koduküla mõtted

2012-02-14T11:01:00.002+02:00

KAUNIST SÕBRAPÄEVA!

Võimalus

2012-02-14T10:46:00.002+02:00

Hea vallaelanik!
Kui sa ei soovi rahvaloendajaga kohtuda oma kodus, siis on sul võimalus saada temaga kokku raamatukogus.
Palun tule ja pane end kirja!
Soovijate paljususe või vähesuse järgi otsustame koos meie piirkonna rahvaloendajaga kuupäeva ja kellaajad.

Natuke loendajahuumorit ka, leidsin viite Võiste raamatukogu blogist. LOE SIIT!

Hea meel, jälle kiidan! :D

2012-02-13T14:14:00.004+02:00

Suured tänud Pillele, kes koos raamatukogu esise parkimisplatsiga ajas minu palve peale lahti ka majataguse. Rohkemgi ja laiemalt, kui siiani on tehtud ja loota oskasin! Sel talvel on majaesine vaid korra lagedaks saanud ja maja taha jõutakse talviti üldse harva, tavaliselt siis, kui ma töötava traktori peatan ja paluma lähen...
Nüüd ei pea nt pikk prügiauto enam tagurdades teele tagasi vingerdama, vaid saab maja tagant teha ringi teises otsas olevate prügikastideni. Ja mõned vabaka külastajad saavad oma autod jätta harjunud kohta- maja taha.
Tänulikud on kindlasti ka raamatukogule ligemale pääsevad külastajad ning jalgsi tulijadki.

Lugu sai ikka!

2012-02-10T13:09:00.003+02:00

Täna hakati mind kohe hommikul vara õnnitlema. Kui lehed ära tõin, siis sain aru, mille eest. SIIN
Teisipäeval vallalehe kuulutuse peale kohale sõitnud ajakirjanik ja fotograaf pidid pettuma, et esineja haigestumise tõttu pärimuskultuuri teemaline õhtu edasi lükkus, kuid sama võimalus on juba kuu aja pärast. Esialgse kokkulepe järgi teisipäeval, 13. märtsil kell 15, loodame, et enam midagi ei muutu.
Vestlesime siis pärlinäituse ja noorsootöö teemadel. Netivariandis on jutt lühike, paberlehes põhjalikum. Urge Naisseltski, kes ka teisipäeval siin koos oli, on ära mainitud. Ega meist Pärnu lehes vist kunagi ennem juttu pole olnudki, ehkki tegutseme juba 12 aastat. Korra oleme olnud ajakirjas, vist oli see Maakodu.
Mulle meeldivad Urmas Luige pildistamisnipid, on ta ju ennegi siin näituste avamisel käinud. See käib nii muuseas, et pildistatav ise kohe ei märkagi. Vaatad, et sätib oma aparaati, aga samal ajal juba klõpsud märkamatult käivad. Lapsed on alati hästi loomulikud jäänud.
Tore on see, et nüüd kõik vallalehed netist hõlpsasti kättesaadavad on - VT
Ja tore on ka see, et ajakirjanikud neist maakohtades toimuvast infot saavad.

Kitsekarja heegeldama

2012-02-10T11:32:00.002+02:00

On üks töölõik, mis paneb alati nördima ja tekitab masendust.
Täna näiteks läksin riiulite juurde oma kohale panema vaid KOLME tagastatud raamatut ja ära tulin nende riiulite vahelt alles pooleteise tunni pärast!
Üks tagastatavatest oli käsitööraamat. Panin selle kenasti tema oma koju- kahe kauaaegse naabri vahele. Ja siis sattus pilk mõni riiul edasi, kus Kitsekasvatuse kõrvalt vaatas vastu Heelgeldamine!!!
Lastele olen korduvalt rääkinud, et igal raamatul on oma koht täpselt kahe teise vahel. Et kui sa ei mäleta, mis riiulist raamatu välja tõmbasid, siis pane see sirvimise järel lauale. Teinekord küsib seda sinu sõber ja me ei leiagi raamatut, kui keegi on selle pannud juhuslikku riiulisse. Vaata, kui palju raamatuid siin on ...
Mõnele täiskasvanulegi olen maininud, et raamatud on teemade all autorite järgi tähestikus. Väga paljud teavad seda ja ilukirjanduse juures otsivadki ise ka autoreid tähestiku järgi. Ja samas- kui nad on tarkade raamatute juures, siis juhtubki, et raamat pannakse kuhu juhtub.
Nii ma pidingi kõik riiulid üle vaatama. Mõned raamatuseljad on juba nagu omad lapsed- kui neid palju laenutatakse, siis võtab käsi silmade abita selle kärmelt riiulist. Ja siis hakkab ka silma, kui see on valede naabrite juurde pandud.
Täiskasvanud on haavatavamad, kui lapsed- neile oleks piinlik järel käia ja korrutada, et ole hea, kui sa ei tea, kuhu raamat käib, siis ... jne.

Hingepuhastajad

2012-02-09T12:50:00.013+02:00

Lea Jaanimaa- "Tagurpidi valed" (VT!)

Ega ei mäletagi enam, millal oleksin raamatut lugedes lahinal nutnud. No silmad on lugedes nii naerust kui kurbusest vahel ikka läbimärjaks pilkunud, aga mõneks hetkeks.
Ei saa öelda, et raamat oleks selline läbinisti liigutav olnud, et iga lehekülg saja üheksakümne seitsmest oleks väga endasse tõmmanud. Esimene pool tundus hoopis venivat ja igavgi. Poole pealt hakkasin tajuma mingit saladust, varjatust, veidi mõistma seni teistmoodi tundunud peategelast.
Eks mul polnud juba igikaua mingit vesistamispõhjust ka olnud. Ei tea, mis paisu taga mu pisarad siis kaua kinni olid olnud, et raamatu lõpulehekülgede sündmused sellise kose vallandasid.
Vähemalt said pisikud ja tolm ära uhutud. :)
Talvise "kütjaameti" ja pensionile jääda igatseva auto tõttu on viimasel ajal kuidagi palju kodust lugemisaega tekkinud ja olen avastanud mitu uut sõnaosavat kaasmaalast.
Mõni neist jääb kindlasti ühe-hea-raamatu-meheks. Või naiseks. Ja mõne edaspidised kirjutised saavad kindlasti lahjemad, kui see esimene ja nauditav. Noh ja pooled on kindlalt otsustanud kirjanikuks hakata! :)

Ja teine elamus:
Merle Sild- "Soovituskirjad. Kõigile, kes jäävad ükskord vanaks" (VT!)

Väga hea raamat! Hooldamist vajavatest ja nende hooldajatest. Lugesin suure huviga, teema ju parasjagu võõras. Tean vaid seda, mida meedias kajastatud.
Olen külastanud sellisesse majja paigutatud kahte lähisugulast, aastaid tagasi nii kuus korra.
Ei ütle, millises meie oma maakonna nurgas asub, aga mälestused sellest kohast on nii kohutavad et ise sureks küll ausalt abituna kähku maha, peaasi, et ei peaks oma elupäevi sellises haisvas ja ükskõiksete töötajatega kõledas majas lõpetama. Loodan, et seal on asjad tänapäevaks paranenud!
Hooldaja ametit suudavad pidada küll vaid väga vastupidavad ja terve närvikavaga inimesed. Kui kõik endasse lasta, siis oleks ise varsti endise hooldatavaga kõrvu mööda igavaid koridore kondamas.
Kahju, et pole ilmunud tagakaanel lubatavat järge!

Praegu loen Emma Donoghue- "Tuba"
KÜSIGE SEDA RAAMATUT OMA RAAMATUKOGUDEST KINDLASTI !!!
Kirjeldamatu elamus! Ma pole taolist mitte iiiiiialgi lugenud!!!
Vat sellesse oled kohe sisse imetud nagu tolmuimejasse! Ja väja ei saa ennem, kui tagakaanest. Selle raamatu kohta ei saa midagi reklaamivat ega kokkuvõtvat öelda. Kui ma sõnagi piiksataksin, millest see räägib, siis oleks Sinul lugema hakates juba oma eelarvamus. Ei! Selle peab avama "puhtalt lehelt".

Jääb mulle samamoodi aastateks hinge, nagu Jan Guillou-"Kurjus". .

Täname!

2012-02-09T12:44:00.002+02:00

Taaskord on põhjust vallaametnikke kiita.
Nädalavahetusel külmus majas vesi. Plaanisin küll tulla "vett liigutama", aga haigestumine segas vahele ja nii polnud esmaspäevane kuiv kraan eriline üllatus. Piisas telefonikõnest ja abipalumise kirjast, kui kohe oli vastav firma maja ees ning mehed askeldamas.

Mida me, Jüri, küll ilma Sinuta teeksime!?

Teisipäevast

2012-02-04T21:15:00.002+02:00

Teisipäevaks välja kuulutatud raamatu "Pärnumaa pärandkultuurist" esitlus lükkub esineja haigestumise tõttu edasi, arvatavasti 13. märtsile. Täpne päev ja kellaaeg alles täpsustamisel. Jälgi reklaami valla kodulehel.

Urge Naisseltsi kokkusaamine siiski toimub. Arutame soojas toas kohvitassi taga edaspidiseid plaane.

Veebruari lõpuni saab veel vaatama tulla ehetenäitust.

70-sendine hea raamat

2012-02-03T14:22:00.004+02:00

Täiesti hämmastav, kuidas paari aasta jooksul mõne raamatu hind muutub!
"Teen" (loe: peksan templiga läbi ja sodin järjenumbreid sisse :) ) uusi raamatuid ja ühe hind on vaid 70 eurosenti. Selline rumal harjumus on, et kui olen sooduka kaudu midagi odavalt tellinud, siis vaatan alati, mis raamat uuena maksis. Selle hind on erineval ajal raamatukogudesse ostes langenud järgnevalt: 16.30 > 15.99 > 15.98 > 15.97 > 15.49 > 15.46 > 13.36 > 5.27 > 3,77 > 2.94 > 0.77.
Eieiei, ega ma siis nii põhjalikult igat raamatut ka ei vaata. See sai praegu ette võetud nimelt selle postituse tarbeks. :D
Ma ei hakka raamatut nimetama. Polegi tähtsust. Odav asi ei pruugi alati kehv asi olla!

Raske keel tõlkimiseks

2012-01-30T14:39:00.005+02:00

Neljapäeval vastasin "kuidas läheb" küsimusele,
et - ohh, lõhkusin kõvasti raamatuid parandada.

:)

Tule vaatama!

2012-01-17T19:49:00.000+02:00

Reedest alates...

Jalgupidi mudas kinni

2012-01-16T18:22:00.004+02:00

Iga päev leian jälle kaks-kolm, mõni päev rohkemgi, arutelu meedias raamatukogude, raamatukogutöötajate, lugejate eelistuste, sundnimekirjade, kultuuriajakirjade jms teemadel.
Läbilugemistundeid võin nimetada praegu juba mudas tallamiseks- üksluine, tüütu, ei vii kuhugi...
Kui algul oli nördimus, et mu amet kallati poriga üle, siis vahepealseid artikleid lugedes leidsin jäärapäistega pooleks ka palju toredaid ja mõistvaid eesti inimesi. Praegu on paratamatus ukse taga ja minema ei lähe. Teeb puupaljaks.
Mõtlesin just, et huvitav, kust ma leian lugejad nt Õpetajate Lehele. Tooks bussitäie Pärnust kohale? Kõige ligem on Koidula-kool...
:DDD

Tule kuulama-küsima!

2012-01-13T15:32:00.004+02:00

Teisipäeval, 17.jaanuaril kell 17-19 tulevad raamatukokku
siinpoolsete vallaelanikega kohtuma
Sauga valla humanitaarnõunik Ave Grenberg
ja sotsiaaltöö spetsialist Marju Tomberg.
Ootame kõiki kohvilaua taha sotsiaalvaldkonna murede-rõõmude üle arutlema!

Katkendid:

2012-01-12T12:50:00.004+02:00

* Kelle või mille jaoks ostab väiksem raamatukogu riiulid täis kusagil ministeeriumis paika pandud maitse-eelistuse järgi, mis kuulutatakse kõrgkultuuriks, kui seda keegi lugema ei hakka? Kohalikule lihtsale inimesele, kes käis vanasti lugemas Kroonikat ja krimkasid, muutub koht võõraks, külastajate ja laenutuste arv langeb, väikekoha kultuurikeskus hääbub. Edasi kestmiseks vaadatakse abipaluvalt kohaliku omavalitsuse poole, kes on meil enamasti niigi vaene. Riik lööb aga kaks kärbest ühe hoobiga: on ühest kulureast lahti ja on omavalitsused muutnud veel natuke rohkem „abituks“ ja keskvalitsusest sõltuvaks.

* ... Suurt Kultuuri doteeritakse meil praegugi juba heldelt. Suur osa väljaannetest, mille ostmine muudeti kohustuslikuks, saavad Kulkalt või mõnest muust maksurahadel olevast fondist korralikku raha. Kas selle raha eest ei peaks neid asju raamatukogudele tasuta andma? Miks peab maksma topelt?

* Tekib küsimus, miks seda kõike siis vaja on? Milleks asuda nii väikses riigis nagu Eesti tsentraliseerima vallaraamatukogude tellimusi kultuuriministri (väga küsitava ja meelevaldse) maitse järgi? Miks takistada raamatukogudel teenimast omatulu? Miks võtta inimestelt ära neile meelepärane lugemisvalik? Miks maksta mõnedele väljaannetele topelt – korra Kulkast, teist korda sundtellimuste näol?

Katkendid Martin Helme artiklist.

LOE artiklit

Momendil juba ligi saja kommentaariga, aga see pole haruldane ühegi viimastel kuudel raamatukogusid materdavate või "ostunimekirja" kohta käivate artiklite juures.

Vihmase päeva mõtted

2012-01-11T10:44:00.005+02:00

Alates 1. jaanuarist on Urge raamatukogul (omanimeline) konto ka Facebookis. Lühiinfot on sinna igapäevaselt mõne lausega kergem lisada ja huvilisel leida. Blogi on jäänud kuidagi rohkem tagantjärele sündmuste kajastajaks ja needki on siin oktoobrist saati pooleli. Kirjutamiseks peab olema parajasti tuju, et "jutt ja sulg voolaksid". Niisama tuima juttu ei tahaks isegi lugeda. Eks siis pea ootama, kui aruandeperiood möödas ja mõistus jälle millestki meeldivast elektrit saab.
Aasta lõpus oli külastatavus väga tihe ja raamatukogus viibimise aeg paljudel pikem. Jututeema kõigil murelik- kas uuel aastal enam saabki rohkemmeeldinud ajakirju ja raamatuid lugeda. Mina vastata ei osanud.
Endiselt meeldib inimestele, et eesti kirjandus nüüd kohe kõige ees on.
Paljud ütlevad, et on nüüd poodides sirvinud Akadeemiat jm kultuuriväljaandeid ja lubavad neid küll mitte siit laenutama hakata, et "Rasked. Need pole minu jaoks.".
Kohustuslikku nimekirja keegi näinud veel pole. Usun, et vähemalt pooled, kui mitte rohkemad, on siin olemas. Ja mida pole, eks need saavad siis ostetud.

2011. aasta lemmikud

2012-01-05T14:21:00.022+02:00

Kui nüüd raamatukoguprogrammist väljatellitud 2011. aasta edetabelit vaadata, siis 14 esimest seal on ajakirjad, mis peaks igati õigustama maaraamatukogudesse seltskonna-, nõuannete,- kodu- ja terviseteemaliste ajakirjade tellimisi. Naised on olnud välja laenutatud lausa 126 korral aastas, Kroonika 101 korral, kolmandal kohal olev Elukiri juba vähem- 79 korral. Teiste ajakirjade- lehtede laenutusarvud vähenevad sujuvalt nii 5-10 võrra.
Raamatutest on esikohal Kati Murutari "... ja mere ääres väike maja".
Allpool 25 esimest kogu aasta laenutuste hulgast:
1. Naised - 126
2. Kroonika -101
3. Elukiri - 79
4. Naisteleht - 71
5. Eesti Naine - 62
6. Minu Käsitööd - 61
7. Maakodu - 52
8. Kodutohter - 49
9. Postimees - 48
10. Maaleht - 44
11. Käsitöö - 35
12. Tervis Pluss - 29
13. Saladused - 28
14. Kodu & Aed - 22
15. Murutar, Kati- ... ja mere ääres väike maja - 18
16. Kivirähk, Andrus- Sirli, Siim ja saladused - 18
17. Wiggs, Susan - Kuninganna kutsel : "Tudorite roosi" triloogia. 3. raamat - 17
18. Kudu, Reet - Kaika Laine - sajandi naine - 15
19. Valter, Edgar- Pokuaabits - 15
20. Mallery, Susan - Täiuslikku püüdes. [triloogia 1. raamat] - 15
21. Vilde, Eduard - Külmale maale - 15
22. Macomber, Debbie - Neljapäeviti kell kaheksa - 14
23. Raud, Mihkel - Musta pori näkku - 14
24. Collins, Jackie - Vaene väike - 14
25. Arme, Lea - Ma olen elanud - 14

Ja nüüd tekib tahtmine ikkagi raamatute populaarsusest rohkem teada saada, eksole?!
Aga palun- 100 esimest:

