Turu- kõige naeratavamad raamatukogutöötajad ehk kolmas päev Soomes.

Kahe esimese päeva sündmused on kirja pandud nädalaid tagasi, septembrikuistes postitustes.

Kolmanda päeva hommikul keerasime bussinina allapoole ehk Edela-Soome peale. Mitu tundi kohalesõitu tasus ära, sest Turu raamatukogust leidsime kõige naeratavamad teenindajad. Uksel üllatas meid vastuvõtja- puhastverd sintlane, kunagi Pärnumaal töötanud Piret Bärlin, nüüdse perenimega Luukka. Jälgisin  sealviibimise ajal silmanurgast töötajate omavahelist ja külastajatega suhtlemist ning tõesti- ei ühtegi neist "mulonniiiiiiipaljutööd"-näoga. Keskealisemate-eakamate külastajate pöördumisel nende poole jäeti silmapilk omad tegemised pooleli ja oldi valmis naerunäoliselt ja suhtlusvalmilt aitama. Ka meie giid Piret katkestas kohe jutu, kui üks meesterahvas temalt midagi küsis. Klient oli tõesti kuningas, küllap sellepärast maja igas vanuses inimesi täis oligi, et tuntakse end hästi ja oodatult. 

Piret pakkus meile kenas saalis kõigepealt tervislikku einet ja siis alustas ülevaatlikku juttu majast-tööst ning hiljem tutvustas osakondi. On sellelgi raamatukogul vana ja uus, 2007 ehitatud osa. Kujunduses kasutati kunstnikke, kes lõid oma loomingut spetsiaalselt selle hoone jaoks. Raamatukogu on mõeldud kõigile inimestele teenuste kasutamiseks ja kokkusaamiskohaks, sel on 2 raamatukogubussi ning 13 harukogu, millest üks asub nt kaubanduskeskuses ja on ühtlasi ka linna infopunkt. Loodan, et ma ei eksi, aga meelde on jäänud ülisuur külastatavus- 4500-5000 inimest päevas, võimalik, et see number oli kõigi osakondade peale kokku, aga äkki ka ainult meie külastatava maja oma. Üritusi toimub raamatukogus palju, igaüks võib tulla ja teha oma ürituse. Ise nimetavad nad oma maja "ühiseks elutoaks".  Ümbruskonda - tegelikult Siriuse kvartalit on raamatukogu järgi hakatud kutsuma raamatukogukvartaliks. Teavikuid on üks miljon, külastusi aastas kaks miljonit ja laenutusi 3, ikka miljonit! Keskmiselt laenutab iga piirkonna elanik 16 teavikut aastas. Turu linn on valdavalt rootsikeelne, kõik peab olema rootslastele omakeelne- arstiabi, teenindus...  Linnas on 180 000 elanikku, Soomes ollakse nende arvult viies linn. Muudest rahvustest on end linnakodanikeks registreerinud kõige rohkem venelasi, araablasi ja eestlasi on ühepalju. Raamatukogu eelarve on 11,5 miljonit, töötajaid koos filiaalide omadega nii 150-170. Töötud, õpilased ja praktikandid käivad raamatukogus tasuta abiks, et maju saaks kauem lahti hoida. Mehi on töötajate hulgas 10 %, sealhulgas muusikaoskonnas 80 %.  45 % töötajatest on raamatukoguharidusega, 80 %-l on kahekordne kõrgharidus- raamatukokku on tööle tuldud muult erialalt ja siis asutud omandama veel ka raamatukoguharidust. Raamatukogutöötaja amet on väga populaarne. 
Kasutatakse uut raamatukoguprogrammi VASKI, millega töötavad peale linnakogude ka 17 valla raamatukogud ja 5 raamatukogubussi. Aastal 2012 olid kõik kogud 2 nädalat kinni ja õpiti uut programmi. Lugejaks registreerimine on tasuta, sülearvutit saab laenutada samuti tasuta. Raamatute tellimine mujalt maksab 1 euro ja tagastada saab oma laenutatud asju ükskõik millisesse samas süsteemis olevasse raamatukokku.  Koopiate tegemine on tasuline. Viivis on 20 senti päevas, lapsed ja noored viivist maksma ei pea. Osakonnad muudeti ümber poolteist aastat tagasi, uued fondid on asetatud nn teadmiste kaubamajana, kuid lasteosakonnad läksid tagasi vanale süsteemile. Muudatused tähendavad seda, et kui osakonnas on nt retseptiraamatud, siis on tegemist hobiga, kui kokandusega, siis lähevad raamatud majanduteema alla. Võõrkeelsed raamatud on koos soomekeelsetega ühe teema all. Tavaline inimene ei leia otsingumootori järgi üles nt vene- ja araabiakeelseid raamatuid, sest programm on vaid ladina tähtedega. Kaks inimest töötajatest oskavad otsida venekeelseid teavikuid. Populaarsust koguvad sellised kokkusaamised, kus grupp inimesi loeb läbi samad raamatud ja siis käiakse koos ja arutletakse, mis mõtteid need tekitasid. Oleme oma ringkäigul jõudnud vanasse majja, see on ehitatud aastal 1903. Kaubandusnõunik, kelle nimi mulle meelde ei jäänud, kinkis maja raamatukogu sisseseadmise jaoks klauseliga, et muud seal kasutusele võtta ei tohi. Lasteosakonnas on riiulid asetatud nelinurkselt ja neid kutsutakse "punane maja", "kollane maja", ka must, pruun, roheline, valge..., et lapsele jääks meelde riiulite värv, kust ta raamatu leidis. 

*******

Vabandan poolelijäänud jutu pärast! Häbi on küll, et kirjutamisaega üldse pole, aga elu lihtsalt läheb praegu nii, et ei tööl ega kodus saa süveneda. Kogu aeg on ringitormamist, juba naersin tuttavatele, et lähen varsti keema. Täna kirjutasin hoopis tööajal, mitte kodus  ja pikemat lugejatevaba aega on meil ju napilt. Aga vähemalt olen üleskirjutamisega jälle pihta hakanud ja kolmanda päevaga saabki Soome-seiklus läbi. Samapalju peaks juttu veel tulema. Pluss pildid.
Kiire valimisnädal  sai läbi, nüüd ootavad ees raamatukogupäevade üritused, täna koguneb peale tööpäeva naisselts, neljapäevaks on vaja koostada lastele mälumängu küsimused...
Aga tänud kõigile, kes lugeda viitsivad!!! Kirjutamine on mulle suureks rõõmuks.