Esmaspäeva hommikul oli majaesine seis sama, nagu nädal tagasi- kümmekond sentimeetrit tihedat jäljetut kihti. Madistasin uute raamatute kuhja kallal ja ei olnudki aega muretsemiseks, isegi ei vaadanud, kas keegi lumme sisse sõidab või mitte. Hommikul oli küla jälle lage, rattajäljemustergi pikalt teeäärsete vallide külgedel korrapärane. :D 
Nii hea meel oli, et meie kandi peale oli mõeldud!