1.Murutar, Kati ... ja mere ääres väike maja 18
2.Kivirähk, Andrus Sirli, Siim ja saladused 18
3.Wiggs, Susan Kuninganna kutsel 17
4.Valter, Edgar Pokuaabits 15
5.Vilde, Eduard Külmale maale 15
6.Kudu, Reet Kaika Laine - sajandi naine 15
7.Mallery, Susan Täiuslikku püüdes 15
8.Raud, Mihkel Musta pori näkku 14
9.Macomber, Debbie Neljapäeviti kell kaheksa 14
10.Collins, Jackie Vaene väike lipakas tüdruk 14
11.Arme, Lea Ma olen elanud 14
12.Metsanurk, Mait Kreeps 13
13.Asher, Jay Kolmteist põhjust 13
14.Andersen, Jessica Kaksikmärklaud 13
15.Paura, Martina Kaksteist meest aastas 13
16.Mackenzie, Myrna Ole mu silmadeks 13
17.McCabe, Amanda Kas hertsog saab tüssata 13
18.Roberts, Nora Põhjalikud plaanid 13
19.Anderson, Caroline Pruudi ema 13
20.Pino, Jüri Sakuska : võta peale! 13
21.Carnegie, Dale Ärge muretsege, hakake elama! 13
22.Elliott, Sarah Krahv ja guvernant 13
23.Stockett, Kathryn Koduabiline 12
24.Cox, Maggie Päeval sekretär, öösel armuke 12
25.Väljaste, Elme OÜ Sõltlased 12
26.Pino, Jüri Sigalahe suvi 12
27.Wilkonson, Lee Armuafäär sekretäriga 12
28.Lamp, Dagmar Ööd kollases autos 12
29.Hart, Jessica Otsatult korralik sekretär 12
30.Kay, Patricia Vale peig, õige pruut 12
31.Petrone, Justin Minu Eesti. 1.osa 12
32.Gilbert, Elizabeth Söö, palveta, armasta 12
33.Pets, Helju Ussikuninganna Egle 12
34.Anderson, Natalie Armastus ja iha 12
35.Tohvri, Erik Naabrid 12
36.Soonik, Mati Paarishärjad 12
37.Drake, Shannon Piraatpruut 11
38.Colter, Cara Kümne kohtamisega jah-sõnani 11
39.James, Judith Elumehe suudlus 11
40.Kendrick, Sharon Sitsiilia miljardäri armuke 11
41.Ferrarella, Marie Paari pandud härra Õigega 11
42.Reid, Michelle Marchese unustatud kallim 11
43.Helbemäe, Gert Sellest mustast mungast 11
44.Metsanurk, Mait Romaanid 11
45.Pets, Helju Õnneõiteta sirelid 11
46.Jump, Shirley Kihlus jõulukingiks 11
47.Üts, Juta Suure kuuse all 11
48.Rahuoja-Vidman, Monika Sa tead et ma leian su üles 11
49.Noode, Stella Tagasi koju 11
50.Moore, Margaret Õilis rüütel 11
51.Brown, Sandra Saatanlik mees 11
52.Colley, Jan Viini jõulupruut 11
53.Noode, Stella Varastatud õnn 11
54.Child, Maureen Kõrgklassi salajane lapseootus 11
55.Kirk, Cindy Doktori beebi 11
56.Rice, Heidi Salamisi oodatud avalik armulugu 11
57.Ferrarella, Marie Õnneliku lõpuga muinasjutt 11
58.Noode, Stella Ja saabub õhtu 11
59.Bailey, Rachel Ostetud noorik 10
60.Harrington, Nina Teemandid jootrahaks 10
61.Macomber, Debbie Lighthouse road 16 10
62.Wiggs, Susan Neitsi käsi 10
63.Sullivan, Maxine Direktor võtab naise 10
64.Brooks, Helen Ootamatu armastus 10
65.Saar, Kiiri Lepatriinupüüdja 10
66.Braun, Jackie Saladuses hoitud rasedus 10
67.Fielding, Liz SOS : vajan kiiresti abikaasat! 10
68.Niit, Ellen Paekivi laul 10
69.Tinnuri, Urve Toomas Anni 10
70.Samarüütel-Long, Anu Minu London 10
71.Rahuoja-Vidman, Monika Kreeklase armuke 10
72.Sands, Virginia Iga mehe unistus 10
73.Raud, Mihkel Sinine on sinu taevas 10
74.Reid, Michelle Asendusnaine 10
75.Kull, Avo Haigla 10
76.Quinn, Tara Taylor Jõhker mäng 10
77.Roberts, Nora Unelm valges kleidis 10
78.Kahu, Kaja Minu Guatemala 10
79.Strider, Roy Himaalaja jutud 10
80.Macomber, Debbie Rosewood Lane 204 10
81.Barton, Beverly Väärt, et tema pärast surra 10
82.Wiggs, Susan Kuninga käsul 10
83.Binchy, Maeve Süda ja hing 10
84.Kiyosaki, Robert T Rikas laps, tark laps 10
85.Tohvri, Erik Laenatud rõõmud 10
86.Timmusk, Ene Minu Kanada 10
87.Cookson, Catherine Hamilton 10
88.Roberts, Nora Petmise kunst 10
89.Roberts, Nora Roosiaed 10
90.Šivananda raamat. Meditatsioon 9
91.Remsu, Olev Minu Neenetsimaa 9
92.Bennett, Jules Võrgutades vaenlase tütart 9
93.Sepp, Adena Sädemed tuha all 9
94.Mackenzie, Myrna Päästke Tuhkatriinu! 9
95.Kivirähk, Andrus Rehepapp, ehk, November 9
96.Flanders, Rebecca Maalitud päikeseloojangud 9
97.Tilk, Tiit Arvutikursus 9
98.Roberts, Nora Otsing 9
99.Cooke, Evelyn Armastus ei vaja reegleid 9
100.Ernits, Marje Risumäe 9

Täitsa tavaline maainimese lugemisvara! On eesti autoreid ja meelelahutust, näpuotsaga kohustuslikku kirjandust.
Kuna lugemisealiste laste arv jääb nii paarikümne piiri, siis lasteraamatud nimekirja pole mahtunudki.
Pealkirjade järgi saab aimu, et päris palju on laenutatud seebikaid. Selle vastu ei saa raamatukogu küll midagi parata, et neid kümnekaupa koju viiakse! Kui ka uusi juurde ei telliks, siis loetakse vanu üle, mõni raamat on juba neljandal ringil samade inimeste käes.
Tunnistan üles, et suure "vihaga" sai naistekaid tellitud sel aastal tõesti liiga palju, kuna neid muudkui küsiti ja küsiti ja küsiti... Tellimata pole kunagi jäänud ka teatmeraamatud ning eesti autorid, aga uute raamatute väljapanekul tühjeneb kõige kärmemalt alati ikkagi välisautorite riiul. Mitmete "eestlaste" soovitamise peale öeldakse- "teinekord" või "ma täna ikka ei võta".
Vaatasin võrdluseks ka 2010. ja 2009. aastate pingeridu ja pilt oli peaaegu sama - päris hulgaliselt meelelahutust. Koha eripära?! Või väikese maakoha tavapärasus? Mina ei tea.
Võrrelda saan vaid paari suurema aleviku- ja kahe linnaraamatukoguga, kus oma "töömehe"-elu jooksul kas praktikal olnuna või asendajana lühiajaliselt töötanud olen. Mida suurem koht, seda kirjum lugejaskond ja erinevamad eelistused.

Kuna blogilugejaid on ka kaugemalt, siis infoks, et 2011.aastal oli Urge raamatukogus registreeritud lugejaid 176. Lähikülades elab inimesi nii 500-ringis. Teeninduspiirkonda kuulub ka linna külje alla jääv suurküla. Siia, maa poole, tullakse sealt harva, tavaliselt alles siis, kui linnakogudes soovitule järjekord on.

Hüvasti meelelahutus!

2012-01-03T10:58:00.010+02:00

Ja ei pääsegi raamatukogud kohustuslikust tellimisnimekirjast!

********************************

Mida väiksem raamatukogu, seda armetumad on summad. Näide: 2011. aastal sai 130 lugejaga Ruhnu raamatukogu 206 eurot toetust. Juba suurem, 250 lugejaga Lehola raamatukogu sai toetust 1700 eurot. Kultuurilehe Sirp arvutuste kohaselt maksavad aga üksnes kultuurkapitali kirjanduspreemia 2010. aasta nominentide teosed kokku umbes 330 eurot. Kultuuriajakirjade täispakett maksab 235 eurot.

LOE VEEL

*******************************

Asko Tamme kinnitusel on ebaõnnestunud ost raamat, mida kahe esimese aasta jooksul ei laenata. «Raamatukogu pole asutus raamatutele, raamatukogu on asutus inimestele. Me peame vaatama, mida tahab lugeja, ja lugejast lähtudes kujundama oma fondid,» usub Tamme.

LOE VEEL

******************************************************

Raha juurde ei saa, kuid poole toetussumma eest tuleb osta riiklikult auhinnatud või riigi toel valminud teoseid.

LOE VEEL

******************************

JA VEEL...

******************************

NING VEEL...

«Asi pole ju selles, et me ei taha neid (riigi poolt soovitatud teoseid – toim) osta, aga maal on vanad inimesed ja nad ei loe kõike. Need raamatud jäävad lihtsalt seisma,» tõdes Türi raamatukogu juhataja Esta Saksa kultuuriministeeriumi koostatud nn kohustusliku kirjanduse nimekirjast rääkides.

Hoiatus- maalid sõidavad varsti Tartusse.

2011-12-30T13:38:00.003+02:00

Veel vaid nädalakese saab endale maalinäituselt ilu osta. Reedel sõidavad järelejäänud koju tagasi ja hakkavad kaunistama arvatavasti Tartumaa kodusid.

Mina teretan omale valitud optimistlikke moone nüüd ja igavesti igal hommikul koos päikesekiirtega.

- "Siilikübarad", 2011

Orgunnijatele

2011-12-30T13:32:00.004+02:00

Austusest ühe alati toreda külastaja-laenutaja vastu tellisin raamatukokku ka tema koostatud raamatu. Kindlasti laenutavad seda tudengid ja saan soovitada ka külaliigutajatele.

KAUNEID PÜHI!

2011-12-23T12:11:00.003+02:00

JÕULURÕÕM

Jõulurõõm on talveajas,

kodurahus hubases,

ootab lapse kodumajas,

kõigis nende tubades.

Jõulurõõm on sinu andes

nagu särav päikesekiir.

Seda annet endas kandes

selgemaks saab silmapiir.

Jõulurõõm on sama vana,

kui sa teda tundma said:

esimene jõuluvana,

tema esimesed paid.

(Uno Sikemäe)

Sirvisin...

2011-12-22T14:15:00.005+02:00

Lastele ja noortele on ikka nii palju huvitavaid teaberaamatuid kirjutatud, koostatud, tõlgitud... Jagub siin päris mitmesse riiulisse ja tuleb aga juurde.
Vahel tuleb kadedus, kui mõtlen, kuidas ise sai korduvalt samu raamatuid laenutatud ja läbi loetud. Parajad kapsad olid need kõige põnevamad. Ja pilte sees nii napilt, et!

Just sirvisin läbi ühe, põnevate piltide ja jutuga- "Rüütlid ja linnused", autor Philip Dixon.***
Sain muu huvitava hulgas teada, et Venemaa tuntud kindlus on Pihkvas. Keskajal kaitses see Pihkva feodaalse vabariigi pealinna. Kindlust on aegade jooksul 40 korda piiratud ja vaid kaks korda vallutatud.

Lotte-mõtteid

2011-12-20T16:31:00.008+02:00

Otsisin lastele näituse jaoks riiulistest jõulu- ja päkapikuraamatuid välja. Vaatasin mitut meie kirjanikku ja mõtlesin nende raamatuselgade hulka mõõtes, et kaval nipp on anda uuesti välja eraldi õhukeste "vihikutena" kunagi ammu kogumikku kirjutatud peatükke. Kindlasti kindlustab see parema sissetuleku. Nii on tehtud ju Lindgreniga- kui lapsed tulevad koolis nõutud Pipit otsima, siis tahetakse võtta ikka see kõige õhem, mõneleheküljeline Pipi Pikksukk Humlegardenis. Lindgren pole muidugi ainuke, keda niimoodi tükeldatud on.
Praegu oleme maailmale tuntud Lotte lugudega. Saaks ju ka sellest kirjutada a`la Lotte pakib jõulukinke või Lotte poes vorsti ostmas või Lotte metsas seenel... Kogu aeg ostetaks ja laenutataks ja oldaks rahval veelgi rohkem meeles.
Millegipärast tundub see lörtsimisena.
Ah, aeg hindab tegusid!

Mahemuhe lugemine

2011-12-20T11:10:00.019+02:00

Kui pooledki uued eestlaste kirjutatud raamatud oleksid nii mõnusa huumoriga kirjutatud, kui Jaan Mikweldt`i "Koer, kass ja kaks õde", siis tõuseks laenutuste hulk jõudsalt, usun küll! No mõned kirjutajainimesed arvatavasti oigaksid või hõõguksid endiselt vihast, et nemad laenutushüvitist ei saa. Kes tahab öökapiraamatust pärast töö- ja võib-olla ka isiklikke muresid täis päeva veel lisaks kellegi masendust lugeda? Inimene otsib vahel ka meeleunustust.
Aga "õededest" veel rääkides- raamat on mahlakas, tegelased justkui naabermajast võetud, ehtsad eestlased oma tunnete ja käitumise poolest. Pealekauba naljasoonega ning hea suuvärgiga, mida võib vaid kadestada. Kirjeldusi ja omadussõnu pole palju, aga sellest hoolimata kerkib lugedes silma ette maja sisemus, selle ümbrus, hooned, mererand, loojang, kivid... Lugemisvahesid muidu ei jätaks, aga magama ja tööl peab ka käima ning samal ajal on poolelijäänud raamatutegevus magusalt päev otsa kaasas surisemas. Tegelased on sõbra(ma)ks saanud, päris helistaks ja küsiks, kuidas läheb.
Raamat sattus reedeks kodukotti ja esimene öö läkski märkamatult uueks päevaks üle.
(Praegu ei saagi nagunii aru, kas on hommik, õhtu või keskpäev, kogu aeg lambid põlevad ja on sajuselt hämar.)
Kui õeksed nüüd raamatukokku tagastan, panen sellest paar mõnusat lauset ja väljendit ka siia näiteks, meelest ei tule praegu ka pingutamise peale ühtegi.

Keegi vilistab!

2011-12-19T16:44:00.008+02:00

Nüüd ma tean, et lugemisnälg on samasuguselt suur ja liikumapanev jõud, kui tühja kõhu tunne. Järeldan seda sellest, et tänase jubedamalt tormise ja vihmase ilmaga käib uks kogu aeg kinnilahtikinnilahtikinnilahti... Ma vist ise küll kütaksin ahju ja lükkaksin laenutamisele mineku homsele.
Kõrvaltmajast tööle tulles ja üle tee postkastide juurde kiirustades olin vihmahoogudest minutiga jopevoodrini läbiligunenud.
Jääkülma põrandaga asusin ka võitlusse- ostsin nädalavahetusel jõulumüügilt suurte sokkide mõõtu soojad lambasussid. Täna harjutan neid uksekolina peale jalast loopima ja kingakestesse pugema. Muidu olen nagu kunagises "Kitsas kingas" Anu Lamp- et laua all, mida kaamera ei näita, olid lottis põlvedega paigatud uhutud dressipüksid ja üleval, kuni vööni, pidupluus ja kulinad. :)
Mulle meeldib mõelda, et olen siinkandis nn valla käepikendus ja pean väljanägemise mitte just pangatelleri, aga enam-vähem kontoriroti tasemel hoidma.
Kogu aeg võpatan mütsakate peale, mida ootamatud tuuleiilid vastu majaseinu ja aknaid põrgates teevad. Pideva kileda vilega hakkan juba harjuma. Samuti madala urinaga, mis ümber maja luusib. Kohati maja vabiseb, nagu oleks raudtee pikendus läbi küla tehtud. Panin raadio kõvemaks.: )
Kui siin sees nii valge ja normaalne poleks, siis võib-olla tekiks ebareaalne tunne. Masu alguses, mäletan, istusin tööarvuti taga kokku hoides üksikutel üksioleku hetkedel laualambi valgel. Täna ei sunniks seda tegema isegi mitte masud jms elukad. Isegi pika ruumi tagumine, pimedam riiulitevaheline osa natuke hirmutab, mis mind ennast ka imestama paneb

Peaaegu iga külastaja küsib sel kuul pühadeaegsete kinnipäevade ja jõulupuhkuse kohta. Ei ole kunagi olnud ja ei tule ka sel aastal! Kinni on vaid kõigile punasel esmaspäeval, 26.12. ning reede, 23.-s on 3 tundi lühem. Sel aastal pole pühadega vedanud, aga vaatasin, et 2012 on jõulu ajal keset nädalat punaseid päevi rohkelt.

Hea uudis

2011-12-15T14:54:00.004+02:00

Kohalik maakonnaleht pakub minu tähtkuju horoskoobis tänaseks, et olen uudishimulik ja eriti hästi õnnestuvad uurimistööd. Huvitav, kust nad teadsid? :)
Eilsest saadik raamatukogu kõmiseb, et kohe-kohe hakkab sõitma liin nr 39. Keegi teadis isegi, et alates 15. detsembist, mis on ju juba täna. Midagi tarka ma küsijatele vastata ei osanud ja uurisin kõigepealt läbi vedajafirma kodulehe, kus viimane uudis oli oktoobrikuine. Järeldasin, et siis ikka veel täna ei sõida midagi.
Saatsin kirja ning küsisin infot kellaaegade ja peatuste kohta. Varsti helistatigi! Etteloetud kaks erinevat marsruuti läksid mul ausalt öeldes praegu kuulamise peale küll sassi, aga niipalju on selge, et päevas hakkab sõitma kolm bussiringi. Kaks neist tulevad linnast, teevad tiiru ja lähevad linna tagasi ja üks alustab Sindist ja läheb tagasi linna Tammiste kaudu. Peatused on peale silda Rütavere teeristis, raudteepeatuses, töökoja juures ning "suurele" teele jäävates olemasolevates peatustes, nagu Sepa, Otsa, vanadekodu jne.
Meile lähimad peatused on seega Pulli raudteejaamas ja teeristis vana töökoja/angaari juures. Hommikul (algusega vist 8.45) on aeg paika pandud lapsi Tammiste lasteaeda viivate vanemate järgi, kellel praegu tagasi saamiseks suured ringid mitme bussiga tuleb teha. Õhtul saab rongilt tulija kesklinna, siis Sindi poole ei minda. Lõunane buss oli vist poole kahe paiku, arvan, et see aeg on meelepärane algklassides õppijatele.
Bussid hakkavad liikuma kõigil nädalapäevadel, ka puhkepäevadel ning soovi jate korral ollakse nõus kolme asemel päevas veelgi rohkem bussiringe sõitma.
Bussifirma on valmis liinid käiku panema kohe, praegu seisab asi vaid maavalitsuse korralduse taga, millega määratakse kehtivateks piletiteks samad 65-sendised, mis nr 40 ja 57-l praegu. Kellel on kuupilet, saab hakata sellega sõitma veel ühes bussis.
Loodame, et vajalik paber maavalitsuses uueks aastaks korda aetakse.

Näitus valla kohta.

2011-12-12T14:13:00.004+02:00

Detsembri lõpuni on raamatukokku üles pandud näitus "Sauga vald-20". Novembris käidi sama näitust vaatamas Saugas noortekeskuses.
Suured bännerid ning albumid-kroonikad iga valla allasutuse kohta annavad aimu, kus ja kuidas minevikus asuti, mida tehti, viimase kümnendi kohta on paljudel kokku pandud hulga fotomaterjali.
Mõtlesin minagi poolteist kuud tagasi raamatukogu kohta pilte välja otsides, et miks ometi ei tulnud vanasti pähe aastas kasvõi mõni foto majast ja ruumidest teha! Ja loomulikult üritustest ka. Nüüd saab küll pidevalt klõpsitud ja siis parimad hetked välja valitud, vana aja kohta pole aga kümnete aastate kaupa mitte ühtegi fotot.
No tõsi- siis polnud mul omal isegi mitte korralikku fotoaparaati. Mingi tilluke kingituseks saadud "Pioner" oli, aga sellega olid pidevalt probleemid. Alles pere ja laste pärast sai esimene aparaat ostetud. Ja siis ka ei tulnud pähe seda tööle kaasa võtta. See polnud sel ajal lihtsalt kombeks. Pildistati reisidel, juubelitel ja matustel, kes siis iga päev käis aparaat kaelas kõlkumas, nagu tänapäeval!?
Minul on raamatukogu digikas praegu küll ööpäev läbi kaasas. Nimelt ostsin sellise, mis mahub käekotti ja teksataskusse, on vee,- külma- ja kukkumiskindel. Pildid väga kehvad välja ei kuku. Tänu sellele aparaadile sain näituse jaoks kokku panna nii raamatukogu kui naisseltsi kohta paksud albumid. Koduarvutis on pilte veel oi kui palju!

Ülejõekad! Mälestusi heietama!

2011-12-09T12:14:00.002+02:00

Raamatu esitlus kolmapäeval, 14. detsembril kell 19
Sauga raamatukogus.
Raamat kooli ajaloost,
õpetajate ja õpilaste tegemistest
ja lõbusatest lugudest.
Ehk tunned ennastki ära?
Kohapeal võimalus raamat soodsalt soetada.

