Ei saa mina neist (eesti) meestest aru! ;)

Kuidagi nii satub, et ma kirjutan loetavast raamatust mitte siis, kui see on juba läbi, vaid tahan mõtteid jagada kuskil poole peal :(
Haarasin uute raamatute pakist esimesena paljureklaamitud ja -kiidetud Vilepi Hirmu ja sukeldusin lugema.
(vaata siit)
Algus meeldis väga, samamoodi, nagu tema lasteraamatudki. Siis, kui peategelane mõtles välja ühe uue tegelase, meeldis kah veel kuidagi- ühe mehe elu, teise mehe elu...
Aga siiiiiis, kui see väljamõeldud tegelane omakorda veel ühe tegelase välja mõtles .......... No andke andeks! ... :0)
Minu jaoks liiga palju erinevate meeste vaevasid-valusid-segaseid elusid-arusaamatuid rabelemisi... Ma loeks kolme eri raamatut ja oleksid kõik huvitavad ja põnevad. See kindlasti ongi Vilepil taotluslik - kolme elu ühes raamatus läbisegi kirjeldada, fantaasia tõelisusega läbisegi, elavad ja väljamõeldud mehed. Või on tal siis esimeses, täiskasvanutele mõeldud raamatus, kirjutamise ajal nii palju variatsioone, et ühe mehe ellu ära ei mahu või ei sobi või... Või mis mina, lihtne maaramsimutt, siin ikka arutlen ja oletan, jätame selle töö kriitikutele.

(Tuleb meelde, kuidas meile Viljandi Kultuurikoolis pähe taoti, et ei tohi kasutada väljendit "raamat", vaid- autoril on teos, novell, kogumik jne.)