Kihab ja käärib...

Juba jälle on paberraamatusõbrad tagajalgadele aetud! Kusjuures mures on ka kultuuri- ja kirjutajarahvas ning õpetajad. Avaliku pöördumiseni välja. Kõigi viimase nädala ilmunud artiklite ja sõnavõttude linke pole mõtet siia panna. Piisab, kui sirvida lehti ja vaadata televiisorit, võimalik, et ka raadios on teemad üles võetud, ise pole juhtunud kuulma. 

Kõige rohkem ajab imestama üheainsa võruka ütlus "uue" ajalehe kohta, mida on võimendatud mitmusse, nagu terve maakond oleks "Sirbi" avastanud! ;D Nii saab ju iga öeldud või kirjutatud lausega teha, paneme aga mitmuse D lõppu ja mõte/tegu venib nagu täispuhutud õhupall, just sinna suunda, kuhu venitajal vaja.

Mina ei usu, et kõik beebid ja pensionärid hakkavad edaspidi sõrmega sips ja sips ekraanidel "lehti" "keerama"! Ka eelmise, lugemisvaliku tähelepanulaine ajal ja järel räägiti siin raamatukogus väga tihti sarnase mõttega sõnu: "Uut raamatut on nii põnev käes hoida. Mina tahan vabal ajal midagi põnevat lugeda, et oma mured ära unuks. Ja lugedes meeldib mulle mugavalt olla, tavaliselt pikutan ja loen ennast magama. Anna mulle täna nii paari nädala varu..." Räägitakse siiani. 

Uuenduste vastu pole mul midagi. Vana ja uus võivad kõrvu käia küll! Kuuldatavasti aga pidid lugerid kergesti purunema. Andeks, et omal kogemusi pole, sellist ostusummat ei jääks enamusel meie ametis töötajal üle. Ja autorooli taga poetust-koolitust külast linna süüa ostma/asju ajama sõites ei oleks nagunii võimalust ajaviiteks ekraani jõllitada. Käed vabad-reisivõimalusi on justmainitud põhjusel samuti vähe. Kui nüüd paar sellist siia külastajatele väljalaenutamiseks muretseda, siis kaua need vastu kindlasti ei peaks. Mõni pillab kodus maha... Raamatud me lapime ära, aga mida teha purunenud tehnikavidinaga! 

Ehteestlaslikult- ootame ja vaatame, mis elu toob!
Karikatuur on pärit ajalehest Postimees