2011-12-08T18:36:00.003+02:00

HEI! KÕIK, KES TAHAVAD LUGEDA EESTI KIRJANDUST, PALUN TULGE URGE RAAMATUKOKKU!!!
SIIN SEISAVAD NEED KENASTI ALGUL UUTE RAAMATUTE RIIULIS JA SIIS RÄNDAVAD OMA KOHALE EESTI KIRJANDUSE RIIULISSE. ENAMUSE PUHUL ON AINUKE LUGEJA RAAMATUKOGUHOIDJA ISE.
HOOLIMATA JÄRJEPIDEVAST AKTIIVSEST SOOVITAMISEST INIMESED EI LOE EESTLASI. TEE MIS TRIKKE TAHAD, SEISA VÕI SOOVITADES PEA PEAL! MIDAGI EI AITA...
ÄRA HAKKAB TÜÜTAMA SEE MATERDAMINE JA SÜÜDISTAMINE, ET MAAKOGUD EI TELLI EESTLASI. ME JU TELLIME, NO HAKKAKS KEEGI NEID SIIS LÕPUKS LUGEMA!

Leidsin

2011-12-07T14:14:00.004+02:00

Leidsin Facebookist kasutaja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse tudengid seinalt luuletuse:

RAAMAT JA RAAMATUKOGUHOIDJA

Aidi Vallik

RAAMATU KODU ON RAAMATUKOGUS.
SEAL ON TA ÕNNELIK, SEAL ON TA KODUS,
RIIULIS MÕNUSALT TEISTEGA KOOS,
OOTAB, KAS HOMNE PÄEV REISI EHK TOOB!
(RAAMAT SAAB PREEMIAKS PUHKUSEREISI,
SIIS KUI TA HUVITAB PALJUSID TEISI.)
RAAMATUKOGUS ON RAAMATUL HOIDJA,
KES ALATI TEAB, KUST RAAMATUT LEIDA:
KAS SEE ON RIIULIS TEISTEGA KOOS,
KELLEGI KÄES, KES LUGEMISHOOS,
REISILE PÄÄSENUD VÕÕRASSE KOJU…
IGA VIIMSEGI RAAMATUPOJU
KOHTA TEAB RAAMATUKOGUS TA HOIDJA,
KUST TEDA LEIDA JA KUIS TEDA HOIDA.
KUI RAAMATUL JALAD, NÄE, OLEKSID ANTUD,
TA SIIS NAGU KUTSIKAS KÄIKS HOIDJA KANNUL.

Segane! Ja veel segasemaks läheb.

2011-12-06T15:01:00.014+02:00

Senikaua, kui Pärnus oli suur postimaja, oli raamatukogusse perioodika tellimine aastaid samasugune: istusin asutuste (uuel eesti ajal firmade) teeninduse ruumis laua taha ja täitsin 2-3 tundi tellimiskviitungeid. Iga väljaande kohta kolm tükki, millest hiljem üks postiga raamatukogule tuli. Mingil ajal olid need järsku tasulised ja hiljem jälle enam mitte.
Kui monotoonne kirjutamine segamini läks, tuli kviitungeid juurde lunida. Aga segi läks peale poolt tundi ju alati. Mõnikord panin raamatukogu nime asemele aadressi ja vastupidi. Vahel teenindaja torises selle peale või ütles, et meil on kviitungeid niigi vähe ja teie...

Peaaegu alati olid mul vanasti kaasas kolm väikest last, kellega varahommikul 3 km Sinti bussile vantsisime, kes bussis meelesolevatest lauludest konduktorile ja vähestele sõitjatele kontserdi andsid, postkontoris igavlesid, kui emme midagi muudkui kirjutas, ringi sebisid ja tähelepanu võitmiseks end ära peitsid, emmet hästi palju segasid, igavast paigalistumisest jõudsid omavahel tülli minna, nii et lastevedamiseks praktilises riietuses emal kõpskingakestes ja kontoririietes teenindaja ees häbi oli, ja kes siis peale bussis pool tundi tukastamist jällegi kolm kilomeetrit koju vantsima pidid, külmetades... Kord aastas kannatasid ära, üksi koju ma neid ka jätta ei riskinud. Rohkem hoidjaid meil peres polegi olnud- satelliidid olid mitmeid aastaid kõikjal kaasas... )

Mäletan, et alati oli seal väga palav, higi tilkus nii palavusest kui ajupingutusest. Kuna postkontor avati kell 8, siis sellise ajamahuka kirjutamise peale ei jõudnud ma mitte kunagi kümneks tööle, see tähendab, et lugejad käisid kinnise ukse taga, lugesid silti ning kindlasti olid ka pahased ilmaasjata kodust välja tulemise pärast. Mina kirjutasin ja kujutasin nende nägusid ette.
Mingil ajal enne asutustele eraldi ruumi tekitamist pidime kõik postkontoris tellimas käima suures teenindussaalis ühises pikas järjekorras. Ja hoia ja keela, kui juhtus just parasjagu pensionide saamispäev olema! Mäletan pahaseid hallides kaamelikarvarätikutes mammisid selja taga sõimamas, õnneks keeles, milles ma sõimusõnadest aru ei saanud.
Kolleeg jagab ka mälestusi:
"Saba tekkis, mingid joodikud ootasid oma toimetulekuraha vms. Olid mu peale nii vihased. Üks vaatas otsa ja ütles "Ubju!" Nii et on mulgi elamusi."
Kergem oli kindlasti suuremates kohtades, kus postkontor omal alevis või külaski olemas.
Ega vanasti neid ajakirju ju meil väga palju olnudki- kui "Nõukogude Naine " ja "Maakodu" " käisid", olid kõik rahul. Lehti tellis iga pere omale koju.
Viimasel paaril aastakümnel tekkis aga ajakirju juba poole rohkem, tellimislipikuidki sai kõvasti enam kirjutatud. Veel nii 7-8 aastat tagasi tuli käia neid linnas kriblamas, õnneks tunti sel ajal juba kopeerpaberit- kolme asemel üks täitmine.
Viimastel aastatel olen saatnud nimekirja ja oma aadressiandmed meili teel. Väga mugav! Segadused hakkasid siis, kui vana postimaja kinni pandi. Arved olid kadunud, keegi ei teadnud, kes tellimuse vastu võttis ja minu asutusega tegeles jms. Mõned tänased klienditeenindajad, kellega telefoni teel olen pidanud suhtlema, ei oska riigikeelt. St - nad ei saa aru, millest ma räägin.
Käivad kuuldused, et sel aastal tahetakse meiliga tellimisel teenustasu lisaks võtta. Ja et jälle tuleb minna lähimasse postkontorisse blankette täitma. Jälle ringiga higistamisajas tagasi!
Saatsin Pärnu "tellimisse" küsiva kirja. Uurin asja.

Kolmapäeval...
Sain vastuse, kus on kirjas, et tõepoolest lisandub nüüd iga väljaande eest meili teel tellides teenustasu 0,46 eurot ja tasuta saab tellida vaid minnes lähimasse postkontorisse.

JÕULUKONTSERT

2011-12-02T21:01:00.001+02:00

Tiba vara küll toimub, aga:

Kolmapäeval, 7.detsembril

algusega kell 18.30

Urge raamatukogus

jõululaulude kontsert.

Esineb ansambel "Merileid"

Pärnu Vanalinna Koolituskeskusest,

juhendaja Laila Hakkaja.

Tasuta.

Ootame kuulama!

Kaks ja pool meetrit uusi raamatuid

2011-12-01T13:01:00.010+02:00

Kahel järjestikusel kolmapäeval olen saanud raamatukokku tuua 60 + 76 uhiuut raamatut. Püüdsin neid pildistamise jaoks üksteise otsa laduda, aga loomulikult kukkus ühekordne virn ümber. Ka kahekordne kukkus... Alles kolm virna olid nõus kõrvuti pildile jääma. :) Kõik need ootavad nüüd usinaid lugejaid.
Pildilt puuduvad lennult kodudesse haaratud "ministeeriumivaenulikud" pisiseebikad...
Sel aastal meile pikki pühasid ei anta- vaid ühe mittetöise esmaspäeva saamegi. Soovitan sel päeval aeg enese jaoks maha võtta ja lugeda.

Uued reeglid :D

2011-11-28T18:17:00.012+02:00

"Tegin" uusi raamatuid ja kuulsin samal ajal ruumi teises pooles olevaid lapsi. See on vahva, kuidas nad omavahel suhtlevad! Mõni oskab naljakaid ütlemisi öelda.

Lapsed lugesid raamatukogu kasutuseeskirju ja tegid uued ja paremad:
*Keegi ei tohi olla arvutis ALLA ühe tunni.
*10 minutit arvutis maksab 10 eurot.
*Raha tuleb anda reeglite tegija kätte.

"Kakeldakse" ühe raamatu pärast, et kumb saab selle ennem laenutada. Väiksem püüab raamatut pikema ülessirutatud käest kätte saada, too hüüab: "Appi, raamatukoguvägivald, raamatukoguvägivald!"

15 riiulisammu on palju!

2011-11-24T16:24:00.007+02:00

Juba paar aastat olen haudunud mõtet tõsta ilukirjandus "liigikatest" ettepoole. Eesti kirjandus kohe kõige ette, peale uute riiulit, nii et silma jääks ja "otsa komistaks".
Riiulid on siin pikalt mööda seinu. Siiani pidi inimene eesti kirjanduseni jõudmiseks minema mööda riiuliterida, väliskirjandus oli päris tagaotsas. No ei viitsinud nad sinna taha eriti minna ja valik tehti ikka ees tagasitoodute hulgast. Samal ajal ootas palju head vaid 15 meetri kaugusel!
Sel nädalal võtsin selle koleda töö lõpuks ette. Polegi hull- mul ju ratastega käru!
Silm puhkab ühekõrguses formaadis korralikke raamatuselgade ridu vaadates. Ja mis seal varem oli? Üks (tarkade raamatute) rägastik! Iga neist isekõrgune ja -laiune, mõned pikakasvulised päris pikali... Ilus see vaade küll polnud!
Praegu, nelja päeva tulemuseks võin öelda, et inimesed on raamatute muutunud asupaikadega väga rahul, kiidavad ja laenutavad. Eestlasi! Hea lähedalt valida. :)

Laste ja noorte edetabel sellel aastal

2011-11-24T13:35:00.006+02:00

Koolieelikutest kuni põhikooliealisteni:

Jrk Autor Pealkiri Laenutusi
1. Kivirähk, Andrus Sirli, Siim ja saladused 12
2. Valter, Edgar Pokuaabits 12
3. Brzechwa, Jan Pan Kleksi akadeemia ; Pan Kleksi reisid 8
4. Unt, Mati "Tere, kollane kass!" 8
5. Durrell, Gerald Minu pere ja muud loomad 7
6. Tungal, Leelo Naljatilgad lähevad laulupeole 7
7. Mina oskan ise 6
8. Holt, Simon Neelatud. 6
9. Legende tervest maailmast 6
10. Pullein-Thompson, Christine Tule koju, Jessie! 6
11. Pullein-Thompson, Christine Palun päästke Jessie 6
12. Kippel, Enn Meelis 5
13. Pullein-Thompson, Christine Kodu Jessiele 5
14.Young, Kim Videvik : graafiline romaan 5
15. Saar, Olivia Tere, tere, tedretähnid : [luuletused] 5
16.Disney Enterprises Täielik printsessiraamat 5
17. Põnni raamat. Autod: pappraamat mudilastele 5
18. Egner, Thorbjorn Sööbik ja Pisik 5
19. Muumi suur koomiksiraamat 4
20. Keränen, Mika Vana roosa maja 4
21. Rowling, J. K Harry Potter ja tulepeeker 4
22. Walt Disney Company Koomiksikogu 4
23. Bornhöhe, Eduard Tasuja 4
24. Maran, Iko Londiste, õige nimega Vant 4
25. Juku naljad : 1600 anekdooti 4

Ameti- ja kutsekooli õpilased, gümnaasiumi õpilased, üliõpilased:

Jrk Autor Pealkiri Laenutusi
1. Vilde, Eduard Külmale maale 14
2. Carnegie, Dale Ärge muretsege, hakake elama! 11
3. Kiyosaki, Robert T Rikas laps, tark laps 10
4. Asher, Jay Kolmteist põhjust 10
5. Shapiro, Debbie Sinu keha räägib sinuga : mõtete ja tunnete mõju tervisele 8
6. Rebane, Kristi Minu oma 7
7. Koidula, Lydia Säärane mulk, ehk, Sada vakka tangusoola 7
8. Kriisa, Kristel Neetud 6
9. Epner, Luule Vanem eesti kirjandus 6
10. Stockett, Kathryn Koduabiline 6
11. Tolle, Eckhart Siin ja praegu : kohaloleku jõud 5
12. Kalle, Eedo Teadustöö alused 5
13. Silvet, Johannes Inglise-eesti sõnaraamat 5
14. Meyer, Stephenie Keha 5
15. Evans, Mark Kiirmassaaž stressi leevendamiseks 5
16. Raet, Mai Surnud liblikad 5
17. Hickman, Leo Paljaks kooritud : kikivarvul mööda ökoelu takistusriba 5
18. Kross, Jaan Keisri hull 4
19. Meyer, Stephenie Päikesevarjutus 4
20. Koidula, Lydia Säärane mulk, ehk, Sada vakka tangusoola 4 (nr 7 all sama raamatu teine eksemplar, st et kokku oleksid nad siis mitu kraadi kõrgemal- 3. kohal, 11 laenutusega)
21. Meyer, Stephenie Koidukuma 4
22. Cast, P. C Märgitud. Öö Koja esimene raamat 3
23. Künnapas, Heli Lõpupidu 3
24. Batmanghelidj, Fereydoon Vesi, mille järele su keha hüüab 3
25. Meyer, Stephenie Videvik 3

Kohalik edetabel

2011-11-17T11:51:00.008+02:00

Aasta pole küll veel läbi, aga viimaste aegade kajana lisan siia 25 populaarsemat raamatut, mida Urge raamatukogust aasta algusest siiani on laenutatud.
Ja katsun meeles pidada, et jaanuaris saaks kogu 2011. aasta edetabel siia üles. Siis panen natuke rohkem kui 25 esimest, võib-olla 50 või 100.

Jrk Autor Pealkiri Laenutusi

1. Murutar, Kati ... ja mere ääres väike maja 16

2. Kivirähk, Andrus Sirli, Siim ja saladused 15

3. Valter, Edgar Pokuaabits 14

4. Vilde, Eduard Külmale maale 14

5. Wiggs, Susan Kuninganna kutsel 14

6. Pino, Jüri Sakuska : võta peale! 13

7. Paura, Martina Kaksteist meest aastas 13

8. Asher, Jay Kolmteist põhjust 12

9. Andersen, Jessica Kaksikmärklaud 12

10. Mallery, Susan Täiuslikku püüdes 12

11. Raud, Mihkel Musta pori näkku 12

12. Väljaste, Elme OÜ Sõltlased 12

13. Kudu, Reet Kaika Laine - sajandi naine 12

14. Soonik, Mati Paarishärjad 12

15. Arme, Lea Ma olen elanud 12

16. Collins, Jackie Vaene väike lipakas tüdruk 12

17. Gilbert, Elizabeth Söö, palveta, armasta 12

18. Elliot, Sarah Krahv ja guvernant 12

19. Pino, Jüri Sigalahe suvi 12

20. Metsanurk, Mait Kreeps 11

21. Colter, Cara Kümne kohtamisega jah-sõnani 11

22. Noode, Stella Ja saabub õhtu 11

23. Stockett, Kathryn Koduabiline 11

24. Cox, Maggie Päeval sekretär, öösel armuke 11

25. Mackenzie, Myrna Ole mu silmadeks 11

25-st 12 on tõlgitud, ülejäänud 13 eesti autorite raamatud! Pole paha! Peaaegu et pooleks. Kartsin juba, et enamuse moodustavadki pisikesed seebikad.

Meie kandi rahvast küll Cartlandi kummardamises ei saa süüdistada!

On olnud aastaid, kus siin on pisiseebikaid uute raamatute hulgas ülivähe, lootuses, et ehk siis inimene loeb mõtte ja sisuga raamatuid. Selle taktikaga olen hoopis mõne lugeja kaotanud. Kui siin soovitut pole, saab ta selle teisest raamatukogust.

Samuti on olnud aastaid, kus perioodikariiulis tolmavad puutumatult Akadeemia, Teater.Muusika.Kino, Looming ja Vikerkaar. Kõvad rahad on hakkama pandud, aga inimesed nurisevad- miks pole Kroonikat tellitud...

Soovitan käsitöösõpradele!

2011-11-15T11:11:00.007+02:00

Avastasin sellel suvel jälle heegeldamise.
Oi kui palju on kahes Eesti käsitööajakirjas huvitavaid ideid! Raamatuidki ilmub rohkem kui seeni...
Sirvisin hiljuti ühte äsjailmunud heegeldamise raamatut. Autor on Irina Tammis ja pealkiri "Minu mustrid heegeldamiseks". Selles on nii palju uut-huvitavat, et tasub lausa koju osta! Ja muidugi laenutada...

Silmailu lõuna-Eestist

2011-11-10T13:13:00.021+02:00

Teisipäeval saavad raamatukoguseinad hulga positiivset energiat juurde, kohe pooleteiseks kuuks jutti!

Imetlen juba nii aastakese tartlase Merike Läte pintslitõmbeid. Nüüd saan nendega tõtt vaadata hommikust õhtuni. Tea, kas siis enam ongi sellise ilu seest tahtmist töölt koju ära minna. :D
Ei ole oma ihusilmaga Merikest kunagi näinud, vaid telefoni teel oleme näituse üksikasju kokku leppinud. Tuttavaks saime Facebookis, nagu paljud tänapäeval. Vaatasin, et nii vahva ütlemisega humoorikas naine, siis edasi avastasin, et maalib väga kaunilt ja veel natuke hiljem, et on päris kuulus kunstnik. Raamatuidki illustreerinud! Hiljuti Tammsaare ütlemisi. Kui mul ministri palk oleks, siis ühe toa seinad ostaksin lilli ja merd-maastikke täis! Need pildid, mis siia blogisse panin, on mu lemmikud juba tükimat aega. Aga kui keegi tahab rohkemat imetleda, siis on vaja vaid otsingusse Merikese nimi panna ja linke tuleb, nagu Vändrast saelaudu! NT siin
(Kui HOME peale klikata, saab tema eluloo ka juurde lugeda).

Nagu alati uute näituste puhul palusin temalgi end paari sõnaga tutvustada. Saatis ta sellise jutu:

Maailm koosneb ilusatest asjadest. Isegi väga inetu võib olla omamoodi ilus, kui oskad seda ilusaks vaadata. Loodus ja lilled on sedavõrd inspireeriv, et on allikaks olnud juba läbi sajandite paljudele loojatele. Nii muusikas kui kunstiteostes. Mina pole erand.

Ometi pole suutnud maalida ööd kogu oma võlus – selles sametises soojas sumeduses, kus ritsikad laulavad , tunned vaid nahaga ja kuuled kõrvadega, aga silmad ei näe...Ükskord suudan ma seda. Tean.

Selle nimel teen igapäev tööd, pilt pildilt edasi. Nii kaua, kui ennast mäletan, olen alati joonistanud. Olen õppinud Tartu Kunstikoolis ja ERKI-s, illustreerinud raamatuid, milledest viimane ilmus just äsja – Laine Randjärve koostatud A.H.Tammsaare „Naine ja mees.Inimene ja tahtmised. Mõtteterad". Selle raamatu illustratsioonid leidsid tunnustamist ka Helsinki raamatumessil.

Maalid ei püsi kaua minu omanduses, seega on raske näituseid korraldada. Eelistan neid näha kusagil seinal, mis pole minu oma. Näituseid teen tegelikult väga harva. Hea, kui aastas korra-paar.

