Kihab ja käärib...

Juba jälle on paberraamatusõbrad tagajalgadele aetud! Kusjuures mures on ka kultuuri- ja kirjutajarahvas ning õpetajad. Avaliku pöördumiseni välja. Kõigi viimase nädala ilmunud artiklite ja sõnavõttude linke pole mõtet siia panna. Piisab, kui sirvida lehti ja vaadata televiisorit, võimalik, et ka raadios on teemad üles võetud, ise pole juhtunud kuulma. 

Kõige rohkem ajab imestama üheainsa võruka ütlus "uue" ajalehe kohta, mida on võimendatud mitmusse, nagu terve maakond oleks "Sirbi" avastanud! ;D Nii saab ju iga öeldud või kirjutatud lausega teha, paneme aga mitmuse D lõppu ja mõte/tegu venib nagu täispuhutud õhupall, just sinna suunda, kuhu venitajal vaja.

Mina ei usu, et kõik beebid ja pensionärid hakkavad edaspidi sõrmega sips ja sips ekraanidel "lehti" "keerama"! Ka eelmise, lugemisvaliku tähelepanulaine ajal ja järel räägiti siin raamatukogus väga tihti sarnase mõttega sõnu: "Uut raamatut on nii põnev käes hoida. Mina tahan vabal ajal midagi põnevat lugeda, et oma mured ära unuks. Ja lugedes meeldib mulle mugavalt olla, tavaliselt pikutan ja loen ennast magama. Anna mulle täna nii paari nädala varu..." Räägitakse siiani. 

Uuenduste vastu pole mul midagi. Vana ja uus võivad kõrvu käia küll! Kuuldatavasti aga pidid lugerid kergesti purunema. Andeks, et omal kogemusi pole, sellist ostusummat ei jääks enamusel meie ametis töötajal üle. Ja autorooli taga poetust-koolitust külast linna süüa ostma/asju ajama sõites ei oleks nagunii võimalust ajaviiteks ekraani jõllitada. Käed vabad-reisivõimalusi on justmainitud põhjusel samuti vähe. Kui nüüd paar sellist siia külastajatele väljalaenutamiseks muretseda, siis kaua need vastu kindlasti ei peaks. Mõni pillab kodus maha... Raamatud me lapime ära, aga mida teha purunenud tehnikavidinaga! 

Ehteestlaslikult- ootame ja vaatame, mis elu toob!
Karikatuur on pärit ajalehest Postimees

Meenutame...

Teisipäeval, 15. jaanuaril kell 16.00 - 19.00 

ootame kõiki Urge raamatukokku.  

Vaatame vanu ja uusi fotosid ümbruskonnast 

ja kuulame meenutusi.

Kui kellelgi on kodukohast vanu fotosid, 

palume neid paljundamiseks kaasa võtta!

Uus näitus

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja portaal Delfi korraldasid 2011. aastal koos fotokonkursi "Lugemise lummuses". Huvitavamatest fotodest koostati rändnäitus.
Jaanuaris ja veeebruaris on seda võimalik vaadata ka meie raamatukogus. Tähelepanelik pilk leiab ehk teiste hulgast üles ka Urge raamatukogus tehtud fotoklõpsu. :D

Aastavahetusel maja ette jäetud ilutulestiku tühjad pakendid ootavad lootusrikkalt, et omanikud neile järgi tuleks!

Teistmoodi

Proovisin mõni nädal tagasi ühte uut Robertsit lugeda, aga seisab siiani pooleli. On teine siin kõige rohkem möödunud aastal laenutatud, st et peaks siis nagu kõigile ju meeldima, aga üldsekohemitte ei edene! Püüan ja püüan lugeda, aga tunne on nagu piinatul. Mõtlen just, kas on raamat teistsugune või hakkan mina kuidagi muutuma. Peaaegu terve aasta olen naudinguga lugenud  probleemirikkaid eestlasi ja välismaalasi. Vanasti haarasin nädalavahetuseks ikka mõne "sinise" kaasa, et valutavad liigesed-magamata ööd üle elada. Nüüd on valud kangete rohtudega "ära" söödud. Elul on kohe teine maitse ja meel rõõmsam. Tahan kaasa, läbi ja järele mõelda.  Enim on mõtteisse jälje jätnud "Tuba", natuke ka "Valge kuningas". Viimasest vist juba siin kirjutasin, et lugeda suutsin vaid jupikeste kaupa, võtsingi ette peatüki, lugesin läbi ning siis käisin ringi ja mõtlesin. Tänapäeva noortekad, veel Beltrán ja Priilinn olid 2012 endiselt mu lemmikud.  "Punk ei ole surnud" loksutas midagi lugedes paigast lahti, nagu 2011 lõpus loetud "Armunäljastegi..." puhul- järjekordselt pidin kahetsema oma üks kümnend soovitust varem sündimist. Hea huumoriga on Mikweldt, miks ta ometi midagi uut ei kirjuta!!! Kahest jääb ju selgelt väheks! Teiste tundmatusest tulnud eestlaste pere- ja naabrilood on küll elulised, aga alati on neis mingi sapp sees, mida autor endast välja valab. Kõigis on endaski küllalt sappi!  Praegu ootan kannatamatult uut Kingi, sest tema ulme on üle prahi!

