Veidi kümnendast

Hea sõber võttis kokku kahe päeva jooksul toimunu ja väga tähelepanelikult. Tore oli lugeda,  õiged ivad olid välja nopitud. LOE! 

Paar nädalat tagasi kava uurides mõtlesin, et on mitmeid ettekandeid kooli- ja teadusraamatukogude töömailt. Kongressil neid kuulates oli just väga põnev, sest tavaliselt me ju isekeskis räägime vaid rahvaraamatukogude igapäevast-tulevikust. Kõik kuuldu pani mõtlema küll, aga edasiõppimiseks sellisel tasemel, nagu üks ettekanne tutvustas, mitte-hea-peaga pealekeskealisi vist ei ahvatle. Järjekordselt veendusin, et Allik-Allika-Alliku, Hallik-Halliku ja nende nimede muulõpulised vormid on saatuse poolt antud tarkadele ja osavsõnalistele inimestele. :)  Ühe esineja käest oleks siiski tahtnud küsida, kust on ta võtnud info selle kohta, et raamatukogutöötajate palk on eesti keskmisest VAID 20% madalam. Kas see va keskmine ei ole mitte juba üle 800? Ettekandel oli aga muu teema ja küsimus oleks ehk olnud kohatu. Tean nt virumaist kolleegi, kes oli lõpmata rõõmus äsjase palgatõusu üle ja hakkab kätte saama nüüd juba lausa 346 raha! Eriti õhemaks riigil seda palka makse maha koorides lihvida ei õnnestu. Omavaheliste kolleegivestluste järgi on jäänud mulje, et enamuse raharull on nii 300-500 paksune (loe=õhuline).
Natuke muljeid erinevatest ettekannetest veel. Üllatuslik videoettekanne oli teostuselt ülivahva. Sain teada, et meie raamatuid trükitakse Kagu-Aasias, ju on siis nii kaugelt vedamine ja kohalik tööjõud tunduvalt odavam. Meeldis lause, et inimesed saavad netisuhtlusest  paremini koostööd teha ja asju kokku leppida siis, kui nad on ühes kohas. See on ka  hiljuti üle elatud isikliku kogemuse kinnitus. Püüdsin ühelt slaidilt kähku maha kirjutada meie, Pärnumaa raamatukogutöötajate vanuselised andmed ja siin need on (loodan, et ettekande koostaja pole nende siin avalikustamise vastu):

18 - 25        0

25 - 34        2

35 - 44       15

45 - 54       32

55 - 64       29

65 - ...         8

Kokku: 88

Veel meeldis mõte, et me peaksime olema oma oskustelt mitme sammu võrra ees raamatukokku tulnud internetikasutajast, aga sellest on juba varemgi ja mujal räägitud. Käidi välja idee, et raamatukogu võiks pakkuda midagi täiesti omamoodi, mida mujalt asutustest ei saa. (Välja)mõtlemiskoht kõigile! Teise päeva Kaie Holmi mahlakatest vahepaladest jäi meelde üks, tõsinaljakas: "Mis vahe on raamatukoguhoidjal ja suurel pitsal? Suur pitsa suudab ära toita neljaliikmelise pere." :DDD Kirjutasin enda jaoks üles mitmed kodulehtede, otsinguportaalide jmt lingid, kui tööl (kunagi) vaba sekund  peaks tekkima, püüan leida aega nende läbipuurimiseks. Irooniline on tänapäeval ainult see, et vaba moment võib tekkida vaid siis, kui elektrit pole. Mitu teemat äratasid huvi, nt kahte noort veebiarhiivi teemal rääkinut oleks soov kuulata pikemalt, kui seekordne mõneminutiline slaidiesitlus pakkus. Mitmetunnilise ettekandega Eestimaa erinevates nurkades oleksid kindlasti nõus paljud kongressil esinejad. 

Kui muljed kokku võtta, siis elasin üle suure uhkusetunde oma valitud elukutse ja kolleegide üle, pikka aega kartsin, et meid peetakse nohikuteks ja kuivikuteks. Veel ei saa kirja panemata jätta, et kolleegide riide- ja soenguvalik on tublisti moodsuse poole põõrdunud- täiesti kadunud olid ilmetud kampsikud ja tumedad pintsakud, ruum oli täis eredaid rõõmsaid värvilaike, prilliraamidki on meil viimase peal! :D Ma usun, et see näitab kasina palga juures meie leidlikkust.