Olen palju maalinud merd, olles sündinud tegelikult Peipsi ääres Kagu-Eestis. Sisemuses veeinimene. Maalinud lilli ja naisi – arvan mõlemaid tundvat, sest olen naine, kes armastab lilli. Ja joonistanud palju lastele, nii illustratsioone kui maale.

Juba pikemat aega olen tartlane, omades Tammelinnas väikest ateljeed suure metsiku aia keskel, kui paradiisilaiku keset linnamüra. Seal olen ma lõpuks kodus.

Näitus saab üles

teisipäeval, 15. novembril

ja Merike avab selle kell 17.30.

Detsembris saab pilte juba ka osta,

senikaua võib neid endale broneerida.

Urge Naisselts alustab 15. novembril kell 17.

**************************************************

Eelteade:

Jõululaulude kontsert toimub kolmapäeval,

7.detsembril kell 18.30.

Esinema tuleb

Pärnu Vanalinna Koolituskeskuse

ansambel MERILEID.

Maguskiire oktoober

2011-10-31T16:49:00.028+02:00

Selle postituse jutt jääb täna veel kahjuks poolikuks- meel ja mõte väsisid, aga tervelt kolmveerand kuud sai ilusti ära muljetatud. Kui suur kiire möödas, siis küllap saavad ka ülejäänud elamused kirja

Miks ometi öeldakse- kibekiire? Ah jah, sõnal kibe on ju mitu tähendust. Tegevusi tehakse ka kibedalt. Kibesti, nagu kuskilpool Eestis öeldakse, saartel vist.

Selle aasta oktoober oli jälle samamoodi kiire, nagu kõik viinakuud. Alates sellest, kui hakati raamatukogupäevi tähistama. Peale selle ka kõik muud kohalikud tegemised...

Esimene selle hooaja valla mälumäng oli mõnus. Meie võistkond oli esindatud küll poolikult, aga saime siiski kolmanda koha ja suu šokolaadiseks.

Kohe järgmisel õhtul oli Tammiste lasteaias õpetajate päeva tähistamine valla laste ja noortega tegelejatele, stiiliks 1991.aasta.

Meie Piiaga otsustasime järjekordselt katki murda müüdi rangeilmelise pintsakjakilise raamatukogutädi kohta ja esinesime hoogsa(lt) Mutionu laulukesega. Omal oli küll väga lõbus! Noh, fotodelt vaatab küll rohkem pabin vastu... :)

! Minul on ees 1991. aastal ostetud- kantud prillid.

Kohe esimesest salmist hakati kaasa plaksutama, mine tea, kas siis sellepärast, et olime nii kobad ja püüti toetada või teine võimalus, et äkki meeldis.

Kõik lasteaednikud ja pedagoogid üllatasid millegagi, kes lauluga, kes hästisätitud tantsuga. Mõned sini-roosad tantsukleidid on natuke näha ka alloleval fotol.
Eriti pühalik tunne tuli "vabaduse" laule lauldes- pime ruum, ekraanil selja taga laulev lauluväljak... Ka ühislaulmine õues juba lahkuma hakates oli Tammiste-omadel hästi välja mõeldud.

Fotograaf: Piia Salundi

Nädal hiljem oli põnev Šoti õhtu, millest paar postitust allpool juba juttu.

Siitkandi vanemaealised käisid kuu keskmisel reedel Saugas uues noortekeskuses eakate kuu üritusel ja kuuldavasti jäid väga rahule. Pikemalt on sellest kirjutis oktoobrikuu Sauga Sõnumites. Pilti pole siia kahjuks lisaks panna, kuna tööaja tõttu ma kohal ei käinud.

Esmaspäev, 17.-s üllatas elektrikatkestusega. Oli ju Eesti Energia teavitanud eelnevalt kõiki 18. kuupäeva hooldustöödest. Eks olin kauem ja toksisin päevased laenutused õhtupoolikul programmi.

Neljapäeval, 20. oktoobril võtsin Sindi kooli juurest neli last auto peale ja sõitsime linna keskraamatukokku soome-eestlasest lastekirjanik Mika Keräneni kuulama-vaatama.

Tänud Sindi ja Raeküla koolide õpetajatele laste tundidest ära lubamise eest! Osad meie lapsed tulid linnakoolidest liinibussiga. Neid oodates sai igatsugu nalja tehtud, nt proovisid kõik läbi monumendiks olemise. Meie lapsed said esimesena saali sisenedes kohe kõige kuumemad kohad esiritta. Jäi ära mu pabistamine tagantreast õige pildi kättesaamiseks.
Jalgpalliriietes Keränen oli sellise vahva tiba vanema naabripoisi olekuga, tegi nalja ja rääkis ära kõik raamatute ja tegelaste saamislood, kaasa arvatud koerad-kassid, kes ka puha elust endast võetud. Küsijate küsimused ei tahtnudki otsa lõppeda.

Pildil olev raamat kirjaniku käes on muide Urge raamatukogu oma :)

Olin palunud lastel kõik nende kätte laenutatud raamatud kohtumisele kaasa võtta, et neisse kirjaniku autogrammi mälestuseks saaks.
Nalja saigi veel sellega, et Mika küsis raamatusse autogrammi andes, et kelle nime ma siia sisse kirjutan, meie neiu ehmus selle peale ära ja ütles, et eiei, see on raamatukogu oma, mille peale omakorda kirjanik ära ehmatas ja pastaka kähku õhku tõstis. Pühendus-kuupäev said raamatusse lõpuks küll.

Linnast tagasi tulles põikasime äkkmõtte ajel koolimaja juurest läbi.
Meenutasime, mis seal kõik olnud ja toimunud. Kurvastasime aknast paistnud ja maha jäetud töpatööde ning hulga kuivanud toalillede pärast. Mõni käis oma koduklassi sisse piiluma ja teised avastasid nn õueklassis puuduvaid puitdetaile.

Koolivaheajal oli raamatukoguruum jälle tuttavlikult lasterikas. Mängiti kaardi- ja lauamänge, soovitati üksteisele uusi loetud raamatuid, sirviti midagi...
Eks nüüd külmal ja pimedal ajal hakataksegi rohkem raamatukogus aega veetma- 1. novembrist on kõrvalt vabakas vaid kaks päeva nädalas lahti.

Liiklusmärk ülbikuid ei riku!

2011-10-24T18:23:00.004+03:00

Küll on hea, et on koht, kuhu hingelpakitseva kirja panna saab!
Just äsja vuhises mitu pikka rekkat maja eest mööda ehk kogu külast läbi. Maapindki võdises. Vaene meie sillakene, mis need välja pidi kannatama!
Ei loe mõnedele ka keelatud tonnide märk külla keeramisel. Üks suur kahe tagumise kastiga auto peaks ju kaaluma tühjaltki nii palju, et talle keelav märk kehtib. Viimasel autol oli suurelt peal kiri REINPAUL. Aga ega kirjad tänapäeval midagi loe, autod ostetud teiselt ringilt...
Ja neid sõiduautode juhte pole ka mõtet jälle mainida, kes number 5 asemel 7-t või 9-t näevad, eksole! Eriti halvasti näevad nad hommikul enne kaheksat ja õhtul, peale viite.

Südamesse pugenud salaselts

2011-10-24T15:08:00.003+03:00

Vähe on neid kirjanikke, kes kõigest kolme raamatuga tagaotsitavaks saavad. Tagaotsitavaks selles mõttes, et raamatukogude riiulitest nende raamatuid lihtsalt ei leia. Kõik on välja laenutatud. Tee siis detektiivitööd ja püüa osavalt raamatukoguhoidjat tagastamistähtaegu välja lobisema panna! :)))
Kellest võiks jutt olla? Vihjeks- kirjutab lastele...

Hääletatud!

2011-10-19T12:11:00.007+03:00

Eesti Päevaleht otsib ehedamaid Eesti asju aastal 2011. Üks hääletatav asi seal valikus on täna rahvaraamatukogu. Hääletada saab igaüks SIIN.
Mulle meeldib allolev kirjutis, mille leidsin Eesti Päevalehe netiuudistest. Et see kunagi kuhugi puhvrisse ära kaob, siis panen jutu ka siia lugemiseks.

Raamatukogu – tugi hingele

Kui Eestis oli rikas aeg, arvati, et raamatukogud kaovad. Kitsas aeg on rahvaraamatukogu tähtsuse, eriti külakogukonnas, taevasse tõstnud ja paiga asendamatuks muutnud. Mitte üksnes raamatute laenutamiseks.
„Poes petetakse, ametiasutuses ülbitsetakse, raamatukogusse tulles tunned ennast siin oodatuna ja sind kuulatakse ära,” sellised mõtted saatis Hulja raamatukogu töötaja Kaidi Kalle.
„Raamatukogu on meie riigis peaaegu ainus koht, mis on veel tasuta, ja seda kasutavad-külastavad kõik sotsiaalsed grupid, külajoodikust vallavanemani” lisas Ille Riisk Kõo raamatukogust.
„Ajal, kui inimene jääb aina rohkem oma muredega üksi, on ju mõnus teada, et kuskil on oaas, kus teda alati oodatakse,” leidis Maris Paas Vaimastvere raamatukogust.
Üks tagasihoidlik raamatukoguhoidja Võrumaalt aga kirjutas: „Kui külas on kaks asutust – kauplus ja raamatukogu –, siis raamatukogu juhataja peseb pesu, mõõdab vererõhku, prindib, paljundab, aitab täita kõikvõimalikke dokumente ja avaldusi, kuulab ja annab nõu, tellib arvuti teel fotosid, võtab enda juurde kohustuslikule tööle seadusega pahuksis olevaid lapsi ja isegi täiskasvanuid, jagab kasutatud riideid, korraldab üritusi, näitusi, väljapanekuid ja laenutab raamatuid, teeb raamatute kojukannet. Kui veel ahiküte majas – siis muretseb puud, paneb riita, kütab ahjud…”
Eesti esimene rahvaraamatukogu asutati 1860. aastal Viljandimaal Tarvastus. Praegu on Eestis 557 rahvaraamatukogu, milles on 11,5 miljonit teavikut. Rahvaraamatukogu lugeja on iga kolmas eestimaalane, neljandiku lugejatest moodustavad lapsed. Raamatukogusid külastatakse aastas 6,5 miljonit korda. Neis töötab 1318 raamatukoguhoidjat, kellest staažikamate staaž ulatub üle poolesaja aasta. Teada on pered, kes on pidanud külas raamatukoguhoidja ametit põlvkonniti.

Ja jälle see algas...

2011-10-18T15:04:00.006+03:00

Siin majas tegi otsad lahti siis kohtumisõhtu noortele ja lastele kirjutava Kerli Altmart`iga. Tulekul on veel mõned asjad, nt läheme kohalike lastega neljapäeval linna lastekirjanikku vaatama-kuulama. Ja veel midagi, millest alles siis, kui ära tehtud-läbi viidud õigus on kirjutada.

Raamatukogupäevad on väga kaua aastaid juba toimunud. Eile üllatas mind tuttava sissekanne Facebookis: "Oh, Liivia! Tahtsin Sulle hommikul mõnusat raamatukogunädalat soovida, aga siis mind segati ja unustasingi - nii siis nüüd võta vastu mu õnnitlused pikaks nädalaks ette ja tänaseks algavaks takkajärgi:)))"
No kujutage ette- mitte kunagi elus pole keegi mind raamatukogu päevade toimumise pärast õnnitlenud! On ikka toredaid inimesi olemas!

Kolm tundi ruudulisel maal

2011-10-15T09:07:00.032+03:00

Esimene raamatukogukuu üritus on nüüd peetud!
Üks naljanina on muide öelnud, et ÜRITUS pidi olema läbikukkunud katsetus. No "üritusteks" on minu eluajal kõiki kirjandus- ja kohtumisõhtuid nimetatud, ei oska minagi neid teistmoodi nimetada. Kes pakub välja uue termini?

Kui kõik välismaal elavad eestlased oleksid nii laia silmaringiga, oma seisukohtadega maailma asjadele, viisakad, optimistlikud ning meeldivalt käituvad, kui teisipäevane esineja, siis arvaks terve maailm meist ülihästi. Tooks eeskujukski, nagu nt jaapanlaste viisakust, islandlaste õnnelikkust jne. Headus on hakanud Eestist välja voolama, ju siis on mujal ikka elu turvalisem.
Mitu tundi kuulatud jutu põhjal Šotimaa ettekujutamine tasus naabermajast ja kaugelt kohale tulnutel ära. Oleks nagu seal tuttaval külas käinud. Esineja oli lihtsalt niivõrd hea sõnavaraga inimene.
Enne kohtumisõhtut Kerli Altmardiga olin teda vaid telekasaadetes ning ajalehtedes näinud. Kohtumist eelnevalt kokku leppides uuris ta, kes kuulama tulevad ja arvas, et ei oska väga rääkida. Rahustasin, et küllap me siis küsime. Esimesest hetkest oli klapp kuulajatega olemas.
Kerli elab Aberdeenis. Juba lapsena meeldis talle seiklusjutte kirjutada. Nüüd seikleb ta ise. Saime teada palju huvitavat. Šotimaa on eestlase jaoks harjumatult mägine, vihmane, tuuline ja losside- ning lammasterikas maa. Näiteks oli üllatav, et elektrit ostetakse poest kaardiga, jupikaupa; et kasutatakse tšekiraamatuid; et riik on toetuste poolest üksikemade paradiis; et osad teenused käivad läbi India operaatorite; et arstiabi on tasuta; et lapsi üksi koju jättes saab vanem karistada; et šotlased on sõbralikud, avatud ja usaldavad; et palju on tuulikuparke; et madalatel, enamasti kivist majadel on väikesed aknad-uksed, igal toal oma ahi ja korsten ning kanalisatsioonitorud tehakse väljapoole maja...
Üks asi, millega ma Kerlit kuulates üldse nõus ei olnud ja siiani ei ole- et tuulikud ei tee suurt müra. Olen Saaremaa rannaveerel tuulikupargis kuulnud vägagi kõrvadele hakkavaid ja häirivaid laperdushääli. Mõtlesin veel tookord, et majad nii lähedal, kuidas nad seal külas küll elada saavad. Aga võibolla tõesti oleneb see tuuliku suurusest, kaasaegsusest ja muudest teguritest. Ehitagu neid, kui kõigile sellest kasu saab, aga inimestest ikka kaugele, eksole?!
Kerli kirjutas oma raamatutesse paar rida, mis jääb kohalkäimist meenutama kõigile, kes edaspidi tema raamatuid laenutavad.

SUUR TÄNU Sauga raamatukogu Piiale, kes tõi kohale esineja ja autotäie Sauga kirjandusklubi "Luule" naisi!!! Kui kohalikud olid oma kohvitassid ära pesnud ja järjest koju asutasid, siis jäid saugakad veel ligi tunniks siia esinejat edasi kuulama.

Pakkusin kõigile vallatöötajatele välja võimaluse viiest kuueni mitme küla inimestele soovi korral infot edastada. Siinne piirkond algab ju Tammiste külast ja lõpeb Rütaverega, küllap on igas külas mõni probleem.
Uus vallavanem Priit Ruut tuligi kohale ja mitu muret said südame pealt ära räägitud. Saime teada, et raudtejaama peatuse taha tuleb millalgi parkla, kus hakkab ringi pöörama uus bussiliin nr 39. Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis hakkab see sõitma rongide peatumise ajal ja marsruut on nagu nr 40-l. Tammiste bussidki võibolla hakkavad kunagi sinnamaale sõitma. Seda ootavad kõik, kes elavad Urge teeristi ja Tammiste vahel. Nemad ju liiguvad jalgsi kahte moodi- kas Tammistes linnaliinibussilt maha ja siis jalgsi kilomeetreid kuni oma kodukülani, või teine võimalus Sindist bussilt maha ja vastupidises suunas oma kodukülani. Sindi silla risti ja Tammiste vahe on kümmekond kilomeetrit!!! Oleks siis kõnniteedki! Tammistes ollakse veel hädas sellega, et inimesed saavad bussilt maha poe või lasteaia juures, seega lisandub veel kõnd nn suurele teele.
Jutuks tuli ka tuulikute paigaldus siiakanti. Naised arvasid, et kasu on neist vaid neil, kes raha saada loodavad. Odavamat elektrit meie saama ei hakka, kasu saab paigaldajafirma, kes elektrit edasi müüb.
Kurdeti ka plaani üle vabaajakeskus ajutiselt vähema avamisajaga tööle jätta. Siiani on lastel olnud palju tegevusi ja ringe, kiideti Eget, kui tublit noorsootöötajat.
Veel paluti, et linna süüa ostma saaks üle nädala, nagu kunagi algul valla poolt tellitud buss käiski. Vahepealsed masu-aastad vähendasid reise kahele korrale kuus, aga see teeb kolme kolmapäevaga kuudel söögiostu vaheks kolm nädalat. Neid lisasõite tuleks aastas paar tükki, ehk leiab vald selleks edaspidi rahalisi vahendeid. Lootus igatahes on ja mure sai edasi öeldud, varsti ju jälle uue aasta eelarve koostamine.
Vallas on olemas ettepanekute kaust, oma mured saab sinna kirja lasta panna ja võimaluste avanedes võivad need kunagi ka lahenduse saada.
Suured tänud ka Priidule kohaletuleku eest!

Minu Šotimaa

2011-10-07T11:40:00.003+03:00

Teisipäeval, 11. oktoobril algusega kell 18
tuleb raamatukokku esinema
Šotimaal elav eestlanna, endine saugakas
Kerli Altmart.

Urge Naisselts alustab oma kokkusaamist samal õhtul kell 17.

Kerli on enda tutvustuseks ise kirjutanud järgmist:
Olen Kerli. Elukutseks on mul raamatupidamine, hobiks raamatu kirjutamine ja üldse kõik, mis raamatutega heas mõttes seotud on. Minu passis on sünnikohaks kirjutatud Sauga vald. Esimesed eluaastad elasin kuskil Elbi kandis, millest ei mäleta ma midagi. Seejärel kolis pere Pärnu Mai uusrajooni ning kümneselt kolisime Sauga alevikku, või siis Sauga Ühend Emiraadid, nagu paar korda Sauga piirisildile keskid vaimukad noored kirjutanud olid. Sauga võpsik oli mu mängumaa, TREV-i ja Seaka hoovide lapsed olid mu mängukaaslased- minu esimene tüdrukute gäng KAMPH. Minu aktiivse osavõtuga esimene kirjandusklubi sündis samuti Sauga 20, 21 ja 22 hoovis autokummidest ehitatud ronimistorni otsas, kus lugesime sõbrataridega üksteisele omakirjutatud ägedaid seikluslugusid. Ühtki toonast surematut suurteost minu teada lõpuni kirjutatud pole tänini, küll aga muid teoseid. Küsige Sauga Raamatukogu juhatajalt Piialt. Tema sulest on tulnud ülihäid luuleridu, minult on ilmunud mõned proosatekstid.

Mul on kaks last, akvaariumis kaks kala, elukaaslaseks üks mehepoeg kah. Rohkem koduloomi pole. Kokku üks parajalt segane perekond. Kogu mu kodune majapidamine asub aga kaugel üle mere ühel saarel, kus põhjapoolsete mägede ja kiviste rannikukallaste vahel kannavad mehed pidulikel puhkudel seelikuid, löövad tantsu torupilli saatel, rüüpavad viskit ja haukavad haggist peale. Tuuline on siin ka. Ega asjata kord juhtunud lugu, kus eesti meremehed kirderannikule jala maha saates ohanud - kale ta ju on. Nõnda olevatki sündinud nimi Caledonia. Kas legendil ka tõepõhja, teavad ainult need eesti meremehed. Jah, see on Šotimaa. Mis ajab aga üht eestlast võõrastele radadele. Ehk sobiks Lydia Koidula kuulsast luuletusest paari rida lisada
"Küll üle aia tahtsin siis
Ta kombel vaadata."
Eks maailm on juba kord selline huvitav koht ja ikka tundub järgmise künka taga miskit kaasakiskuvat.
Kas ka viimase salmi kord lisada võin, annab aeg arutust. Aga kui kodutänav armas ei oleks, ega siis kodukanti käima ei kisuks.