Igavesti pikk pai ja mahukas kalli tundmatule, kes juba aastaid raamatukogule Tartu Postimeest tellib!!!  Hakkas ise "käima" mitu aastat tagasi ja käib aga muudkui edasi. :D (Tegemist võib muidugi olla ka nt arvutiveaga). Iga uue aasta algul hoian hinge kinni, et kas "tuleb" või mitte.  Täna oli postkastis! Sel aastal veab jälle! Ärge siis tartlastele välja rääkige! :DDD

HEAD AASTAVAHETUST KÕIGILE!

 

Pühademõtisklus

Üldse ei jõua siia viimasel ajal. :((( 

SUURED TÄNUD endiselt uurimas käijatele!

Minu jaoks hakkas uus, ümbersünni ajastu juba 2011. sügisel, kui sündmusi palju ja ööpäevad järsku poole lühemaks jäid ning kirjutamisaeg päevaplaani enam sisse ei mahtunud. Just selle pärast sai ka FB-i konto tehtud, et mõned informatiivsed lausekesed ikka päeva jooksul trükkida jõuab. Samakaudu ka viimasel ajal pikendatakse ning küsitakse ürituste- ja raamatuinfot. Igati kasulik paik! :)

Lootsin, et pühade ajal teen vanad võlad tasa ja kirjutan siia üles vähemalt kõik viimatisündinud sündmused, panen üles pildialbumid, aga võta näpust- ikka aega ja kodus olekut pole! Ja ka ei tule ennem, kui aasta viimasel päeval, vähemalt loodan.

Raamatukogu on paar nädalat suletud. Kuni 2. jaanuarini. Kolmandast alates olen jälle tavapäraselt tööl. Ja kohe aruandeid vorpima! Neid on  meil kaks, ühte tuleb aastas tehtu kohta pikalt juttu ka panna.

Põhjus, miks sel aastal puhkus kahes osas (pikem suvel ja lühem talvel) sai võetud, oli selles, et kõik 30 aastat olen tööl olnud ka 31.-sel, ikka kolm tundi lühemalt, kella kaheni. Olnud nati  tige, et teised istuvad pidulaua taga, mina teen aruannet.  Korra (või paar) on 31.-ne juhtunud ka esmaspäeva peale, siis on  tööpäev lausa kella viieni. Kedagi neil aastalõpupäevil laenutamas ei käi, lapsed jooksevad mõnikord sisse-välja. Tavaliselt hakatakse detsembri algul küsima, millal mul jõulupuhkus hakkab. Ju see on siis enamikes kollektiivides olemas, see jõulupuhkus, kes saab niisama päevad kingiks, kes teeb need varakult laupäeviti ette, igatahes paljud puhkavad.

Sel aastal olen siis minagi jõulude ajal puhkamas. Sooviti ilusaid pühi ja laenutati ette natuke rohkem. Praegu käin ikkagi iga päev korra töölt läbi, pühin treppi, kastan lilli, kontrollin, kas soojuspumbad endiselt külmaga töötavad... 

Meie pisike kööginurk hakkab ka valmis saama, st see on juba valmis, aga veel on kokku sättida natuke mööblit. Nüüd on meil, mõlemi asutuse töötajal, üks lauanurk, kuhu oma kohvitass toetada. Siiani olen 10 aastat oma lõunataldrikuid laua alla peitnud, kui uks käima juhtub. :) Väga ebameeldiv on külastajate nähes süüa, viisakusest peaks ju teistele ka pakkuma, aga no mismoodi ma oma kahte soojendatud kartulit ja kastet siis pakuksin!? Väike, mõnus ja hubane saab see köögike olema. Rohkemat pole meile vajagi.

Täna on kohe tõeline jõulutunne! Lumi tuli ammu maha ja jäigi, ei sula, ei paljast maad vahelduseks. Aknast välja vaadates sajab ja sajab ja sajab, helbed on nii suured, et on silmaga näha. Peangi minema jälle raamatukogu ja vabaka treppe pühkima. Ja siis homseks saarelesõiduks pakkima. Täiuslik puhkus!!! :) 

Soovin sama teilegi- puhake hästi välja! Nautige kodusoojust ja pere olemasolu! Tegelege lastega- nemad ju vajavad rohkesti tähelepanu ja usaldustunnet. Kohtume uuel aastal uute raamatute seltsis! Neid on ootel  kaks kastitäit.

PEOLE!!!