esmaspäev, 12. märts 2012

Pärimuskultuuri õhtu

Teisipäeval, 13, märtsil
algusega kell 15.00
toimub Urge raamatukogus
PÄRIMUSKULTUURI ÕHTU
JA RAAMATUESITLUS.

Esinema tuleb Madis Kuningas,
kes möödunud suvel
kogus Sauga valla territooriumil
kohalikelt pärimusi.
Maakonna pärimustest sai kokku raamat-
"Pärnumaa pärandkultuurist"

Ootame kõiki huvilisi!

reede, 9. märts 2012

Eestlased juhivad!

Veebruarikuist edetabelit Urge raamatukogus juhivad kindlameelselt eesti autorite raamatud! Selle üle on ainult hea meel! Viimasel ajal tundubki juba, et peale paljuilmunud elulugude kirjutab iga teine eestlane raamatu ka oma sugulastest või naabritest. Uusi autoreid on kõvasti juurde tulnud, tegelased tunduvad nii eht-eestlaslikud, tuntud autorite vaevade väljavalamise kõrvale on ilmunud enesekriitiline elurõõm.


1. Harrik, Airika- Iseenda laps

2. Ellet, Lana- Täiskuu

3. Talv, Vahur- Karmid üheksakümnendad:[kriminaalromaan]

4. Vilep, Heiki- Saatuse mängud

5. Avestik, Rait- Sulev Luik


Ajakirjadest on esikohale tõusnud venekeelne Burda, millele järgnevad Elukiri ning Kodu & Aed. Kõmuajakirjad on seekord päris pingerivi lõppu taandunud.


Ühe valgustkartva nipiga sain ainult selleks aastaks tellida raamatukogule mituteist võõrkeelset käsitööalast ajakirja. Laenutatakse neid juba väga usinasti, nagu Burda tippu jõudminegi näitab. Harida-täiendada saab end kudumises, heegeldamises, tikkimises, ehete meisterdamises, õmblemises, beebide- ja lasteriiete tegemises. Aastaid on küsimas käidud just väikelaste riiete lõikeid, mille kohta raamatud täiesti puuduvad. Nüüd on siin nt mitu titeriiete-kudumite ajakirja, mida saab kasutada järgmised kümned aastad. Peaksingi juba nende õhukesed kaaned säilimiseks ära kiletama.



Möödunud neljapäeval Pärnu Keskraamatukogus mööda maakondi end lugejatele tutvustamas käivate Kultuurkapitali auhindade nominentidega kohtumisel kuulsin neid küll omavahel villast viskamas, aga ettelugemiseks valitud katkenditest kumas läbi surm ja masendus. See võis olla nende poolt ka taotluslik vastamaks rahva pahameelele seebikate arvustamise üle. No igatahes saab soove- autogramme edaspidi iga laenutaja siin oma silmaga kaeda.

Kirjanikega kohtumise muljetest on plaan pikemalt kirjutada, mustandki olemas. Mida momendil pole, on kirjutamise aeg. Seda muljet lihtsalt "paberile" ei viska, vajan veidi läbimõtlemist, sest kuuldu ja vestlused kirjanikega olid veidi teistmoodi, kui minu tavalised vestlused tuttavatega.


Hiljuti rääkisin ühe inimesega, et hingel nii pakitseb- alates otoobri lõpust on kõik tähtsamad sündmused siia kirja panemata, lihtsalt ei tule vaimu peale. Ta siis soovitas, et kui vaim järsku peale peaks tulema, pane raamatukogu kinni ja uksele kirjuta silt: "Suletud! Loomepuhang!"

:DDD



neljapäev, 8. märts 2012

Kuhu minna lapsel, kui õpetajad on kõik bussiga pealinna sõitnud, kui on külmapüha või lühendatud tunnid? Eks ikka raamatukokku!
Raamatukogutädi on miinimumpalgast ja 0,35-0,45%-sest pensionikoefitsiendist hoolimata alati rahulik ja naeratav, ei mässa ega vehi plakatiga.
Kuulab ära kõik mured ja koolis juhtunu, koosrõõmustab õe või venna sünni, vanaema küllatuleku, veekeskusse mineku üle, otsib välja raamatuid referaadiks, toob lauamängu nupud ja täringu, kiidab pusle kokkupanijat, rõõmustab, kuuldes geograafiamängu mängijaid õigeid vastuseid hõikamas,
paneb lumised sokid-kindad kuivama...

reede, 2. märts 2012

Ordeniga raamatud

"Kohustusliku" nimekirja raamatutel on meie raamatukoguprogrammis URRAM nüüd ordenid rinnas. Iga uurija seda kahjuks ei näe. www.lugeja.ee näitab küll kätte otsitud autori, raamatu või teema, aga märki näeme vaid meie, sisselogitud töötajad. Arvan, et see on paljudel kollegidel täna suunurgad rõõmsalt ülespoole viinud.

Hakkajad noored meil siin!

Kolmapäeval hüppasid Meriliis ja Anne raamatukokku ning palusid lumelabidat ja õueharja, et nemad teevad puhtaks trepipealse ja majaesise teeraja. Viimased kümned aastad pole sellise palvega ükski laps raamatukokku tulnud. Olin väga meeldivalt üllatunud! Nad kaevasid tiheda lume alt välja ka jalgrataste hoidmise raami. Selle viimase üle oli mul veel eriti hea meel, kuna suured traktorid ei näe ju lumekuhilate alt, kas ja mis seal olla võib ning see ongi juba eelmistel talvedel ühest kohast tiba viltu lükatud. Õnneks oli mul sahtlis just vaid kaks šokolaadikommi alles jäänud ja tänusõnad said nad ka kojuminnes kaasa. :) Eile olid Meriliis ja Anne jälle raamatukogus. Meriliis rääkis, tal tuli üks mõte. Et meie (st küla lapsed ja noored) võiksime hakata midagi head tegema, näiteks vanu inimesi aitama. Anne pakkus juurde, et jah- võiksime lund lükata ja puid vedada ja riisuda ja... Kuulasin neid ja ütlesin, et teate- selle aitamisega on niiviisi, et käite paar korda ära ja olete tüdinud. Aga inimene on hakanud teie abi peale juba lootma. Neid aidatavaid võiks olla nii 5 tk, mitte palju, muidu käib asi üle jõu. Paras oleks kohe algul kokku leppida, et ühe inimese juures hakkaksid korra nädalas käima kaks või kolm last, et kui üks alt ära hüppab, on teistest ikka appi minejaid. Soovitasin neil omavahel asi läbi arutada ja liita see abistamine ka näiteks uurimustööga. Põnev oleks teada, kustkandist keegi on Urgele elama sattunud ja mismoodi. Võiks panna kleepsud neile kohtadele Eesti kaardil, kust keegi pärit on. Kutsusin neid küsitlema Urge Naisseltsi õhtutele. Ootan nüüd põnevusega, mida eile õhtul koosistunud noored väja mõtlesid. Igatahes on väga tore, et olgugi neid siin päris külakeskmes vähe, on nad absoluutselt KÕIK kogu aeg vabakas väikesest saati tegutsemas, osalemas, abistamas. Reedeti on viimasel ajal kohal ka muidu vaid suveti ja vaheaegadel vanaemade juurde tulijad. Nii vahva on seda kasvamist ja arenemist vaadata ja nende üle rõõmustada. Sellistest aktiivsetest noortest kasvavad ka väga hästi hakkama saavad täiskasvanud ja küllap nad kasvatavad oma lapsedki sama laia silmaringiga ja tegutseda tahtjateks inimesteks.

neljapäev, 1. märts 2012

Murekohad

Hästi kurb on kuulda, et Eestimaal on veel mõni raamatukogu, mida pole remonditud 32 aastat!!! Kus põrandates on augud, kus suure surmaga on selle aja jooksul välja vahetatud vaid kaelakukkuvad aknad ja saadud mõned uued riiulid, kus kõik remonditööd teeb ära raamatukogutöötaja koos abikaasaga, kus volikogu esimees on öelnud, et vald pole tegelikult huvitatud sellise maja ülalpidamisest ja remontimisest, kus on pime, niiske, kus aeg ja suhtumine on kolhoosikorda toppama jäänud, mil raamatukogusid mõnelpool millekski ei peetud. Olen ju isegi sellises külmas, niiskes, talviti ilma veeta, vahepeal viis aastat ilma tualetipotita, majavammiga, hallitanud õhuga majas 20 aasta töötanud. Sellepärast ei oskagi tuttavat kolleegi millegagi lohutada. Vaatan oma, küll juba 10 aastat tagasi remonditud, aga hästi vastu pidanud (vaid paari seinapraokesega) suurt raamatukogu, mida kontorivälimusest hoolimata hubaseks kiidetakse, ja olen õnnelik, et mul on siin nii valge, palju ruumi raamatutele ja inimestele, korras tualettruum sooja veega, mugav ja kaasaegne mööbel. Ja ainuke, mis häirib, on külma õhkav põrand. Aga selle vastu aitavad soojad sussid, mis lugeja tulekul lipsti kingakeste vastu saavad vahetatud, sest tahaks ju ikka naiselik välja näha! :)

teisipäev, 28. veebruar 2012

Palju erinevaid erinevate inimeste lugemismuljeid

Et saada pisukest aimu Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominentide ja Eesti Kultuurkapitali aastaauhinna laureaatide raamatutest, mis ka siin osalt olemas, osalt tulemas, tasub klikata viidetele "Lugemissoovituse blogi" postituses.
Nii vahva, et ka meie Sauga-Piia kirjutised on üles leitud!


Mullused parimad lasteraamatud (tutvu siin), on samuti meie raamatukogus olemas. Kaks küll alles puuduvad, aga vaatasin, et neid polegi väga paljudel. Küllap jõuame kõik tellida!

esmaspäev, 27. veebruar 2012

Jõulisust ammutamas

Mul on töölaual üks raamat.
Suur, paks, uus. Läbivaatamine ikka veel pooleli. Koju vedama ei hakka, liiga raske on. Tänagi sirvisin läbi vaid kümmekond lehte. Rohkem olekski korraga liiast.
See on selline raamat, et võid ennast lehtede vahele unistama unustada. VT


Vedas, et raamatu praegu 4.95-ga tellida sain! See on ju meie rahas vaid 77,45!!! Pakuksin poehinnaks 300-400 (mis see algselt oligi, kui üle uurisin). Aga ju siis ostetakse praegu praktilisi raamatuid, mitte unistusi, et hind nii alla lasti.

Imelik on see meie maakera!
Igal laiuskraadil oma kultuur ja isemood inimesed. Piirkonniti küll mingid ühisjooned on, aga kui kaks piiririiki saaks võrdlemiseks suurele paberile kõrvuti panna, oleksid kohe erinevused näha.
Hämmastav, mida ja millest on aegade jooksul ehitatud! Ja hämmastav, kui võimsaid ehitisi on keegi üldse välja mõelnud, detailideni, viimsegi kaunistuselemendini. Mis inimesed need sellised olid? Nii kaua aega tagasi! Kust nad oma ideed võtsid? ...?

Kahju, et palk ei luba kõiki maakera "nurki" ise oma silmaga kaemas käia! Unistada ei keela keegi! :D

reede, 24. veebruar 2012

Ilu viiakse laiali


Kuupäevade peale mõeldes hakkab kurb- kuu lõpp on juba näpuga katsutav ja järjekordselt tuleb hakata hüvasti jätma. Ei, mitte kahetuhande kaheteistkümnenda aasta veebruariga. Hoopis praeguse näitusega. See hetk, kui lauad-seinad lagedaks tuleb teha, on alati nagu tüki küljest murdmine. Näritud äärtega tükki tagasi liimida ei ole võimalik. Kõik positiivsed emotsioonid- näituse mõtte välgatus, organiseerimine, ülespanek, avamispidu- need jäävad alati hinge alles ja meelele meelde, aga nende vahele jääb alles tühi auk. Ära ei tahaks ühtegi anda, kõik on nii sobivad olnud, nagu ruumiosad.
Kuidagi juhtus, et seda näitust on nüüd kajastatud küll ja veel- järjekordne jutt lisaks kahele maakonnalehes ilmunule on nüüd ka valla lehe veebruarinumbris. Näituse avamisel tehtud pildid on fotkis: VT

Lapsed käivad ja kibelevad juba, et millal näitus läbi ja ehted kätte saab.
Kuna laste tehtud ehted on nii rõõmsates värvides, otsustasin teksti seekord roosaks teha.

Kirju on see blogi, tunnistan isegi, aga see pole tingitud maitselagedusest, vaid igal tekstijupi(kese)l on oma meeleolu, mille järgi värvid valitud saavad.