Kohtumiseni
Kerli

Töö ajal sots.võrgustikus?!

2011-10-05T16:14:00.012+03:00

Miks on raamatukogutöötajal töö ajal lahti mõni sotsiaalvõrgustiku koht?
Või messenger?
Miks raiskab ta oma väheseid tasuta sõnumeid mitte pereliikmete või sõpradega suhtlemiseks, vaid töö ajal sõnumite saatmiseks?
JNE...

Aga selleks,
et teha kurja häält võlglastele (!!!),
et teatada (aastaid samu) lahtiolekuaegu, mis on tegelikult kergelt leitavad valla kodulehelt ning ka lugejapiletilt, mis igaühel koos tähtajaga kodus raamatu vahel,
kõige sagedasem- et pikendada,
et...
ära kasutada kõiki võimalikke tänapäeva meetodeid suhtlemiseks inimestega, kes ei ela kõrvalmajas.

Ja miks ka mitte, kui nii on lihtsam ja kiirem! Tänane FB-i saak nt oli neli tagastatud raamatut!

Veel on ülalmainituid vaja (päris tõsiselt) töötegemiseks, kollegidega tööprobleemide üle arutlemiseks. Vanasti sai telefoni teel isegi raamatukogu määrusi tehtud, iga kord lugeja tulekul katkestades, "uuel ajal" on sama töö vaid üksteisele valikuks millegi kuppimise ja sõnaparanduse küsimus.

2 x 10 minutit päevas, ärakäimiseks...

2011-10-03T14:48:00.012+03:00

Kassapidaja katsumused

Anna Sam

Istuv ja kaupu ühest käest teise tõstev ning lindil edasi lükkav kassapidaja; telefoniga vestlev või arvutiklahvidel toksiv infolaua töötaja, kummargil kaupu riiulitele laduv saaliteenindaja, alati lahkelt juhatav, kui midagi küsida...
Kui tihti me nende inimeste töö sisule mõtleme? Peaaegu mitte kunagi, eksole? Kui üldse, siis märkame köhivat või nuuskavat kassapidajat.
Olen vahel jälginud, kui järjekord pikk, kui tüütu on kassapidaja töö. Ja tabanud endalt ka kahtlustava turvamehe pilgu, sest miks peaks üks normaalne inimene vaatama teiste inimeste kaupade liikumist, selles on kindlasti midagi kahtlast. Mis siis, kui minagi tohiks töölaua tagant püsti tõusta vaid teatud kellaaegadel. Päris jube! Siis peaks piirama nt veelonkse, aga arvutikiirgus tekitab janu läbi aasta. Süüa vist hommikuti üldse ei julgeks.
Anna Sam on oma kaheksa aasta pikkuse tööaja kokku litsunud 160-le lehele. Nii masendav, kui meie kassapidaja-eksperimendi läbinu kirjutis hiljutises Eesti Ekspressis, see raamat küll pole, aga palju sarnast on küll. Humoorikas sõnakasutus ajab naerma, igal peatükil on uus teema. Lahe lugemine- võib kokkuvõtteks öelda.

Hommikuks oli hääl kähe... :)

2011-09-29T13:29:00.034+03:00

Terve ööpäev rokkisin. Ikka raamatulehtedel, kus mujal! Jälle sai raamat suure paksuse pärast möödunud neljapäeva hommikul rongi kaasa haaratud. Kujutlusvõime töötas kaasa ja autor on lihtsalt nii hea, et tuligi tunne, nagu oleksin raamatus sees. Lugesin ka õhtul rongis ja öö takkaotsa, ehkki järgmine päev oli esimene tööpäev peale haiguslehte ja ootamas poole kuu tagantjärele tegemised. Naljakas oli see, et minu vastas istunud kutsekaealine noormees vaatas kogu aeg kõõrdi raamatu poole. Eks selles ole ju ka pildikesed ja peatükkide pealkirjad rokilikus šriftis, leheääred mustad ning tagakaanelt vaatas talle vastu tätokatega käsivars, ning esikaanelt näete isegi, mis. Ja siis- mingi vanaemake loeb sellist!

Armunäljaste festival

Evelin Kivimaa

Eile sattus Evelin Kivimaa tekst ja pilt mulle ühes ajakirjas ka ette ja no just taolisena ma teda ette kujutasingi! Võibolla et ainult mitte blondina. Vaatan praegu elektronkataloogist, mida ta veel on kirjutanud, no päris palju persoonilugusid ja artiklitel on vahvad pealkirjad.
Raamatu kohta veel. Meeldis see, et polnud vaid üks peategelane ja kui Evelin mingist probleemist kirjutas, siis mitte hukkamõistvalt, vaid lahti seletades, aga ka mitte seletavalt, ah, seda ei oskagi kirjeldada, igatahes oli kõik väga eluline. Ja kogu aeg oli tõeline tunne, nagu oleks kirjutatud minu tuttavatest ja nagu ise oleksin seal nende hulgas. Väga palju erinevaid mõtteid tuli lugemise ajal, probleeme oli ju päris palju, igal tegelasel omad. Polnudki probleemituid, värvikad isiksused.
Nii alasti teemad!!! Nädalavahetusteks end lõdvaks lasknud inimmass tegelemas kõige loomuliku ja loomalikuga. :) Igasugu rokkarite teel-olekud ja porised näolapid on minust kõik alles lugemata. Pole selleteemalist lugemisisu siiani tekkinud. Nii et lugema asudes olin puhas leht.
Tagakaane sulgemise järel oli tunne nagu peale värskendavat äikesevihma, kõik oli helevalge ja nagu oleks aju ka puhtaks pestud. Kõigest ainuõigest ja viisakast aga tegelikult iganenust ja tardunust, mis minusse elu jooksul sisse on süstitud. Selline imelik kujund tuli silme ette, et raamatut lugedes on see minu jaoks ring, hakkab kusagilt pihta ja teeb tiiru, ning algus ja lõpp saavad kokku, kui raamat läbi on. See ring võib tegelikult olla lapik, suurte jõnksudega või sakkidega, algus/lõpp võib olla mitte ühte sulav vaid kokku sõlmitud, aga alati on see tervik. Olen enda jaoks sisu ja tegelased läbi seedinud ja nagu asjaga lõpetanud.
Selle raamatu meeleolu ei ole ring. See on teistmoodi joon, sel on küll algus, vasakult muide algab :) , siis hüppab järsult üles ja siis keerab järsult paremale. Ja jääbki sinna edasi jooksma. Tee tulevikku? Tõmbaks selle joone siia, kui oskaks blogis joonistada. Lõppu niisiis minu jaoks nagu pole, aga ei tahaks ka et järg kirjutataks. Las see raamat jääbki mul siis läbi nätsutamata, ei peagi alati kõike Neitsilikult mõtteis ära raamima.
Raamatut praegu pilguga vaadates on tunne selline hell, nagu siis, kui käsi libiseb möödaminnes paitavalt üle mõnest ahju soemüürist veidi välja ulatuma jäänud telliskivist. Et paratamatu ja parandamatu, aga ikka armas ja omane. Paar päeva tagasi oli tunne, et ma ei tahagi seda tööle tagasi tuua. Kade olin, et keegi võib sinna maailma veelgi sisse tungida ja tegelasi omaks võtta. Nüüd olen leppinud.

Ootan, et Evelin kirjutaks veel sama kärtse romaane!!!

Asi läks liikuma.

2011-09-27T11:52:00.007+03:00

Avastasin just, et september saab kolme päeva pärast otsa ja valla 20. aastapäev ligineb joostes. Ei ole ilus ette rääkida, enne kui mingi asi lõpule on viidud, aga hirrrmus lobitöö käib! Paljudel võtan nööbist ja käin vanade piltide suhtes pinda; kuulan ja kirjutan üles; mõtlen, millest ja mida tähtsamat mainida.
Mingi pilt näitusest on silme ees olemas, no õnneks saab kogu aeg täiendusi teha ja asju lisada. Vaja oleks tervet meeskonda, kes kõik majad läbi käiks ja jutte koguks, aga see on utoopia.
Pulli küla selts on kõige tublimalt mu palvetele reageerinud ja juba koostatakse jutu- ja pildimaterjali. Noh, neil on ju aktiivsed naised ja tubli Silvia, ehtne maa sool!
Ise ka hinge otsa pidi sees- koostasin ülevaate raamatukogu tegevuse kohta, selle, mida iga valla allasutus pidi suure ühise näituse jaoks koostama. Ära viisin materjali eile- täpipealt määratud kuupäeval, mis on minusuguse viimasel hetkel rabeleja suhtes erakordne saavutus.:))) Kohapeal kuulsin, et tähtaega pikendati... Nüüd on selline magus tunne sees, et jätkan, enne kui tunne üle läheb. Mingeid üleskriblamisi on mul ju siitkandi kohta kunagi kogutud, nüüdsel arvutiajastul leiab ehk rohkem.
Iga toodud pildi juures hakkab inimesega jutt voolama ja aina uusi ja uusi asju meenub...
Miks me ometi vanasti ei pildistanud nii tihti, kui praegu? Ja ei kirjutanud, kasvõi iseenda jaoks olulist üles?

Otsin fotosid!

2011-09-20T11:41:00.005+03:00

Plaan on teha üks vahva näitus Sauga valla 20. aastapäevaks.
Mainimisväärset on meiekandiski palju, hoolimata sellest, et puuduvad mõisad, lossivaremed, muud ajaloolised hooned. Aga meil on ja oli Pulli asulakoht ja pais ja koolimaja ja sovhoosihooned ja poed ja ilusad koduaiad ...
Tore oleks, kui iga siinkandi asutuse ja küla kohta oleks mõni natuke vanem foto jutule juurde lisada.
Selleks vajangi Sinu abi.
Kui Sul on kodus mõni foto, mis kunagi tehtud ükskõik, millise suurema ürituse, mõne rahvarohke piduõhtu ajal, koolimaja, talu, poe, kolhooside-sovhooside hoonete taustal vms, mis oluline tundub, siis palun too see mahapildistamiseks raamatukokku. Pärast saad kindlasti tagasi.
Ka kõik meenutused on oodatud, nii suuliselt kui kirjalikult, võimalus lindistada.

Peaaegu terve.

2011-09-20T10:07:00.011+03:00

Haiguslehel!
Imelik ja tüütu on kodus olla ja töökoha poole vaadata, kui peale 10-sentimeetrise lapitud koha keset nägu on kogu ülejäänud organismus terve ja isegi palavikku pole. Aga sellised need arstid on, et alati peale operatsioone hoitakse inimesi paar nädalat pisikuohu tõttu kodus. "Haige" aga käib ju apteegis ja poest süüa ostmas ja mõni vbl polikliinikus... Mõni peab selleks sõitma isegi ühistranspordiga. Väga nakkusohtlikud tegevused!
Haiglasse sõites võtsin kaasa kõige paksema uue raamatu, mida üldse leidsin, et siis jaguks rongis ajatäiteks ja veel mitmeks päevaks haiglas. Noh- pool sain juba rongis läbi ja ülejäänud poolt venitasin meelega esimesel õhtul. Miks ma küll veel ühte "telliskivi" kaasa ei viitsinud vedada! Üks vähestest kohtadest ju, kus üldse saab järjest rahu ja naudinguga lehekülgi neelata; pole ühtegi segavat asja, peale hommikuse hambapesu. :)
Raamat oli Mare Sabolotny - Peaaegu inimene.

Esimene lehekülg tõmbas lõua viltu. Appi, mida ma nüüd kaasa haarasin, oleks võinud enne pilgu sisse heita! Jessas küll- noor naine ja sellised roppused! Lootsin hingeminevat noortekat ja nüüd...!
Olen palju mõelnud, et mille järgi inimesed raamatuid valivad- autori, kaane, sarja, tutvustuse, esimese lehekülje järgi? Mõni hea raamat on ilmetu ja jääb sellepärast paljudel lugemata, ehkki sisu poolest võib aasta parim olla. Teisel on suur väljamaalt kaasa tulnud reklaami- või filmikstehtu kõmu kaasas; mõni on seda lugedes pettunud, teised räägivad vaimustusega nagu ikka moesolevast. Ah, maitsed ju ka erinevad! Kas kirjutajad üldse mõtlevad selle peale, mida inimene nende raamatut esimest korda kätte võttes mõtleb? Kui tahad müüa ja teenida, siis mõtle ka "söödavale" pakendile!? No esimese ilmuva oma raamatu puhul on vist igaüks nii õnnelik, et lepib kõigega, mida talle pakutakse. Ja vanad klassikuid on pilve äärel pikutades sellega täiesti rahul, et nende raamatud on ühevärvilised ja ilma kaanepildita.
Raamat oli lugedes muidugi põnev, ikka täiesti noortekas, ei pidanud pettuma. Peategelane Gretten tundus pessimistlik, aga sellise elu peale pole see üldsegi imelik. Mulle meeldis, et kogu elu ja tegevus oli selline realistlik. Sageli on noortekates palju magedalt magusaid kokkusattumusi, mida päriselus harva juhtub. Selles raamatus häiris mind vaid lõpus toimunud õnnetus, mida poleks osanud oodata, mis tundus veidi kunstlik. Aga samas on uljusest ja hooletusest toimuvat meil päriselus ikka ka liialt palju. Ja nii ladusa sulega kirjutatud raamatu lõpp peabki ootamatu olema.

Teine raamat, mida viimati lugesin, oli Anna-Maria Penu- Minu Hispaania.
Kõik "Minud" on huvitavad, muidu ju neid nii ei neelataks. Meeldis see, et Anna-Maria ei ilustanud ega jätnud kirja panemata neid mõtteid ja muljeid, mis hispaanlastel ja üldse teistel rahvustel eestlastest ja Eestimaast on. Igavene julge ettevõtmine on jätta kodus turvaline elu maha ja rännata nii, et ette ei tea, kas on ööseks katus pea kohal ja mingigi söök nina ees. Selleks peab väga lahtine inimene olema. Ja julge. Enesekindel. Sõbralik. Heatahtlik. Järjekindel.
Huvitav oleks teada, kuidas läheb ilmarännakutel kinnistel ja pahuratel? :) Mõni neist võiks ka raamatu kirjutada!

Kes vastutab?

2011-09-09T10:31:00.007+03:00

Kes vastutab teismelise tegude eest? Tema ise? See 10-14 aastane? Või lapsevanem?
Nüüd on selline paha lugu, et mõned varateismelised viidavad Urgel oma vaba aega kunagise elektrikatlamaja akende sisseloopimisega kahe suure veetünni varjus. Põnev ja ohtlik!?
Ma pole küll kindel, kas just selles hoones on kogu küla elektriasjandus varjul. Kui on, kas siis oleme äkki kõik korraga hädas, kui nad uste lõhkumiseni jõuavad?
Varasemad aastad olid needsamad nagamannid igal õhtul vabaajakeskuses ringides ...

"Oi, siin on raamatukogu?!" ...

2011-09-05T14:16:00.006+03:00

... ütles järjekordne, maja ees peatunud autost välja astunud töötunkedes meesterahvas.
"Teretere, poodi otsite? Lähimad poed on üle jõe Sindis ja lähim sooja toiduga kohvik ka sealsamas", sain mina vastata ja siis paljude ärakeeramistega teed juhatada.
Ei loe see, et tüüpprojekti järgi ehitatud kunagisel kauplus-sööklal helesinine plekikasukas ümber on löödud ja pooled aknadki seinaks tehtud. Ju on need hooned ikka kõigile nii silmapäraselt kõhutäie muretsemise kohad, et raamatukogu peale üllatutakse alati.

Koolibussist

2011-09-02T11:28:00.006+03:00

Eilsetest arvukatest küsijatest juba kirjutasin. Täna ollakse pahased, et buss enam kogu teed ei sõida. Riia maantee kesklinna lähedastesse gümnaasiumidesse enam selle bussiga igatahes ei saa. On ka põhikooliealisi lapsi, kes koolibussile mitu kilomeetrit peavad tulema.

Eile hilisõhtul kuulsin, et valla kodukal on mingi info. Süda valutas ja täna tulin juba hommikul seitsmest raamatukokku bussigraafikut ja -marsruuti välja printima. Esimesed bussiootajad olidki juba veerandist maja juures ootamas. Buss aga peatub nüüd Urgel 7.48.
Kõige rohkem võidavad Sindi koolis käijad. Nemad jõudsid eelmisel kahel aastal kooli juba 45-50 minutit enne esimest tundi. Nüüd on kohale jõudmise aeg täpselt paras.
Igasuguste muutustega on alati nii, et keegi võidab, keegi kaotab. Arvestama peab enamust- kõige rohkem endise Taali kooli õppuritest käibki Sindis koolis.

!!! KOOLIBUSSI SÕIDUGRAAFIKU JA -AJAD LEIAD SIIT !!!

Neljapäev, 8. september:
Nii, ja nüüd lisan mitu päeva hiljem siia jutule juurde, et Sindi kooli sõitvad lapsed on mures, et jõuavad kooli liiga hilja, nii natuke enne tunnikella. Aga vaja on ju riietehoius toimetada ja veel klassi jõuda. Lapsed palusid mul valda edasi öelda, et vähemalt 10 minutit varem oleks buss Urgel, isegi 15, kui talve ja libeda peale mõtelda, siis pidavat buss libedaga ja ojamäel tihti hädas olema.
Olen nüüd valda helistanud ja selle ka edasi öelnud. Kuuldavasti on ka osad lapsevanemad sinna oma ettepanekuid teatanud, nii et võibolla leitakse kõiki rahuldav marsruut ja ajad. Kui midagi muutub, siis info läheb kindlasti valla kodulehele.

Ei võetudki päriselt vähemaks, hoopis tagasi pandi!

2011-09-01T12:57:00.007+03:00

Suvel olin autotuna mitu korda Sindis bussi oodates (väljatrükitud sõiduplaan näpus) maruvihane, näost punane ja ülekuumenenud. Kiiruga mitu kilomeetrit bussile tõtatud, kuhugi täpselt jõuda plaanitud ja siis lihtsalt seisa järgmise bussini päikese all ja pabista hilinemise pärast! Võibolla oli mul jäänud lehelugemine lünklikuks ja uudis bussiliinide vähendamise kohta märkamata.
Just eile õhtul ütlesin bussiaegu uurivale järeltulijale, et ära sa seda bussifirma kodulehte väga usalda.
Täna loen, et mahavõetud liinid on õppeperioodil jälle käigus. VT
Nr 40 sõiduplaani leiab siit
Olen seda ka paar korda tööl koridori stendile pannud, kuid sealt on tavaks muudelgi olulistel paberitel minema jalutada. Soovijatele võin välja printida, tuleb kahele lehele - 13 senti üks lehepool, kokku 26 senti. Või paljundada - 6 senti üks lk., kokku 13 senti.

*******************************************

"Sajad ja tuhanded" käivad täna üle ukse küsimas kas üldse ja mis kell homme koolibuss sõidab.
Ei oska minagi neile vastata. Niipalju arvan, et ju ta ikka jälle sõidab, sest täna hommikul poole 8 paiku vuras suur buss külast läbi. Mis ta muu, kui koolibuss, oli. Peatuda polnud mõtet, kuna lapsi ootamas ju polnud. Ükski aktus ei alga kell 8 hommikul! 1.septembril on küll mõttetu buss sõitma panna. Samuti vurab see pool- või päris tühjana iga veerandi viimasel, kah aktuse, päeval. Aga palun vabandust- mis ma vanamoor siin pobisen! ÜLIHEA, et see üldse käiku on pandud! Ilmad on meil ju pool kooliajast sopased ja niisked, lapsed hommikuti unised ja tähelepanu autoteel nõrk. Mu vanemad lapsed vahel meenutavad, kuidas nad läbimärjana kooli ja tagasi vantsisid. No tõsi- nemad ju käisid vanemates klassides mujal, mitte kodukoolis, kuhu ka heal vanal ajal viis koolibuss.
Nii et kõik on tegelikult hästi, jätkub ja toimib!

HEAD KOOLI ALGUST!

2011-08-31T15:47:00.007+03:00

ÕIED ÕPETAJALE
Ilmar Trull

Kaarel kõnnib,
kaenlas kaktus.
Koolimajas algab aktus.

Kas ka sina meeles pead
oma õpetajat head?

Kogemata leidsin...

2011-08-19T15:01:00.005+03:00

No vahva värk!

Ja mina ei teadnudki, millega kõigest vaheseina kaugusel hakkama on saadud, oma lapski osaline olnud...
Kindlasti peab ära mainima, et kuuldav laul on meie vabakas tegutsenud bändi liikmete omalooming.
Kas peaksin kordama, et ka seal on oma laps osaline olnud. Ikka kordan! Emad on ju alati oma laste üle uhked.

Ei jää keegi värske leivata!

2011-08-19T13:19:00.008+03:00

Just kuulsin inimesi rõõmsalt rääkimas, et kaubabuss Rakett, mis teisipäeval viimset korda pidi tulema, sõidab kaks korda nädalas ka edaspidi külla sisse. Puuduoleva vedru (vms) olevat bussijuht Toivole väidetavalt muretsenud meie vallast pärit mees, tuntud riigikogulane Väino Linde. Eks ole tänapäeval raske küll nii vanale bussile veel varuosi leida ja üldse on suur heategu seda pisikülade ja ääremaade pärast käigus hoida. Külateedel laguneb vana sõiduk ju mitu korda rohkem, kui linnas siledal asfaldil. Meiekandis pole ka suurt sissetulekut kunagi loota, ostetakse leiba-saia-vorsti, kommi-jäätist. Kui kaks korda kuus valla poolt tellitud buss pensionäre linna poodi ei veaks, siis muidugi oleks siiani Rakett meie ainus toitja. Aga mitmeks nädalaks leiba ja piima tagavaraks ju ei osta. On palju vanu inimesi, kellele käib Sinti poodi või linnabussile kõndimine üle jõu, rääkimata täis toidukot(tide)iga tagasitulekust.
Meiekandist suured tänud mõlemile tublile mehele!!!
Pilt sai seekord küll nati niru, rutuga läbi akna esimese mõtte ajel klõpsutatud.

Uksed on valla!

2011-08-18T12:34:00.003+03:00

Tänasest on raamatukogu jälle lahti, puhkus möödas ja trükisõna ootab kaantest sisse piilujaid. Juba enne avamist oli arvutite hooldaja kordatehtud seadmetega ukse taga, et kohe kümnest saaksid esimesed laenutused otse programmi, mitte sodipaberitele kirja. Veelkord tänud- meil on temaga väga vedanud! Täna on tagastustähtaeg umbes 50-l inimesel. Praegu, poole ühe paiku, on laud juba umbes tagasi toodud raamatutornidest ja perioodikahunnikutest. Vahva, kui palju inimesed kõigest viie nädala jooksul läbi lugeda suudavad!

Maailm suletud

2011-08-09T17:03:00.004+03:00

Veel nädalakese peavad kõik, kes harjunud suvel meie vabakas või ramsis "arvutis käima", ilma suure laia maailmata olema.
Mitu korda päevas ja mitmeid päevi järjest lajatanud äikesed on meie majas kogu arvutivärgenduse nii rivist välja löönud, et mõni seadeldis tuleb uue vastu välja vahetada. Täna käis meie tubli "tark mees taskus" Ürjo oma isiklikust puhkuse ajast asju vaatamas, tänud talle! (Ka mina olin puhkuse ajast majas ja Ege kauem tööl.) Arvutid on ja jäävad natukeseks ajaks veel tummaks.
Server jmt tähtsamad tegelased asuvad raamatukogu ruumis, puhkus kestab veel 8 päeva ja sellel ajal pole ma kodumail, tulengi tagasi alles 17.-nda hilisõhtul või öösel. Arvutiparandaja saab seega uksest sisse alles koos minuga neljapäeva, 18. augusti hommikul.
Seni palume kannatlikku meelt!
Ja vanaemade juures olijad- paluge sõpradel end nende koduarvutitesse lasta või siis möllake õues, kuni veel päikest ja suve on.
Pean ütlema, et mitmed inimesed räägivad juba õhtusest sügishõngust...
Üks asi tuli veel meelde- kui ma ühel hilisõhtul kõva äikese ajal jälle igaks juhuks kõik juhtmed seinast välja tõmbasin ja küünlaga kodus ringi liikusin, siis avastasin, et peaaegu kogu küla aknad on pimedad (aga vool ju oli olemas, eksole!). Kõigil on läbikärsanud elektriseadmed (vt postitust paar kuud tagasi) alles valusalt meeles ja ollakse ettevaatlikud.

PUHKUS

2011-07-13T16:08:00.001+03:00

PUHKUS:
14. JUULI KUNI 17. AUGUST
Pikendada on võimalik meili teel urge@pkr.ee
või sõnumiga telefonil 56 669 878

Siiani olen "loksutatud"!

2011-07-11T14:31:00.012+03:00

Sain laupäeval Audru vallas laintantsu festivalil mitu korda tugevat hoovihma kaela, plats lainetas, tantsida tuli vees, kilemantlist hoolimata hakkas jahe. Nii otsustasime autotäie naistega varakult koju sõita. Jutlesime omavahel, püüdsin tihedamate hoogude ajal, kui nähtavus kehvaks tõmbas, ettevaatlik olla ja teistele autodele mitte jalgu jääda. Möödasõitjaid oli palju, ju siis on eestlased kõik osavad autojuhid hoolimata ilmastikust... Enne Pärnut avastasime, et linnas ei sajagi! Ja klaasipuhastajad alles vehkisid... Edasine toimus juba meie koduvallas ja otsapidi natuke linna piires ka. Elamus oli ikka nii vägev, et pidin koju jõudes selle kohe kuhugi üles kirjutama.

Täiesti erakordne looduslik vaatepilt avanes neile, kes laupäeva õhtul kella 18.25 ja 18.35 vahel juhtusid Tammiste kandis olema.
Papiniidu silla juures paistis veel päike, asfalt oli kuiv ja liiklus hõre. Sõitsin autoga silla alt Tammiste poole. Järsku hakkasid kostma tugevad mütsatused, arvasin, et auto teeb trikke. Seejärel imestasin, et kolm-neli minust veidi kaugemal eespool sõitnud autot aeglustasid sõitu, keerasid järsku vanadekodu kandis ümber ja tõmbasid nii teeäärsete puude alla, kui üldse võimalik. Järsku oli mu autoakna ees tumehall läbipaistmatu vihmasein, millele lisandusid silmaga nähtavad suured lumivalged rahepallid. Nii suuri ma oma elus varem näinud polnud. Eks nende eest eessõitjad varju otsisidki. Edasi sõita oli võimatu. Mõni küll proovis, kuid ikkagi peatus. Olukord oli ülimalt liiklusohtlik. Seisti ka kurvis. Kogu tee oli kahel pool seisvate autodega ääristatud. Isegi suur buss peatus. Istusin viis-kuus minutit autos, jälgisin ümberringi lainetavat vett ja lootsin, et raheterad mu autot väga mõlki ei löö. Ees ja taga paistsid autotuled nagu läbi väga tiheda udu. Umbes viie minuti pärast rahe lakkas. Vihma kallas endiselt tugevamate ja nõrgemate hoogudena. Edasi sõites olid teel tunda veepadjad ja üle 70 km/h kippus auto vibama. Oli hulk ettevaatlikke sõitjaid, terve autorong minu taga ja ees. Aga samuti mitu hulljulget möödakihutajat - liiklusmärk ju lubas!

Selline ta siis sai!
Ka mujal Tammistes said inimesed elamuse, kui ajalehekommentaare lugeda.
Mind tabas see vihm halvas kohas, just enne seda väga järsku kurvi, peale vanadekodu. Kartes, et keegi mu vanale ja ainsale sõiduvahendile tagant tulles müksu annab, venisin edasi kuni selle teeni, kus vanasti mälestusmärgi juurde keeras. Seal on tee poole laiem, sain ka puude alla parkida. Panin loomulikult ka ohutuled plinkima. Ja ikkagi olid mõned möödasõitjad! Imestasin, kuhu neil kiiret on. Ees, taga ja teiselpool teed paistsid seisvad ja ootavad autod, tuled kehvasti näha nagu punased loomasilmad pimedas.
Mul veel süda valutas, et mahaläinud naised said nüüd koju minnes jälle uuesti läbimärjaks, eile nendega rääkides olid nad imestunud- linnas ju ei tulnud tilgapojakestki!
Küll oleks tahtnud pilte teha, aga polnud nii head aparaati ja kas läbi autoklaasi midagi oleks jäänudki... Raheterad sulasid kohe vette kukkudes. No need olid ikka võimsad! Vahva oleks olnud neid pärast korjata. Polegi kunagi näinud rahet ja hoovihma korraga, siiani ikka eraldi. Paistab, et rahe oligi vaid ühes kohas, mitte terve vihmapilve all. Teel olid mahakukkunud oksakesed, väikesed. Mõni oli veel täna hommikulgi sõiduteel mulle juhtunut meenutamas.

Koht, kus saab jalgsi kohal käia!

2011-07-07T15:32:00.008+03:00

Tänase Maalehte ARVAMUSe lehel on teema "Miks on raamatukogu maainimesele tähtis?"
Mulle meeldivad eriti Contra laused!:
"...mõnes külas on see viimane elu- ja kokkukäimispunkt.... Raamatukogu on koht, kus saab jalgsi kohal käia ja mis küla vaimuelu koos hoiab."
Täiesti nõus- meil on üle Eesti tõesti palju tublisid raamatukogutöötajaid, kes peale igapäevatöö ajavad ringide, seltside või muinsuskaitse rida, hoiavad päeval ära küla lapsed, jagavad abimakarone, otsivad arsti- ja muud abi eakamatele ja nõrgematele, on valla käepikenduseks ja asjaajajaks kohapeal, teevad usaldus- ja nõustamistööd...
Kohe järgmist lehte keerates on pikalt juttu olukorrast ja tulevikust. Hea, et ka palgaülevaade on maakonniti ära toodud. Elamisväärset pensioni meiesugused vist saama ei hakkagi, Eesti keskmisest on ikka väga palju puudu!

Päikeseline juuni

2011-07-06T12:34:00.005+03:00

No ei olegi enam ühtegi kuud viimasel ajal, mille kohta saaks öelda, et oli tavapärane või igav! Juunigi algas ilusate ilmade ja valla suvepäevaga. Ise ma haiglast just tulnuna kohal ei käinud, kahju oli küll hirmsasti!!! Aga kiidavad kõik, kes käisid. Tublid tegijad! Ka kõrvalt-Ege mässas seal töötubades ja kohvikus, pannes oma väsimatu energia ja kohusetundlikuse ettevalmistusse-läbiviimisse.
Sauga ANKi avamine on juba allpool mainitud. Samuti ajaloonäituse ülespanek...

Päris kirjutamata on aga Pulli küla jaanitule muljed. Pildid said nüüd järjest üles.
VT
Vahva pidu oli! Oli kohale tuldud lähedalt ja kaugelt ja oma külast ja üle vee... Vaheldumisi ja ajaliselt parajalt tants või mingi tegevus, kes osa ei võtnud, sai teisi vaadata, õhtujuht hoidis osava sõnaseadmisega tuju üleval.

Luts, O. - Kevade , 10 lk, ill.

2011-07-04T14:49:00.013+03:00

ERR uudised:

"Tomuski sõnul on ta kuulnud, et koolides kohustusliku kirjanduse hulka kuuluv "Kevade" on tänapäeva laste jaoks juba liiga paks raamat ning õpetajatel palutakse seda kiiresti ümber jutustada. "

LOE

Mis variant siis üle jääb?
Kas: Luts, O. - Kevade [adapteeritud väljaanne], 10. lk, 5 lehte illustreeritud
Kas elu kisub tõesti sinnapoole, et nämmutame laste eest klassika söödavaks! Adapteerime Sipsiku ja Kevade ja Londiste! Või teeks koomiksiteks?
Palju pilte, vähe juttu, mitusada lehte kokku surutud. Nii nagu 20 000 ljööd vee all, Huckleberry Finni seiklused, Uhkus ja eelarvamus, Aarete saar, Dorian Gray portree, Sherlock Holmesi seiklused, Robinson Crusoe seiklused... Appi- järjest rohkem ajab naerma, kui neid lühendatute pealkirju loen! Omal ajal kõik jämedast peast koos ajastu- ja looduskirjeldustega läbi loetud. Võimatu on neid ette kujutada vormis: peategelane tuli esimesel lehel, tegi midagi mõned lehed, ja keeratagi juba viimane leht. Läbi. Õpsile vastatud. Kolmeke või neljake käes ja saab uued lühivariandid laenutada. Nii tavaline... Palutakse, et otsiksin riiulist nimekirja kõige peenema raamatu. Ja ohh seda õnne, kui on olemas ka nood adapteeritud!
Peidaks ära? ;)

Käsitööringi näitus

2011-06-27T15:50:00.007+03:00

Kolmapäeval, 29. juunil kell 16.00

Urge raamatukogus

Urge Vabaajakeskuse käsitööringi näituse avamine.

Pildil keskel ringijuhendaja Aili Järvesaar

Septembrist saadik on oma näppe osavaks ja meelt leidlikuks pusinud nii noormehed kui neiud, nii emad kui vanaemad... Ringijuhendaja Aili Järvesaarel jätkub uusi ideid ning tähelepanu ja heatahtlikkust igaühele. Näitus jääb üles kuni septembrini, et suvel puhkajad silmailust ilma ei jääks.

2011-06-21T13:31:00.002+03:00

ILUSAT SUVE ALGUST
JA HÄID JAANE!

Ma olen ilus!

2011-06-21T13:17:00.006+03:00

Pean oma neli postitust tagasi kirjutatud sõnu sööma ja vea parandama- "Ma olen kole" ei olnudki lõpuni lugedes ja järele seedides nii kole, kui ta esialgu tundus. Mu arvamus ei muutunud mitte õnneliku lõpu tõttu. Autori eneseteraapiline pettumustunnete väljapuristamine muutus kusagil raamatu keskel enda haletsemisest humoorikasvoolavaks. Jälle leidsin ridamisi endale üleskirjutamist väärivaid mõtteid. Tore, kui inimesed järskudest elumuutustest paranevad! Olgu siis abivahend milline tahes- kes räägib, kes kirjutab, kes läheb metsa või mere äärde... Peaasi, et millegistki leiti elu edasiviiv jõud ja eneseusk!

Roosaprillipäevad ja ajaloost "raske" raamatukoguruum

2011-06-17T12:43:00.020+03:00

Viimase 24 tunni jooksul on meeldivad sündmused meeled nii ärevile ajanud, et nagu sipelgad oleksid .....s. Üldse rahulikult olla ei saa!

Eile peale lõunat avati Saugas pidulikult noortekeskuse-raamatukogu maja.
No on ikka tase!!!
Kärjeline nagu mummimaja! Ilus. Suur. Must. Kirju.
Kangad. Kardinad. Saun. Heamõnuskodune aura.
Valgustus. Tehnika! Pillid!! SAAL!!!
Oi, kuidas ma kodus tervituskõnet harjutasin! Terve minekutee veel kihutamise kõrvaltki... Tahtsin öelda midagi sooja kolmele tublile naisele, kes oma elus nii peensusteni ehituse ja sisustusega kindlasti enne kokku pole puutunudki. Saingi öeldud, ei puterdanud, jõudis kohale. Kalli tehti ka. :)
Olete te näinud räppivat raamatukogu juhatajat? Mina nüüd olen! :) Seda, et mingi esinemisüllatus tulemas on, sain aimu juba natuke aega tagasi, aga olin selle eilseks ära unustanud. Kogunenud külalised ja omad olid kõik saali end sisse seadnud, kui korraga ruum pimedaks tehti. Lavale suitsu sisse ilmunud naised rabasid vaimukate räpisalmidega.
Lasteaia ansambel laulis. Tänati ja tervitati, öeldi häid sõnu ja anti üle lilli-kingitusi. Nauditi Õie tehtud torte, noored neiud jagasid maitsvat puuviljabooli, Vesteldi ja aeti muuhulgas mõni tööasi korda. Saalis näidati valla noorte omatehtud filmi. Jalutati mööda maja ja imetleti sisustust.
Kui mul poleks õhtune teatrietendus ees oodanud, siis ma nii ruttu ja kahjutundega poleks lahkuma pidanud.
Uhke tunne ilusa maja üle ja põnevil tulevikuootus jäi minnes hinge.

Just hetk tagasi tõi tähtajaga veidi hilinenu kotitäie Pärnu linna mahemaasikaid! Oi- on suured ja maitsvad! Roosa meeleolu jätkub!

Täna hommikul toodi Sindi muuseumist siia Eesti Põllumajandusmuuseumi rändnäitus "Tõhela- aeg ja inimesed". Näitus on pühendatud Eesti vabariigi 90. aastapäevale. Suurtel ripp- ja fototahvlitel on Tõhela kandi ajalugu ja inimesed viimase saja aasta vältel, kuraatoriks Mare Viiralt, kunstnik Maarika Tangi. Igal tahvlil on kujutatud omaette teemat- talutööd, asustus, küüditamine, talud... Olen elevil ka selle pärast, et ühel pildil on keegi M.Kirikal, kes võib vabalt olla mu vanaisa. Suurest habemest piiluv naeratus tundubki kuidagi tuttav. Mu bioloogilise isa suguvõsa on pärit Tõhelast, ta elab suvisel ajal praegugu seal ja hoiab kodumaja korras.
Kindlasti uurin tõe välja ja saan juuri näidata ka oma lastele.
Fotod ja jutt sobiksid igasse Eestimaa külla. Olid ju seltsid, kursused, meiereid, edukad talud igal pool. Vaid inimeste nimed oleksid teised...
See on näitus, mida tasub vaatama tulla!!!
Septembri lõpuni kindlasti vaatavad need kenakssätitud ammukadunud inimesed fotodelt rõõmsalt iga päev minu poole ja tänapäevaks äralagunenud või hoopis uuesti taastatud majadel on uksed kutsuvalt valla...

Laua- ja toolisadu

2011-06-16T13:09:00.005+03:00

Kõlab nagu mööblipoe reklaam, eksole! :D
Tegelikul toodi mulle täna Taali kooli sööklast laudi ja taburette. (Koos hulgalise nätsulisandiga põhjade all). Nüüd me ei pea enam suuremate ürituste ajal vabakaga üksteist lauatuks laenama. Et kui ühel midagi toimub, siis teine veab tema poole oma ruumi tühjaks. Ja on ise ajutiselt natuke hädas. Nelja laua taha mahub istuma veel 20 inimest. Samapalju on juures ka taburette. Õnneks sobivad need heleda tooni poolest kogu muu sisustusega nagu ... nagu... Noh mis? No nagu taburett istumise ja laud küünarnuki alla!? :)
Igaljuhul suured tänud jälle valla poole teele!!!

Läbi Udu

2011-06-14T13:34:00.004+03:00

Ära on kirjutamata veel üks lugemiselamus.
Stephen Kingi- Udu.
Pärast Mobla läbilugemist olin Kingist suuures vaimustuses. Kusagil kõrva taga tuikas, et kuulekuule- ega`s kõik tema raamatud sama head saa olla! Lootus vaidles vastu, et ON, ON!!! LOE MEID! :) Nii ma siis tegingi uurimustöid, mis raamatukogust mida saaks. Jõesuust palusin Udu ja Paikuselt Tumeda Torni avaraamatu.
Alustasin Udust. Nagu ka Mobla puhul, ei saanud ma kohe end selle kirjanikuga ühele lainele ja lugesin alguslehti veel korra. Seal on selline olustiku kirjeldus. Ma olen harjunud, et põnevusraamatud on peaaegu kohe algusest sissehaaravad. Ja siis, pärast paarikümmet lehte, hakkasin muretsema. Miski ähvardav ja üleloomulik oli tulekul! Päriselus ma sellises olukorras küll olla ei julgeks, tahaks minna seljaga vastu seina ja olla nägupidi valmis. Isegi praegu, kirjutades, tunnen õlgadel seda vastikut ohutunnet.
Ja siiiiiiis- ta tulebki... Hiilivalt ja haudvaikselt... Raskelt-rõskelt... Imbub... AAAAAAAPPPIIIIIII - HAARAB!!! Ajab inimesed segaseks. Ja tekitab lootusetut lootust kõige kõvema kisaja ümber kogunejates.
Mina oleks olnud vist see tüüp, kes tormab lõuates õue, vihaga, hävitama endast suuremat; ühesõnaga hukkuja. Aga võib-olla ka see, kes istub ja koogutab nürilt; ühesõnaga lootusetu surmaootaja. Olenevalt, kas ma asuksin tegutsema kohe algul või ülejärgmisel päeval.
Rohkem ei paljasta! See pole Punamütsikese muinasjutt, mida saab edasi rääkida! :P

Kingiga seoses tuleb meelde üks nali eelmisest kuust.
Niisiis sõidame me Paikuse Marikaga koolitusele bussis kõrvu ja vestleme üle hulga aja. Siis küsib Marika: kuule, kas see (K)kingateema on endiselt päevakorral ja hakkab midagi suuremat koti seest välja harutama. Mina muidugi jõuan juba imestada, millal me temaga mu suurest jalanumbrist ja pidevast kingapuudusest oleme rääkinud ja ega ta ometi mulle väikest numbrit ei hakka pakkuma... Siis võtab Marika kotist Kingi raamatu... :) Ja imestab, miks ma äkki naerma hakkan.

Nii- ja naamoodi elud

2011-06-07T11:44:00.021+03:00

Haiguslehtedest tuleb enda jaoks võtta see parim osa- vaba aeg! Kuna isegi kummardamine on alles keelatud ja ausalt öeldes on ka väga ebamugav, siis kasutan aega lugemiseks. Käsi haaras ilma mõtte kaasabita töölt riiulist kaks uut. Alateadlikult äkki? Oligi hea, et need nii erinevad sattusid, on mille üle mõelda. Ja mõtlemisaega on praegu ka ikka kuhjaga...

Selle rohelise kohta võib öelda, et sobib hästi neile, kes eelistavad kergemat, ajaviidet. Ise lugesin viimati taolisi viienda klassi järel suvel kaks-kolm päevas. Siis vist saidki lasteraamatukogust need otsa ja isu ka täis. Mäletan, et laenutusaeg oli kaks nädalat ja korraga võis võtta 5 tk. Käisin ülepäeva.
Kõik laabub sellistes raamatutes kogu aeg hästi. Peakangelane on kangelaslik ja vapper, vajalikud inimesed ilmuvad ohuhetkedel päästma just õigetel sekunditel, kasvõi mitukümmend aastat hiljem ja teises maakera otsas... ( Noh umbes nagu Sidney Foxi seiklused, unetud teavad seda ülivarahommikust seriaali.)
Kui ma iseloomult nii skeptiline ja ette läbimõtlev (loe = -pabistav) poleks, siis see raamat oleks mulle isegi võinud meeldida. Nüüd võttis ainult muigama ja pead vangutama. Aga vabandan autori ees- need olin minu tunded. Suurele hulgale lugejaile see kindlasti meeldib!

Ja miks ma selle ülemise selliseks olen venitanud!? Ikka tahtlikult, sest just sellega saan ma oma muljeid väljendada. See ON ülepaisutatud! Mis siis, et oletatavasti värskest valust kirjutatud...
Minu arvamust ei mõjuta üldsegi paar nädalat tagasi Ekspressi meesajakirjaniku väga üleolev raamatu mahamaterdamine. Teadagi- mehed! Nad ei saagi saama ju naisekehasse pugemata-seal elamata meist aru!
Kui ma Kintzu esimeste lehekülgede järel olin vaimustuses ja kirjutasin elutõdesid aforismikaustikusse maha, siis üsna pea hakkas kõik vastu. Ma püüan teda lugedes kogu aeg ju mõista, aga ... nagu kordus oleks peal. Keegi ei vaata sama filmi 23 korda, järjest. Ja kes suudaks sama (n)jutuhala kuulata nädalaid ja kuid järjest. Isegi parimad sõbrannad mitte, onju?!
Monitor ei väsi!
Valuraamatuid olen omale silma taha pannud veel üsna mitmeid, ehk puhkuse ajal...
Ma loen need mõned lehed veel lõpuni. No nii hale see raamat nüüd ka pole, et pooleli peaks jätma. Hea on! Sarrrkassstiline! Tunnen kaasa! Ja veendun järjekordselt, et energiavampiire on rohkem, kui need kaks, kes minu elu kõvasti kujundasid.
Eks me leiamegi ju igast loetust just selle üles, mis meil samamoodi või ligilähedaselt on olnud. Just see puudutabki ja liigutab...

Kinnipäevad

2011-06-02T11:40:00.001+03:00

1. -10. juunil raamatukogu suletud- taastun peale mandlioppi.
Tagasi toodud raamatud saab jätta kõrvale vabaajakeskusse selle lahtiolekuaegadel, pikendada saab meili teel urge@pkr.ee või sõnumiga telefonile 56 669 878.

Eelteateks

2011-05-26T13:52:00.006+03:00

Paljud hakkavad juba maikuu keskel küsima, et millal sa puhkusele jääd, sellepärast olen viimastel aastatel sellekohase info juba varakult teadetetahvlile pannud. Nii tänavugi.
Puhkus sellel suvel on järgnevatel kuupäevadel:
neljapäev, 14. juuli kuni kolmapäev, 17. august.
Sel ajal on raamatukogu suletud, kuna asendaja palkamine eeldaks omavalitsuselt ka kahekordselt makstavat palka ja makse. Lohutuseks võin öelda, et vähemalt kolmveerandis ühe töötajaga Eesti maaraamatukogudes pole puhkuste ja koolituste ajaks asendajaid palgatud ja eelteatesilte mitte lugejad jäävad tulles kinnise ukse taha. Kergem on muidugi neis kogudes, kus töötajaid kaks või mitu.
Sel aastal peate välja kannatama ka kaks paarinädalast kinniolekut, mis on seotud minu tervise remondiga. Üks neist peakski juba järgmisel kolmapäeval pihta hakkama. Esialgsete andmete järgi olen haiguslehel 1.- 10. juunil, kui midagi ei muutu.

Pakk suitsu ja kaks viina!

2011-05-23T14:10:00.006+03:00

Mõni asi ei muutu ka kunagi! Nii on lood nt endise poe/praeguse raamatukogu trepiga. Nagu soojemad ilmad käes, hakatakse siin trepil õhtuti istumas käima. Kogu "elutegevus"aga jääb tuule pillutada. Olen sellest siin juba korra kirjutanud, vist 2009. aastal, koos fotoga. No tänahommikune pilt oli õnneks küllaltki kasin- väike kuhjake suitsuotsi ja kaks pudelikorki said kühvlile. Taara oli kas uuesti poodiviimiseks kaasa võetud või siis konteinerisse viidud, hea seegi. Vahel on need kõik ukse juurde laiali jäetud.
Olid ajad, kui nood joomingud siin väga tihedalt toimusid ja ma esmaspäeva hommikuti suure tüki oma vabast ajast (küla)koristamisele raiskasin. Mäletan oma ahhh-emotsiooni, kui sellest ühele tolleaegsele ametnikule kurtsin, kes mind suitsetades ära kuulas ja oma koni samasse trepi kõrvale MAHA viskas. Meeter prügikastist! "No millest me räägime!!!", on viimasel ajal kombeks sellistel puhkudel öelda. Ütlen minagi... Ja koristan edasi...

Võrdluseks!

2011-05-21T17:28:00.004+03:00

Põnev on lugeda, mis maakonna raamatukogudes toimub. Viskan alati kohe pilgu peale, kui kellelgi uus sissekanne on tekkinud.
Meie valla lugejate eelistusi võib lugeda Sauga Sõnumitest. Tavaliselt paneme sinna autorid-pealkirjad. Pikemalt ei ole praegu hakanud tutvustusi tegema, kuna vallalehte saadetakse meelsasti kaastöid ja leheruum on alati huvitavat lugemist niigi täis.
Are on aga vahva töö ära teinud ja pakub edetabelis näha raamatute kaanepilte. See on väga hea mõte- siis on uudistajal kohe meeles, kas ja mida tema lugenud on. Tutvu Sinagi nendega SIIN ja kui mõni lugemata, tule ja küsi raamatukogust!

Viletsa pingetaluvusega küla? ;(

2011-05-18T15:43:00.004+03:00

Eilne voolu "ärakäimine", õigemini selle normist väga suurema pingega tagasi tulemine on kuuldavasti meie külas palju pahandust teinud. Inimestel läksid läbi nii suuremad-kallimad kui väiksemad elektriseadmed- arvutid, külmkapid, soojuspumbad, digiboxid...
Meie perel vedas- just minuteid enne tööleminekut ära läinud vool pani mu mõtlema, et peaksin igaks juhuks kõik juhtmed seintest välja tõmbama. Ainukesena unus televiisor ja nüüd on sellel kolm värvi- must, valge ja ilus lilla.
Tööl siin majas nii hästi ei läinud- nurgas asuvatest seadeldistest üks plaksatas kõvasti ja kogu netivärk lülitas end õnneks ise välja. Voolukõikumised ja äikesed on ennegi siin kahju teinud. Eile saadeti vallast igaks juhuks elektrik asja uurima. Tänud! Me kaks nõrka naisterahvast ei oleks ju ise küll midagi parandada osanud.
Inimeste helistamiste peale olevat Eesti Energiast samal päeval, ehk siis eile öeldud, et viga on teie omas majas. Seega siis kõikides Urge majades on oma viga, et tulid seadmete "vigad"... :) Seda, et keegi suurema pingega voolu tagasi lülitas, ei taheta vist tunnistada. Hinda tõstetakse küll juba igal aastal, aga mis kindlust me selle eest vastu saame???
Täna on juba kuulda, et mõni targem teeb firmale avaldusi. Pakuti ka mõte, et võiks olla üks ühine avaldus- on jõudu rohkem suurfirmaga oma õiguste eest võidelda. Üksikisikud nullitakse arvatavasti eraldi kõik ära.

Lisan neljapäeval, 19. 06. juurde:
Täna lülitasin üle poole nädala sisse ka nn rahvaarvuti ja see kärtsatas suure pauguga läbi!!! Nii et arvatavasti pean esitama kahjunõude. On vaid juhus, et see alles täna juhtus, vahepeal ei ole keegi siia arvutisse lihtsalt tulnud ja otse kindlasti on põhjus sama, mis kogu küla mõjutas.

Kõlas Kena Kontsert !

2011-05-11T14:10:00.025+03:00

Hakkab juba traditsiooniks saama, et igal aastal emadepäeva paiku on Urgel kõigile üks tore kontsert. Pole meie külakeskus suurtest kontserdisaalidest kehvem midagi! Avarust on raamatukogus palju ja kõla üle väga nuriseda ei saa.

Sel aastal laulsid kevade soojaks Jänesselja lasteaia õpetajad. Üle aasta tegutsenud lauluansamblit juhendab Marge Lumisalu.
Rahvalike lauludega alustanud naised üllatasid kena kokkukõla ja kandlemänguga.

Teises osas olid linalakk-neiud muundunud "kõõõrtsu-lettti-taga" lõõritavateks meremeesteks ja kolmandas osas kauniteks preilideks.

Peale juba mainitud kandlemängu olid saateks ka kitarr ja süntesaator ning mõned laulud lauldi ka ilma saateta.
Kostüümidega oli vaeva nähtud ja laulurõõm lõi välja igast laulust.

Kuulajad kutsusid naisi veel edaspidigi esinema.

Rõõmu tegi see, et kuulama-vaatama oli tuldud nii lähedalt, kui kaugematest küladest.

Uus unistus - ja JUBA lagunenud!

2011-05-09T16:13:00.002+03:00

Otsustasin hiljuti raske südamega tellida suurema hulga halemagedikke. Vanad on kõigil läbi loetud, mõnel juba neljandat tiiru. Uuemaid olen tellinud, kui hind vähe odavamaks kukub. Ehkki neid on kõigil hea kerge ajaviiteks lugeda, ei meeldi need väga raamatukogutöötjatele. Enamasti laguneb raamat juba esimese laenutaja käes. Inimesed toovad neid tagasi ja vabandavad, et lehed tulid kõik üksteise järel lahti. Kokku liimides jääb ilusast raamatust kole kapsas järgi. Iga eksemplariga ei ole võimalik ka köitetöökotta minna, siis läheks raamatu hind ikka väga kalliks. Sealsed asjatundjad, tavaliselt oma elukutsele väga pühendunud vanemad härrasmehed, teeksid lohakatest kapsastest kindlasti väärikad orhideed... Ja juba ma saangi ennast kiruda- "Iga mehe unistus" on parajalt lagunenud, juba enne kui keegi kättegi on võtnud!!!
Miks neid nii viletsalt tehakse, hind küll tõuseb kogu aeg!?

Viimne

2011-05-09T16:10:00.002+03:00

Veel eelmine nädal võis siin maja taga näha küla viimast lumemäekesekest. Sellesse nurka päike ei jõua. :)

No on ikka inimesi küll!

2011-05-06T10:49:00.005+03:00

Täna tööle tulles nägin keset küla viit suurt prügikotti!!! Osad avatud, seest paistmas igasugune soga- katkised plastmassist asjad, vanad riided... Varsti on loomad-linnud need lahti tõmmanud ja tuul pillutab kõike mööda küla...

No mis inimene see küll on, kes oma prügi niiviisi kusagile autost maha loobib???
Kui teada saaks kallaks talle ukse taha!

Profifotod

2011-05-05T10:41:00.005+03:00

Eelmine nädal sai raamatukokku üles fotograaf Ants Liiguse ja Reena Liiguse personaalnäitus.
Ants Liigus on Pärnu Postimehe fotograaf, kelle fotosid teab iga pärnakas. Lisaks mitmetele Eesti lehtedele on tema fotod näha ja hinnatud olnud ka mitmesugustel fotokonkurssidel. Antsuga rääkides selgub, et ta on tuumakas mees. Iga asja kohta on tal oma arvamus või veendumus. Arvukatest fotodest on tal koostatud arhiiv. Küsisin, mille järgi ta vajaliku foto üles leiab (puht oma ameti huvist- on ju ka raamatukogudes kümnete tuhandete raamatute seast ühe leidmisel süsteem) - need on sündmuste ja kuupäevade järgi.
Tänapäeval, kui head kaamerad on vähe suurema sissetulekuga inimestele kättesaadavad, on isehakanud fotograafe palju. Nende fotod on aga tihtipeale vaid hästi õnnestunud klõpsud. Urgel olevad on aga kunstiliselt teostatud. Paljud neist pole varem ühelgi näitusel väljas olnud, nii et siin on nende esimene eksponeerimine. Aga on ka selliseid, mis juba tunnustust saanud.
Juba mitu aastat olen rõõmuga märganud, et ka Ants Liiguse abikaasa Reena Liigus on konkurssidel osalenud. Fotopisik on nähtavasti nakkav! Tema siinsetel fotodel on oma "käekiri"- hellem, naiselikum.

Kõik fotod on kõrgel raamaturiiulite peal ja sellise nurga all, et nende nautimist ei sega ei päikesekiired ega vastupeegelduvad valgustid.
Siia blogisse ma ühtegi pilti ei lisa, loodan, et tulete ise kohale vaatama!
Näitus jääb üles kogu maikuuks ja võibolla, et ka mõneks juuninädalaks.

Jäin sõltuvusse

2011-05-02T15:09:00.007+03:00

No nüüd olen mina siis ka lõpuks ulmetõppe nakatunud!
MOBLA! (Kes lugenud on, saab aru...)
Igatahes esimene raamat, mida lugedes mul kõik lihased pikki tunde pingepingul on olnud ja kodustele lageda pilguga otsa olen vaadanud, suutmata kohe tavamaailma lülituda.
Ulmefilme olen suutnud siiani vaadata, aga pigem selle piguga, kui hästi eriefektid tehtud on, vaid tegevus vee all ja õhus on närvevõdistav. Mõni kolleeg või tuttav on omavahel rääkides imestanud, et mul see ja teine kuulus raamat lugemata, eks ma siis olen vastanudki, et õudus, ulme ja fantastika pole minu rida, tahan tõelisust. Nii et ise ka ei tea, miks ühe Stephen Kingi koju vedasin, ette ju teada, et puhas ulmeõudukas. Nüüd uurin, kust ja mida omale veel laenutada. Plaan on kogu King läbi närida. Alustasin juba Uduga, algus on põnevvv...

Elupildike :)

2011-04-27T13:41:00.003+03:00

Raamatukogu ette sõitis just suure hooga pidurdades auto. Seest kargasid välja meesterahvad omavahel kõvahäälselt juteldes. Astusid uksest sisse ja jutt katkes jahmunult: "Hmmm, raamatukogu?! Poodi polegi vä? Ei ole jah enam poodi! Hahahahahahahaaaaa.... Polegi poodi... Haahahahhhaaaa"
Päris vahva on inimestele head tuju tekitada, omalgi ajab suu muigele. :)

Tulekul

2011-04-27T10:51:00.003+03:00

Iga-iga hetk võib "uus näitus" uksest sisse astuda ja terveks maikuuks end siia sisse sättida .
Ja suvel saavad kõik vanemad, vanavanemad, sugulased ja tegijad ise oma hooajatöid imetleda. Mille(de)ga tegemist, las jääb praegu veel saladuseks. Siis on, mida uudistama tulla!

Aga - täiesti suure suuga ja suure rõõmuga võib välja kuuulutada:

Emadepäeva kontsert Urgel!

Ootame vallaelanikke raamatukokku kontserdile
neljapäeval, 5. mail algusega kell 17.30.
Kolmeosalise kavaga esineb
Jänesselja lasteaia õpetajate lauluansambel
Marge Lumisalu juhendamisel.
Esimene osa on rahvuslik,
teine veidi krutskiga vallatu osa
ja kolmas pidulik osa.
(Võimalusel palume mitte hilineda)

Urge Naisselts saab kokku samal õhtul kell 17

Peitepilt

2011-04-25T16:31:00.002+03:00

Leia pildilt elusolend! :)
Küll püüdsin teda pildile, aga ...
Eks inimestega peab jah ettevaatlik olema, neid ju igasuguseid!

