Kriimsilmad

Kolleeg nimetas meid kunagi Hunt Kriimsilmadeks. 

Igapäevase töö, ehk siis külastajate-tähtaja pikendajate-raamatuotsijatega otse ja neti teel suhtlemise, laenutamise, tagastatud kirjavara riiulitesse tagasi sättimise, tellimisnimekirjadesse süvenemise-tellitu äraotsustamise, mahakandmise-arvelevõtmise, "kapsaste" parandamise, ... ja ..., kõrvalt ja ajal tuleb sageli tegeleda abipalujate (elu)mureprobleemidele lahenduste otsimisega, ruumide majandamisega ette tulevate jooksvate või aeganõudvate probleemide lahendamisega,  hakata varakult ette valmistama mitu korda aastas toimuvaid suuremaid ning tihemini toimuvaid pisemaid teema- ja kohtumisõhtuid. Kohe väga-väga varakult, vahel pool aastat ette, vahel piisab mõnest kuust. Plaanid on alati optimistlikud ja esinejad kõik huvitavad. Tõrked tekivad tavaliselt selle va krabiseva ja kõliseva teemadel. Siis tuleb midagi ümber otsustada või uusi esinejaid leida. Läbirääkimised nii kirja kui telefoni teel on päris aeganõudvad, ka nendeks tuleb end ette valmistada ja eelnevalt küsimused-lahendused läbi mõelda. 

Vahel jälle palutakse midagi omakandi inimestelt uurida. Kui teema on olmet-majapidamisi-peresid puudutav, lööb ümbruskond kihama, nagu sipelgakaru tatsamisel sipelgapesa poole. Siis on telefon pikkadest ärritunud kõnedest tulipunane, meili postkast ajab üle ääre ja peale tavapäraste laenutajate satuvad üle ukse astuma ka need, kes muidu raamatukogus ei käi. Tõusevad vererõhud ja ollakse unetud nagu ikka, kui midagi harjumuspärast muutumas on. Mida rohkem rääkimaskäijaid, seda valusam järelikult probleem on. Murelaused ei jää kunagi ainult siinsete seinte vahele, vaid jõuavad selleni, kes lahendaja. Ka üritused toimuvad nagunii ja osalejatel on värskete muljetega õhtud sisustatud. 

Eks maaraamatukogu ole üks universaal-nahhaal-asutus, kui kadunud Kärna-Ärni väljendit omakasupüüdlikult ära kasutada. On vähe perioode, kui saab tegelda 8 tundi vaid oma tööülesannetega (vt loetelu teisest lausest! :D ), tavaliselt on ikka nimekiri või märked lauakalendris, kellega mis päeval ja mis teemal suhelda vaja. 

Elukutse on kirju nagu pühadesalat, monotoonsus puudub täitsa täielikult, sissekäimisradugi ei teki, kuna rajad on ju iga päev nii risti-rästi-erinevad...