „Tori Kihelkonna rahvarõivad“ tutvustama. Rahva kogunemise ajal mängis torupill ja pakuti taimejooki, mille koostise üle me veel mitmed tunnid takkajärgi oletusi tegime; komponentideks olid kindlalt õunamahl ja taimetee. Veel saime maitsta külaliste küpsetatud magusat ja soolast koduleiba ning kooki. Raamatu koostajad Anne Rätsep ja Anneli Laur rääkisid väga üksikasjaliselt Tori rahvariietest erinevatel aegadel, tanust kuni jalanõudeni, nii meeste kui naiste omadest. Tore oli näha naervaid nägusid, kui jutule kaasa elati. Lisaks saime proovida kaaruspaela punumist. Sellega said kõik hakkama, kaasa arvatud ka meesterahvad. Kahetsen, et unustasin paluda torupilli õhtu jooksul veelgi mängida, see kõlas siin ikka väga võimsalt! Külalised kinkisid igale Sauga valla laste- ja kultuuriasutusele ühe raamatu. Endale raamatu soovijaid oli väga palju, seda enam, et poodidesse see müügile ei tulegi. Kõik said raamatutesse ka koostajate autogrammid.

Teine esineja Krista Habakukk rääkis külaliikumisest, ettevõtlusest, noortest, elukeskkonnast... Temagi jutt oli nii põnev, et naised läksid mõne viltuoleva eluvaldkonna või seaduse peale päris ägedateks. Ma pole ammu näinud, et inimesed nii kaua- 4 tundi jutti- ilma väsimata mitut esinejat järjest kuulata viitsiksid. Mõlemad teemad oleksid väärinud omaette õhtuid. Kohalkäinutel igatahes on, mille üle edaspidi mõtteid mõlgutada ja mõni on kihelkonna ajaloo ja rahvariiete uurimise nüüd põhjalikumalt ette võtnud. Suur tänu nii torikatele kui Kristale!!!

Krista kui külaliikumise esindaja ja ka riigikogu kandidaat, määris meile mett mokale = st jagas meetopsikesi ja omatehtud järjehoidjaid, ka hulga Külakirju said naised koju kaasa, jagus raamatukogulegi. Praegu mõtlen, et Kristat küll "riigikoguriietes" ette ei kujuta. Naised seal kannavad kas rangeid pintsakuid või stiliseeritud jakikesi. Igaljuhul on näha, et mugav neil olla pole. Krista on selline soe ja tore "naabrinaine," kellega saab igal teemal rääkida.

Valimised olid seekord Tammiste lasteaia ruumides. No nii tihedat rahvaliikumist ei ole mina oma silmaga meiekandi valimistel veel näinud. Kõige pikem inimestevaba vahe oli 8 minutit! Allkirjade järgi nimekirjas võib küll öelda, et peaaegu kõik Tammiste küla tuhat valijat käisid kohal. Ilm oli ilus, paljud jalutasid peredega, vanemaealisi tuli päris rohkelt liinibussiga, autoparklas oli tihe liiklus. See kõik näitas, et koht on enamusele sobilik. Enne valimisi käis "üks vana känd" siin raamatukogus oma reklaami jagamas. Natuke hiljaks jäi, vaid paar inimest võtsid paberi koju kaasa. Neid ei andnud ka märkmepaberina hiljem ära kasutada, mõlemil pool oli jutt. :) Milline raiskamine üldse valimiste ajal! Siin oli ka inimesi, kes viskasid läikivad paberid kohe prükki.

Vastlaid said valla pered tähistada kahes kohas, õigel päeval Urgel ja nädalavahetusel vallamaja juures. Mõlemist on ka vallalehes jutud-pildid. Mina ei saanud tööaja tõttu ka mitte meie omal osaleda, sellepärast saan siia panna pildi, mida jooksuga tegemas käisin. Igatahes olid vahvad võistlused ja lõhna järgi kukliküpsetamised.
Projektirahadega noorte ja laste enda rajatud liuväli ja uisud olid käigus nii vastlapäeval kui ka enne-pärast.

Tore on see, et lastering on vabakas jälle koos käimas. Vahepealsed beebid kasvasid lasteaiaealisteks, nüüd on uued siin omavahel tutvumas.

Mõlemaid näitusi käiakse usinasti vaatamas. Naljakas on see, et alati, kui minu maakonnalehele saadetud jutust kas või tibake paberväljaandes avaldatakse, siis tulevad ka täiesti võõrad ja omakandi inimesed ekstra näituse pärast siia, aga kui avaldatakse vaid netiväljaandes, siis on huvi natuke leigem, kuna kaugemalelavad ei saa nende kohta infot.

Just eile arutasime siin inkaringis, mis seisus raamat ja raamatukogud 20 aasta pärast olla võiks. Ma arvasin, et minu põlvkond tahab ikkagi veel paberkandjat käes hoida, aga lapsed-noored kasvavad küll arvutiga koos üles ja arvatavasti hakkavad ka "raamatuid" edaspidi sealt lugema.