Mõni mõte kipub vahel sees käärides siia "paberile". Jagan, nagu nüüd kombeks öelda.
Alati, kui ma kuulen kedagi kirumas- vald ei tee seda ja ei taha teist, siis olen küsinud, et vabandage, kes on see kodanik nimega Vald. Tavaliselt satutakse siis segaduse ja hakatakse vassima-nohhitama, kedagi nimeliselt nimetamata.
Täna oli kahe sõnaga juttu Pulli küla muuseumist. (Vabanda X, et ma sellest siin kirjutan! Kipitab ju...)
Minu mõte on selle muuseumi kohta kogu aeg olnud selline:
konkreetse, paberile pandud jutuga, kus kirjas arenguplaan, ruumi eest vastutaja(d), ülalpidamise-äramajandamise, st ISE hakkama saamise arvud, vallaametnike juurde minnes, oleks kindlasti see ruum ka tegutseja(te)le kohe leitud. Aga- kuulda on vaid plaanimisjutte. Nüüd on needki soikunud. Kahes majas, milles loodeti algul ühes, siis teises tegutsema hakata, on siiani aknad pimedad.
Meil on maakonnas suurel hulgal eeskujusid, kus külakogukond on taastanud mõne vana maja või ehitanud lausa uue, juhtmejupi- lauahunniku kaupa. Aastaid. Kirjutades projekte, pärast nende aruandeid, keetes üheskoos talgusuppi, kaasates kõiki, lapsi ja eakamaidki.
Miks siis siinkandis see asi samamoodi ei võiks toimida?
Alati, kui ma kuulen kedagi kirumas- vald ei tee seda ja ei taha teist, siis olen küsinud, et vabandage, kes on see kodanik nimega Vald. Tavaliselt satutakse siis segaduse ja hakatakse vassima-nohhitama, kedagi nimeliselt nimetamata.
Täna oli kahe sõnaga juttu Pulli küla muuseumist. (Vabanda X, et ma sellest siin kirjutan! Kipitab ju...)
Minu mõte on selle muuseumi kohta kogu aeg olnud selline:
konkreetse, paberile pandud jutuga, kus kirjas arenguplaan, ruumi eest vastutaja(d), ülalpidamise-äramajandamise, st ISE hakkama saamise arvud, vallaametnike juurde minnes, oleks kindlasti see ruum ka tegutseja(te)le kohe leitud. Aga- kuulda on vaid plaanimisjutte. Nüüd on needki soikunud. Kahes majas, milles loodeti algul ühes, siis teises tegutsema hakata, on siiani aknad pimedad.
Meil on maakonnas suurel hulgal eeskujusid, kus külakogukond on taastanud mõne vana maja või ehitanud lausa uue, juhtmejupi- lauahunniku kaupa. Aastaid. Kirjutades projekte, pärast nende aruandeid, keetes üheskoos talgusuppi, kaasates kõiki, lapsi ja eakamaidki.
Miks siis siinkandis see asi samamoodi ei võiks toimida?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar