Digitee Urgel!

Head märkamispäeva, teadmistejagajad!

Kleepekas

Ursula Poznanski "Erebos", Tiritamm 2014, 446 lehekülge, ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapital
Assajutt, kus oli alles köitev raamat!!! Sobib lugemiseks nii lastele, noortele kui täiskasvanutele. Apollo raamatututvustuses on küll 14+, aga usun, et isegi 12-aastastele võib juba soovitada. Sisukirjelduse leiab sealtsamast ja andeks, et ma sama teiste sõnadega siia kirja ei pane! Raamatukaanel olev napp info ei suuda kahjuks küll kedagi lugema meelitada, olen ennegi sama raamatut riiulist välja võtnud ja jälle tagasi pressinud.
Tähelepanu lapsevanemad- selle raamatuga saab kohe surmkindlalt lugema meelitada kõik arvutinohikust mittelugevad teismelised! Nii et kui mõni selline teil kodus istub ja klahve klõbistab, siis öelge, et see raamat on nagu põnev arvutimäng. Ja seda see ka on!
10 a tagasi vaid paari mängu mänginuna- Tomb Rideris ennast osava saleda Lara Croftina tundes ja teises Chicago tänavatel lõbusalt mittehäviva autoga kihutades oli praegu mulle, poolesajavanusele peagi viiekordsele asjalikule vanaemale selline raamatutegelastest arvutimängu sisseelajatele kaasaelamine täiesti kinnikleepiv. Teismeliste vanematena olin tige, kui sööma ei tuldud ja koolipäevade eel öösel arvuti taga kõveras istuti. Nüüd tegin ise sama- lugesin paksu raamatu ööpäevaga läbi ja vahepeal lausa sundisin ennast vajalikke asju ajama.

Usun, et keegi ei kahetse, kui selle raamatu läbi loeb. 

Lehehunnikusse maetud poksija

Ma poleks iialgi uskunud, et hakkan lugema raamatut, kus juttu poksist. See on üks koledamaid spordialasid üldse. Lömmitaotud ninad ja kolisevad pead, paistes näod ja äravaevatud liigesed. Eks seal ole ka kõike muud, mis igapäevaelu juurde kuulub, tervet raamatut matšidel veetma ei pea.  :) Puhkuse ajal kodulootööd tehes lugemiseks näpistatud üksikud hetked panid mind just kaane kinni plõksatatud raamatu pärast isegi varem ärkama ja söögilaua taga lugema. Kusagil poole raamatu peal mõistsin, et poks võib isegi ilus olla, sellesse uppunule muidugi. Raamatu autoreid ma eriti ei vali, vaatan rohkem, kas sisu võiks huvitada. Oh, loomulikult on mulgi oma lemmikkirjanikud, kes millegipärast vähe juurde kirjutavad. Aga poksija juurde tagasi minnes üllatas mind, et raamatu on kirjutanud naisterahvas. Ega ma sisust rohkem rääkida ei tahakski. Kahe nimekaimu erinevad elud hakkavad kokku sattudes üksteist täiendama ja headus ronib ka siin pahahunniku laele. Head lugemist! 

 Catherine Ryan Hyde „Kui ma su leidsin” 2015, kirjastus ERSEN, 398 lk.

Lugesin...

Üks viimaste aegade kõige mõnusam raamat, mida lugenud olen, on Sverre Lasn`a "Euroopa tsiklisadulast. Isepäise reisiselli teejuht", ilmunud 2014.
Humoorika jutusoonega autori raamatu iga lehekülg kisub korduvalt suunurgad ülespoole ning mälumängude tarvis fakte saaks samuti iga lehekülje peale päris mitu meelde jätta.
Kui kaua ta neid maid läbi põristas, eessõnast ei selgu, aga iga riigi teede ja teeäärse kohta saab lugeja küll põhjalikke teadmisi. Soovitan lugeda ka mitte-moto-fännidel, motikajutte on raamatus nii vähe, et need peituvad ridade vahele ära ja pole pealetükkivad, nagu pealkirjast võiks eeldada.

 Üks näide täna loetud leheküljelt, pole küll ülinaljakas, aga naljakas ikka:"Ateenas on võimalik nädalate kaupa ühe antiikse mälestise juurest teise juurde tatsata, rahakotirauad piletite ostmisest tulised".

Veel jättis mulle sügava mulje kuuke tagasi loetud kolmeosaline "Wayward Pines", autoriks Blake Crouch, kelle kodulehe leiab siit: http://blakecrouch.com/  Tema raamatute tõlkimist ootan küll suure kannatamatusega. Raamatu juurde tõi mind samanimeline seriaal, ka selle kordusnäitamist ootan lootusega. Üleüldse valin viimasel ajal selliseid ulmemaigulisi raamatuid lugemiseks, kus tegevus tulevikus, teises maailmas või inimesed on sattunud või pandud mõnda kriisiolukorda. Osad hakkavad siis tegutsema, teised langevad masendusse. Nt on mul praegu pooleli kaks taolist raamatut:
Jean-Christoph Grangé "Huntide impeerium" ja meie eesti autori Reelika Lootuse "Ära võetud", mis on päris naljakas kokkusattumus, sest mõlemis on peategelaseks naine, kellelt mälu on sunniviisiliselt ära võetud-muudetud. 

Grange juurde sattusin kusagilt netist loetud kommentaari peale, et see autor on prantsuse Stephen King. Enda raamatukogus oli mul temast vaid "Purpurjõed", mis täiega endasse haaras, nüüd siis loen ka teised tema eestikeelsed läbi. 

Maikuu tegemistest Urgel

Lähenemas on emadepäeva ja seekord tulevad meile esinema Surju kandlamängijad, kes lubasid kaasa võtta ka ühe akordionisti. 

Emadepäevaõhtu toimub esmaspäeval, 2. mail algusega kell 17.30. Kuulame kontserti ja vestleme kohvilauas. 

Pool tundi varem, kell 17.00 koguneb Urge Naisselts, arutame järgmise hooaja plaane ja sõiduettepanekuid. 

Ja veel üks teade:

Urge Naisselts ja valla sotsiaaltöötajad panid "seljad kokku" ehk liitsime kaks lähestikku toimuma pidanud reisi -
12. mail sõidame Järvamaale, külastame alpakafarmi, Kirna mõisa, edasi läheme Järva-Jaani, kus sööme kodust memmetoitu ning liigume ringi koos endise Taali kooli õpetaja/direktori Malle Arakuga.
Reisile on eelkõige oodatud valla naisseltside liikmed, pensionärid ning vajadusel nende abistajad, aga võib jääda vabu kohti ka teistele huvilistele.
Kõik rahad korjatakse kokku bussis, ette maksta pole vaja. Täpsem info sõidu marsruudi, kohtadel piletite ja lõunasöögi maksumuse kohta:
* Urge raamatukogu - 5866 6294;
* sotsiaaltöötaja Marju Tomberg - 442 0729 või 5303 7360
Samadel numbritel saab end reisile registreerida. Kes ees, see ... bussile kindlalt kirjas.
Noorematele palve- kindlasti informeeri ka oma Sauga vallas elavaid eakamaid sugulasi - tuttavaid.

Lähiajal...

... on robinal tulemas mitu üritust.
Kõige lähem:

Kuu lõpus sõidame Tallinna. Kiirusta nime kirjapanekuga!

Oktoobri algul tuleb oma sel aastal ilmunud raamatut tutvustama Enn Kaljo, kunagine  Sauga valla projektikirjutaja.

Ja siis saavad kõik huvilised koos valla sotsiaaltöötaja Marjuga natuke oma maakonnas ringi seigelda.

On ju palju erinevat tulekul?! Kui kõigest osa suudad võtta, oled kindlasti  paljude uute muljete ja kogemuste võrra rikkam. :)

Head raamatud!

Kui tahad lugeda midagi väga head, siis momendil on just "kodus" jälle tagasi kolm esimest raamatut sarjast, mille tõttu on Urgele ennast lugejaks registreerima ja laenutama sõitnud kaks uut inimest, küll vallaelanikud, kuid elukoht siit kaugemal, linnaraamatukogudele hulga lähemal. Üks lugeja on tunnistanud, et pöördus kirjastuse poole ja uuris, millal ometi järgmine osa ära tõlgitakse.
Samasugust kibelevat ootust mäletan veel Lohetätoveeringu, Videviku ja Potteri sarjade ilmumise ajal. Viimase kahe puhul tuldi meie väikesest külakogust lausa ingliskeelseid küsima, mis Eesti poodidesse omakeelsetest varem jõudsid.

Kena vastlapäeva!

...
Vistel-vastel tuhinaga,
lumi tuiskab saani taga.
...
Lauludele juurde hoogu!
Päevad tarkust juurde toogu!
Kasvamisse kasvuväge
piki lumist vastlamäge!

Manivald Kesamaa luuletus "Vastlad"

Spordihuvilistele!

Teisipäeval, 17.veebruaril 

kell 17.00 

avavad Järvamaa spordiveteranid 

Kalle Puss ja Saima Saar 

Urge raamatukogus 

oma medalite ja karikate näituse, 

mis jääb uudistamiseks aprilli lõpuni. 

Mõlemad on maailmameistrid sangpommitõstmises.

Ootame vaatama-kuulama-küsima!

Samas saab aprilli lõpuni 
vaadata hobifotograaf Rein Kaupmehe 
näitust "Hetked looduses(t)"

TOREDAT AASTAVAHETUST KÕIGILE!

TEATEID!

Neljapäeval, 11. detsembril kell 18.15 on kõik oodatud Urge raamatukokku
kontserdile. Jõulukuise kavaga esineb lauluansambel "Šal-lal-laa".

NB!!!
Selle aasta VIIMANE TÖÖPÄEV, teisipäev, 23.12., on pühade-eelse päevana
seadusejärgselt kolm tundi lühem - raamatukogu on avatud 10.oo-14.oo.

24. - 26.12. on riigipühad ja raamatukogu on suletud.

Aasta kolm viimast päeva, 29., 30., ja 31.12. on raamatukogu suletud - olen puhkusel.

Raamatuid ja perioodikat saab tagastada Teile sobival ajal raamatukogu ukse kõrval olevasse ööpäevaringsesse tagastuskasti.
Pikendada on võimalik meili teel urge@pkr.ee, ka sõnumiga raamatukogu telefonile 5866 6294 või Facebookis sõnumiga kasutajale Urge raamatukogu.

Kohtume jälle uuel aastal – alates reedest, 2. jaanuarist tavapärastel
avamisaegadel.

Toredat jõulukuud!

Kirjaneitsid jõuavad esmaspäeval Urgele!

Kuna ikka veel on kiire aeg- olen viiendat nädalat kahes raamatukogus vaheldumisi tööl, aga kohe-kohe on üritus tulekul,  ja ühtegi abilist ka momendil võtta pole, tuleb siia üles väga-väga mittekvaliteetne ja vähendatud kuulutus, selline, mida digikas mahtus ekraanilt maha pildistama. Info on ju vaja edastada, ükskõik siis kui "käsitsi" seekord... Kuulamatulekut see ei peaks küll takistama, eksole! Kohtumiseni!

FB-kasu

Blogipidamine on selles mõttes kasulik, et alati saab kasvõi aastate pärast üle kontrollida mingi sündmuse toimumiskuupäeva või meelde tuletada, kes esinedes mida rääkis. Aga kirjutamiseks peab olema vaba aega. Kasvõi natukenegi, ja ka "jooksvat sulge". Kui kumbagi parajasti võtta pole, siis tekivad pikemad mustad augud. Juba kolmas aasta on neid auke siin üsna tihedalt ja kaootiliselt. Nagu punkari sukapükstel! ;)  Paberile kriblatud märksõnu ja ürituste sisusid, äraolnu-toimunu kululutusi aga muudkui kuhjub. Selles mõttes oli vana hea paberiaeg siiski parem- ei olnud loota, et viskan homme paar lauset ja kümme fotot "veispukki" ja küll siis kõik meelde jääb.

FB-st on aga palju kasu ka, kui on aega seal iga päev tuhlata, siis võib avastada, et näe- homme hea kontsert vmt. Juhtub, et ka täna, ja kohe on minek. Kõiksugu kampaaniad ei jää  märkamata, eriti siis, kui keegi tahab sinu osalemist ja vastav soov sinu ajajoonele ilmub. Mina avastasin täna nt, et juba mitu päeva tagasi on Kandela Õun küsinud minu ja teiste tuttavate lemmikraamatuid. Kas see on jälle midagi suuremat ja laiemat, ei tea, aga vastasin ja palusin omakorda viie tuttava lemmikuid teada. Postitasin FB-s alljärgneva ja kuna jutt sai tiba pikem, kui sealsed tavalised lühikillud, siis olen peale musta auku siingi natuke lünka täitnud. Tegelikult huvitaksid mind kõikide tuttavate ja mittetuttavate lugemiseelistused, nii et paluks aga lahkelt kommenteerida!!!

 Ja siit siis FB-kopeering:

Kandela Õuna soovil panen kirja oma lemmikraamatuid. Neid on muidugi kümneid kordi rohkem, mis hinge on kriipinud. Järjestus tuleb ka täiesti juhuslik, nii nagu meenub.
Aga alustan siis:
* Anne Ragde triloogia "Berliini paplid", "Erakvähid", "Rohelised aasad". Tõeline põhjamaade tegelaspere!
* Kõik Herbjørg Wassmo raamatud, eriti " Sada aastat" ja Dina-sari. VT Ragde-kommentaari, kehtib sama.
* Emma Donoghue "Tuba"- tasub lugeda, see keerab palju sees pahupidi!
* Jan Guillou- "Kurjus". No on alles raamat! Ja on ikka saatus noorel inimesel!
* Herman Sergo "Näkimadalad". Hea-hea-hea!
On vähe raamatuid, mida kohe lõpetades uuesti lugema hakkan, "Tuba" ja "Kurjus" ja "Näkimadalad" olid sellised!
* Jaan Mikweldt "Kass, koer ja kaks õde" See on raamat, kus ka koduloomad on inimlike iseloomudega peategelased, rääkimata inimestest, kes ikka nii-nii-nii eestlaslikud. Humoorikas!
* Kõik Saale Väesteri raamatud- põhjani mõistavad neid vaid inimesed, kes sama oma turjal ja hinges läbi elanud. Kerge on öelda, "tule siis ära" või "miks sa siis minema ei lähe" ...
* Maailma parim inimhingede pahupidikeeraja ja juppideks lammutaja- STEPHEN KING. Minu jaoks suurte tähtedega isiksus. Avastasin ta alles üsna hiljuti, nii 5 a tagasi "Moblat" lugedes, mida saab vabalt võrrelda praeguse menufilmiga elavatest surnutest. Aga eriti tekitas õudust ja pani pead vangutama "Andekas õpilane" raamatust "Isemoodi aastaajad". Jeerum- kas tõesti on taolisi väikesi jäledaid poisikesi olemas??? Aga on-on, kõike on ja siinsamaski - mõrvareid, julmureid, piinajaid, ... Meie poole on pööratud nende lakitud võltspale ja tegemist on väga "toredate" ja seltskondlike inimestega. Kinga-vana paneb mind iga raamatu juures mõtlema, kust tema ometi kõik need friigid võtab, kes ta raamatutes laiutavad?!
* William Paul Young - "Hurtsik" Nooomaitea- tegelaseks on ka jumal (usklik ma pole, ehkki inglilaadset moodustist olen lähedalt näinud ja tundnudki, eks ta mind kaitsma tuli), aga no selles raamatus on nii palju mõtlemapanevat, et tasub ka omausklikul lugeda.
* Evelin Kivimaa- "Armunäljaste festival". Ossajutt- algab kohe roppustega, esimese hooga viskasingi käest. Karmide sõnade taga on tegelik elu, sain teada, et olen siiani elanud mõnel teemal täielikus pimeduses. 
* Vanastisest ajast meenuvad Lion Feuchtwanger``i "Narrritarkus" jt teosed, Honoré de Balzac raamatud...

Teade valla raamatukogudelt!

Valla kodulehelt:

Teade valla raamatukogudelt!

06.10.14 12:01

Töötaja haigestumise tõttu on raamatukogude avamisaegu ajutiselt muudetud.

Sauga raamatukogu on asendustöötajaga avatud:

teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kell 10.30 - 18.00,

esmaspäeval ja reedel suletud.

Telefon tööaegadel 443 1409, meiliaadress sauga@pkr.ee

Urge raamatukogu on kolleegi asendamise tõttu avatud:

esmaspäeval 13.00 - 20.00

reedel kell 10.00- 17.00,

teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval suletud.

Telefon tööaegadel 5866 6294, meiliaadress urge@pkr.ee

NB!  Mõlemas raamatukogus on võimalik ööpäevaringselt raamatuid ja perioodikat ära tuua ukse kõrval olevasse tagastuskasti ning helistades ja meili teel pikendada ning raamatuid broneerida.  

Vabandame ebamugavuste pärast!

HEAD KOOLIAASTA ALGUST KÕIGILE ÕPPURITELE!

Natuke ka meenutusi meie kihelkonna koolielust vanasti:
http://www.folklore.ee/radar/story.php?area=Tori&id=1420

Uus näitus tulekul!

Ootame kõiki juba järgmisel neljapäeval näituse avamisele!
Millega villakunstnik meid seekord üllatab, on alles saladus ja nähtav kohapeal!
Eelmise (ja ühtlasi päris esimese) Eve Reinväli näituse kohta saab lugeda siit: http://kodukylam6tted.blogspot.com/2010/09/otse-pehmesse-varvilisse-muinasjuttu.html

HEAD JAANIAEGA!

Töötuba valla vastlapäeval

Sain Ivikalt pakkumise teha valla vastlapäeval raamatujärjehoidjate meisterdamise töötuba. Rõõmustasin, et mind kutsuti, siis aga tulid kahtlused- järjehoidjaid on lapsed lasteaias ja algklassides kindlasti endale juba mitmeid meisterdanud, mismoodi ma selle neile huvitavaks muudan. Kui Kaie soovitas teha ka naistepäevakaarte, rahunesin maha, no kaarte tahetakse ikka teha. Palusin laupäevaks Ivikalt liimipulki, paksemat paberit, lõngu, nunnusid kleepse, vildikaid... Ei tea ju mida põnevat lastele pähe tuleb ja mis vahendeid nad veel vajaksid. Mõtlesin paar õhtut erinevaid variante ja võtsin kaasa mõned lihtsad näidiseid.

Vasakpoolse tegin kohapeal, teised valmisid juba eelnevalt kodus. Mõtlesin, et pisemad saavad kleepimisega hästi hakkama ja hakkisin ettevalmistuseks lillekataloogi, suurematele arvasin sobivat lõngadega mässamise. Otsisin läbi kodused lõngakotid ja valisin kaasa kirevamad ja armsamad lõngad.

Juba ennem algust olid tüdrukud laua ümber uudistamas, mida teha saab. Järjehoidjatoorikuteks sobivaid pakse ribasid sain reedel vabakast, neid hakatigi kohe kaunistama. Kaarditoorikuid ei jõudnud küll esialgu nii ruttu välja lõigata ja kokku voltida, kui lapsi laua ümber kogunenud oli, õnneks on nad kannatlikud, kui rääkisin, mida parajasti teen. Palju eelistati kaarditeoks roosat, aga ka teisi rõõmsat värvi pabereid. Ka meeldisid paljudele, nagu ka mulle endale punutud sabad-patsid, mis raamatu vahelt välja jäävad. Lõngu nende tegemiseks ju oli ja auguraud oli ka kaasas. Kodust kaasa võetud päris vanad lainelised käärid ning  Ivika toodud sakilised meeldisid nii emadele kui lastele, nendega sai ääri põnevamaks muuta. 

Meisterdati ligi kolm tundi. Tore oli vaadata, kuidas igaühe fantaasia tööle hakkas ja mõni ka teistelt laua taga istujatelt ideid sai. Kirevad lõngad olidki ühed populaarsemad suuremate tüdrukute hulgas. Väiksemad valisid mõmmi-, liblika- ja lillekleepse.

Ka isad-emad ja vanemad õed-vennad tulid pisematele appi. Minu lemmik on  ühe pisipiiga kaart, vaatasin, kuidas ta sinna väga süvenenult peale muu ka joonistas. Kaart on fotol parempoolne.

Kõike tehtut ma pildistada ei jõudnudki, meisterdajad vaheldusid,  kadusid laua tagant kiiresti õuest tuppa kostvate  võistlemiskutsete või autasustamiste peale, keegi lisandus. Poisse kirjumirju laud väga ei huvitanud, aga mõned siiski tegid emadele kaarte. Mõned meisterdused siiski jõudsin jäädvustada. Need leiab siit.

Järjest koguneb!

Kord-paar aastas tuuakse küla taarakonteinerite juurde imelikke asju. Väga tihti leidub siis keegi, kes teiste soga oma isiklikku või maja prügikasti ära tassib ja konteinerite ümbrus on jälle korras. 

Juba mitu kuud vedelevad maas punutud katkine värviline korv (pilt unus tegemata) ja arvutikuvar. Sel aastal on lisandunud hunnik aknaklaasi ja pudeleid täis prügikott, nüüdseks muidugi kahe- või neljajalgsete poolt lõhki tõmmatud. Viimase ööpäeva jooksul on konteinerile end nõjatuma seadnud punane plastkelk. Ei taha uskuda, et kohaliku toodud, pigem autoga mööda sõites kiirelt maha poetatud- võõras küla, võõras mure.