Tore õhtu oli!

2011-04-25T15:16:00.014+03:00

Möödunud nädala töötutele mõeldud õhtule ei tulnud kohe no mitte ainsatki töötut!!! Ju meil siis neid polegi! Või pole neil nõustamist vaja...
Et samal päeval toimus ka naisseltsi tavapärane kokkusaamine, oli kuulajaid kohal küllaga.
Tutvustusringis (milleks aitas kaasa sõber konn- vt pilti) rääkis igaüks pärast pisukest järelemõtlemist, mis loomaga ta ennast samastab ja miks. Päris huvitav on inimesi uue koha pealt tundma õppida.

Reti rääkis projektist "Tuleme tagasi" See, mida projekti raames töötuksjäänutega Pärnus ja Tallinnas ära tehakse, on väga tänuväärt! Kogetud eneseusu ja lootuse tunne jääb kindlasti hinge kauemaks. Ja mõnda võib tabada üllatus oma kunstiandest! Veel kuulsime veidi ka kunstiteraapiast, mida Reti parajasti õpib ja ka mõlemist näitusest, mis kuu lõpuni raamatukogus vaadata on.
Pärast ülevaate kuulamist saime meiegi näpud savipunaseks. Kes tegi seeni, kes öökulli, kes kassi, kes kausi, kes lille...

Abiks töötutele!

2011-04-15T11:09:00.004+03:00

Teisipäeval, 19.aprillil algusega kell 17

toimub Urge raamatukogus

teavitusõhtu töötutele ja kõigile huvilistele.

Reti Üpraus Salongist Avatud Loovus tutvustab projekti „Tuleme tagasi“, kus töötutele inimestele nii Pärnus linnast kui valdadest on loodud võimalused osa saada mitmesugustest teenustest, nõustamistest ja loovtegevustest. Projekt on mõeldud inimestele, kes hetkel on töötud, aga tahaksid oma aega kasulikult veeta, midagi õppida ja ennast täiendada. Tegevused toimuvad Pärnus Ringi tn 3, kuid huvi korral pakutakse võimalusi ka mujal maakonnas. Urgel järgneb tutvustamisele töötuba, kus saab valmistada endale midagi ilusat. Oodatakse ka neid, kes ühel või teisel viisil on seotud töötutega. Osalemine on tasuta. Projekti rahastab SA Innove, meede „Kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendamine“ nr. 1.3.0102.09-0136.

******************************************************

Samal päeval ja ajal saame kokku ka Urge Naisseltsiga, kelle hulgas küll töötuid pole, aga on suur huvi alati midagi uut teada saada ja põnevaid esinejaid kuulata.

Võrumaa kõne

2011-04-11T17:34:00.004+03:00

Nii korra aastas helistab Võrumaalt Enn Vaino, kes end ise kirjanikuks ei lubanud nimetada. Tal on selline soe hääl ja kui helistab, siis oskab kohe juttu põnevalt alustada, nagu vana hea tuttav. Pärast siin esinemas käimist on jutt veelgi sõbralikum. Vähemalt tundub nii. Alati uurib, milliseid tema raamatuid rohkem loetakse. Seekord sain öelda, et puudu jääb viimasel ajal jahi- ja kalamehejuttudest. "Mammutarmee..." sarjal kahjuks eriti hästi ei lähe, põhjuseks see, et meil puuduvad külas 50 + mehed. Nooremaid ajaloo- ja sõjateema ei huvita. Ja naised ei loe neid samuti. Aga jääme ootama nt tema veel sahtlis olevaid huumorijutte, loodame, et ta selleks kunagi raha kokku saab!

Kellukad ja linnuparved...

2011-04-08T10:31:00.006+03:00

Ammu pole enam loodusest kirjutanud. Täna hommikul huviga kisavat linnuparve vaadates oli jälle seesama hea maainimese tunne, mis mitu korda kuus jalust rabab. Nädal tagasi ääretud, puhtad, valged ja pehmed lumeväljad. Siis juba tiba madalamad, siis veel madalamad, siis veel... Ja siis äkki määrdunudpruunid inetud kuhilad, ääristatud pruunide .....dega.
Veel pühapäeval püüdsin selleks, et mitte sõiduteeäärsel jääl libiseda, lumel käia, aga iga kord vajusin autodel jalust astudes põlvedeni lumme. Viimastel hommikutel seda muret enam pole, selgelt on näha, kust hakkab lumine kraav ja autoteelt on harv päike ja vihmakribalad viimsegi jää söönud.
Üle aknaäärte ulatunud uhketest lumemägedest pole midagi alles jäänud, vaid mõned vaalud.

Aga linnuparvedest tahaksin ka veel paar sõna... Sügisel on vahva vaadata kuidas suuremad ja tugevamad noorukesi välja õpetavad. Täpselt nagu treeninglaagris- keegi käratab tähtsal häälel ees ja siis ülejäänud läbisegi vadistavad omavahel kohti jagada. Parv moodustub mitmeid kordi kolmnurksest ümber pikaks täpireaks ja siis jälle võetakse uute juhtlindude sappa kolmnurka... Tänanegi parv oli sellise õpetaja eestvedamisel põldude kohal harjutamas, aga kahes pikas rodus, üks pikem ja silma järgi väiksemate "laste" oma. Vaatasin ja muigasin, jälle mõtlesin, et linnas elades nägin viimati selliseid pilte lapsepõlves ja nooruses Vana-Pärnu põldudel silgates. Kahjuks kadusid nad seekord tuka taha. Hommikuti pole ju aega linnukeste järgi joosta, tööl peab ka leivaraha pärast käima. Ehk veab nädalavahetusel. Pungadest ja õitest on siin asi alles nädala-paari kaugusel, vaid mõned lumikellukad on suutnud end tõestama tulla. Ei vea neil- ilm läks jälle uuesti külmemaks.

Näpud tööle!

2011-04-07T13:25:00.003+03:00

Õues on nii kole ja porine pruun aastaaeg, aga hing ihkab alati midagi ilusat enda ümber. Just parajalt on veel aega, et midagi vahvat munadepühadeks meisterdada. Korjasin kõik sellesisulised raamatud riiulitest välja, sättisin näituseks ja ootan nüüd huvilisi laenutama!

Hmmm...

2011-04-06T14:46:00.005+03:00

Vaata!

Päris vahva video (kui kolmandat minutit mitte arvestada).
Ja kontsade koha pealt ma ka mainiks, et selliste 15 cm-ga ei peaks üle nädala küll raamaturiiulite vahel vastu.

Veebruar ja märts

2011-04-05T16:52:00.044+03:00

Jah, täitsa kiirelt on poolteist kuud mööda lennanud! Iga päev plaanin kirjutada... veebruari teisest poolest, aga ikka saab päev kähku läbi. Tõstsin vahepeal oma suure kolaka töölaua ümber. Kartusest, et päike hakkab monitori pimestama, olen kõik siinsed aastad istunud SELJAGA sisseastuva inimese poole. Nüüd mööbeldasin laua-sahtlid tühjaks, rassisin ja keerasin kogu kupatuse nii, et saan näoga suhelda, mitte üle õla. Kasud kah- sahtlitest leidsin suure hulga alleshoitud asju- täielik kultuurilade! Sellest sortisin kasulikumad välja ja ülejäänud ootavad maja küljel prügikastis, kunas neist jälle uus kiht kellegi sahtlis saab. Ehk saavad raamatuks! :)
Veebruari lõpunädalatest meenub kahe inimese üllatus, et raamatukogu on ka riigiasutus ja tohib enne teatavaid riigipühi ukse kolm tundi varem kinni keerata. Minul see seekord ei õnnestunud. Ega ju ei aja välja inimesi, kes just sulgemise ajal sisse astuvad. Ega meil siin linn ei ole! :)

Märtsi algul käisid raamatukogus kaks huvitavat esinejat. Kuna ma sellest vallalehte kirjutasin, siis kupin sama teksti maha, mis sinnagi läks:

Ühel õhtul märtsikuu algul oli Urge raamatukogu punapõselisi erinevavanuselisi  uudishimulikke täis. Põsed õhetasid enamusel  muidugi külmaga ja kaugelt tulekust, aga õhtu teema oli seda ka väärt! Kenades rahvariietes Tori valla Randivälja külaseltsi rahvas oli tulnud naabritele   rahvarõivaid ja oma koostatud raamatut „Tori Kihelkonna rahvarõivad“  tutvustama.  Rahva kogunemise ajal mängis torupill ja pakuti taimejooki, mille koostise üle me veel mitmed tunnid takkajärgi oletusi tegime;  komponentideks olid kindlalt õunamahl ja taimetee. Veel saime maitsta külaliste küpsetatud magusat ja soolast koduleiba ning kooki. Raamatu koostajad Anne Rätsep ja Anneli Laur rääkisid väga üksikasjaliselt Tori rahvariietest erinevatel aegadel, tanust kuni jalanõudeni, nii meeste kui naiste omadest. Tore oli näha naervaid nägusid, kui jutule kaasa elati.  Lisaks saime proovida kaaruspaela punumist. Sellega said kõik hakkama, kaasa arvatud ka meesterahvad. Kahetsen, et unustasin paluda torupilli õhtu jooksul veelgi mängida, see kõlas siin ikka väga võimsalt!   Külalised kinkisid igale Sauga valla laste- ja kultuuriasutusele ühe raamatu. Endale raamatu soovijaid oli väga palju, seda enam, et poodidesse see müügile ei tulegi. Kõik said  raamatutesse ka koostajate autogrammid.

Teine esineja Krista Habakukk rääkis külaliikumisest, ettevõtlusest, noortest, elukeskkonnast... Temagi jutt oli nii põnev, et naised läksid mõne viltuoleva eluvaldkonna või seaduse peale päris ägedateks. Ma pole ammu näinud, et inimesed nii kaua- 4 tundi jutti- ilma väsimata mitut esinejat järjest kuulata viitsiksid. Mõlemad teemad oleksid väärinud omaette õhtuid. Kohalkäinutel igatahes on, mille üle edaspidi mõtteid mõlgutada ja mõni on kihelkonna ajaloo ja rahvariiete uurimise nüüd põhjalikumalt ette võtnud. Suur tänu nii torikatele kui Kristale!!!

Krista kui külaliikumise esindaja ja ka riigikogu kandidaat, määris meile mett mokale = st jagas meetopsikesi ja omatehtud järjehoidjaid, ka hulga Külakirju said naised koju kaasa, jagus raamatukogulegi. Praegu mõtlen, et Kristat küll "riigikoguriietes" ette ei kujuta. Naised seal kannavad kas rangeid pintsakuid või stiliseeritud jakikesi. Igaljuhul on näha, et mugav neil olla pole. Krista on selline soe ja tore "naabrinaine," kellega saab igal teemal rääkida.

Valimised olid seekord Tammiste lasteaia ruumides. No nii tihedat rahvaliikumist ei ole mina oma silmaga meiekandi valimistel veel näinud. Kõige pikem inimestevaba vahe oli 8 minutit! Allkirjade järgi nimekirjas võib küll öelda, et peaaegu kõik Tammiste küla tuhat valijat käisid kohal. Ilm oli ilus, paljud jalutasid peredega, vanemaealisi tuli päris rohkelt liinibussiga, autoparklas oli tihe liiklus. See kõik näitas, et koht on enamusele sobilik. Enne valimisi käis "üks vana känd" siin raamatukogus oma reklaami jagamas. Natuke hiljaks jäi, vaid paar inimest võtsid paberi koju kaasa. Neid ei andnud ka märkmepaberina hiljem ära kasutada, mõlemil pool oli jutt. :) Milline raiskamine üldse valimiste ajal! Siin oli ka inimesi, kes viskasid läikivad paberid kohe prükki.

Vastlaid said valla pered tähistada kahes kohas, õigel päeval Urgel ja nädalavahetusel vallamaja juures. Mõlemist on ka vallalehes jutud-pildid. Mina ei saanud tööaja tõttu ka mitte meie omal osaleda, sellepärast saan siia panna pildi, mida jooksuga tegemas käisin. Igatahes olid vahvad võistlused ja lõhna järgi kukliküpsetamised.
Projektirahadega noorte ja laste enda rajatud liuväli ja uisud olid käigus nii vastlapäeval kui ka enne-pärast.

Tore on see, et lastering on vabakas jälle koos käimas. Vahepealsed beebid kasvasid lasteaiaealisteks, nüüd on uued siin omavahel tutvumas.

Mõlemaid näitusi käiakse usinasti vaatamas. Naljakas on see, et alati, kui minu maakonnalehele saadetud jutust kas või tibake paberväljaandes avaldatakse, siis tulevad ka täiesti võõrad ja omakandi inimesed ekstra näituse pärast siia, aga kui avaldatakse vaid netiväljaandes, siis on huvi natuke leigem, kuna kaugemalelavad ei saa nende kohta infot.

Just eile arutasime siin inkaringis, mis seisus raamat ja raamatukogud 20 aasta pärast olla võiks. Ma arvasin, et minu põlvkond tahab ikkagi veel paberkandjat käes hoida, aga lapsed-noored kasvavad küll arvutiga koos üles ja arvatavasti hakkavad ka "raamatuid" edaspidi sealt lugema.

Raamatule teine elu

2011-03-29T14:33:00.002+03:00

Õhtuleht annab kasulikke soovitusi ja viiteid, mida teha seismajäänud raamatutega: LOE

RAAMATust

2011-03-23T12:08:00.007+02:00

Möödunud kuul ühel kesknädala õhtul linnast tulles tormasin õueriietes oma tuppa ja kahmasin käekotist RAAMATu. Just RAAMATu, mitte raamatu.
FB-st on vanade tuttavate leidmisel palju abi olnud. Nii "jagaski" seal klassiõde Karin, et IV keska kohta on raamat lõpuks valmis saanud ja koolis toimub esitlus. Minul muidugi just tööaeg! Nii kahju! Palusin tal siis mulle üks ära osta ja sellel ma tol õhtul just järel käisingi.
Esimest korda seda kätte võttes jooksis soe jutt sõrmedest läbi. Ehkki kaaned on tugevast materjalist, oli tunne, et hoian käes sooja pehmet elusolendit. See tunne oli linnas, Karini kodus. Omas kodus võtsin raamatu kärsitult kotist ja pärast esiridade silmadega haaramist lappasin kähku lehti kuni 20. lennuni ja püsti seistes lugesin ja lugesin...
Ja siis miski nagu sundis mind ka tagantpoolt ühte lendu uurima. Hoidsin lugedes end tagasi, et kirjutaja nime mitte vaadata. Ometi oli juba esimese reaga selge, kelle "käekiri" see on. Lugedes kuulsin isegi ta häält ja intonatsiooni. Kes-mis, seda ma siia ei kirjuta, reedan vaid, et tegemist on 34. lennuga. Vihjeks- ta on meie vallaga seotud.
Mari Raidmetsast, raamatu kokkupanijast, on mul väga head mälestused- alati tasakaalukas ja õiglane. Reaalaineid mul pea ei võtnud, aga lugeda ja kirjutada meeldis küll. Kirjandite eest olidki mu kooliaja vähesed viied. Sõpradele kirjutasin pikki kirju, lehtede ääredki said ristipidi ruumipuudusel täis. Ise sain vastuseid stiilis- tere, kuidas sina elad, mina elan hästi...
Kooli kogumikku ei osanud ma aga hoolimata klassikaaslaste õhutamistest midagi kirjutada, vaid paar mälestuspildikest saatsin.
Nii ma siis seisin ja lugesin tol õhtul oma paar tundi jutti, ikka jope ja mütsiga... Ilme võis näol küll ebaminulik olla, sest tuppa vaadanud järglane küsis: "Mis teed?" Torkasin talle avatud RAAMATu pihku ja ütlesin: "Leia pildilt emme!" Vaatas ja pakkus ühte ja teist ning kui lõpuks enda peale osutasin, ütles, et see oli jah üks kahtlusalune. :)))
Ei mäleta enam mitu aastat, et oleksin iseendale raamatuid ostnud. Teistele küll jah, kingiks, ja lastelastele. Ise olen neid saanud ka kingituseks. Kõikidest telefonipakkujateski saan lausega "Vabandage, ma töötan raamatukogus", lahti. Ja nüüd siis otsus osta. Üks RAAMAT!
Meelde tuli ühe juhututtava jutt sellest, kuidas ta oma kodukandi raamatukogus Arvo Kukumäe raamatut sirvima hakkas ja siis seda riiulite vahel pikka aega luges. Ma veel imestasin, et miks ta siis ometi ei istunud, igas raamatukogus on ju mõnigi tool... Ja nüüd ise samamoodi seistes lugesin. Vähemalt tuli jälle meelde, mida tähendab "ennastunustavalt".

Teist korda juba kaks korraga!

2011-03-21T18:09:00.010+02:00

Aprilli lõpuni on raamatukogus kaks näitust korraga üleval. No "üleval" saab küll vaid ühe kohta öelda, teine nö lamab. :) Mõlemi kokku- ja ülespanijaks on väga mitmekülgne naine- Reti Üpraus.
Juba paar aastat tagasi jäi mulle meelde Reti jutt piltidest, mis tehtud pahale teele kaldunud noorte poolt. Lugesin suure heameelega ka mitu korda lehtedest, et tema ja Alex Trope tegelevad probleemsete noortega. Retit ammu tundes hea meelega just selle pärast, et need noored võibolla polegi peale koolitundide kunagi millegi eneseväljenduslikuga tegelenud. Keegi lihtsalt ei viitsi nendega tegeleda! Kergem on mööda vaadata! Äkki alles siis hakatakse mõistma, kui omal peres keegi valele teele astub? A4-mõõtu pildid näitusel on maha pildistatud noorte tehtust ja siis kleebitud tugevale alusele, et neid saaks ka riputada. Noorte külastajate pilk siin jääb päris tihti pikalt mõnele pildile pidama. eriti siis, kui nad on kõrvaloleva jutu tegijatest läbi lugenud. Seda näitust pakun alates mai algusest küll kõigile, kel pinda, edasi...

Ja viimasel ajal jõuab Reti mööda maad ja ilma veel ka töötutega tegeleda! Isegi osalesin jõulude ajal huvist ühel tema koolitusel. Nii teistmoodi oli algul igaüks oma ja siis kõrvaljoonistajaga kokku ühte suurt, mitme laua suurust pilti joonistada!
Pilte seinale üles teipides jutustas Reti, et enamus ütleb algul et oi, mina küll joonistada ei oska ja siis jutu sees sulab krambist lahti ja hakkab joonistama. Nö kanal läheb lahti.

Mõtlen praegu pildirivi vaadates, et see pikk seinatäis on kõik anonüümsed, nö hingest välja ja siis maha jäetud. Inimesed sulguvad koolitustelt ära minnes jälle endasse ja sulanduvad oma tavaellu, aga nende meeleolud ja tunded on siin, minu töökohal, seinal! Ja see lühike ajahetk ja tunne jäi neile ajusoppi ning kindlasti aitab elus veel ja veel end avada, julgemalt kui varem. Mõnel oli see tunne kindlasti esmakordne. Vahva!:)
MIS MUUD, KUI KÕIK IMETLEMA!

Näituste tutvustuseks on Reti mulle nii kirjutanud:

NÄITUS „Teekond kriminaalsusest loovusesse“.

Näitusetööd on valminud möödunud aasta jooksul nende noortega, kes olid määratud kriminaalhooldusalusteks. Noored, kes on läinud pahuksisse seadusega. Poisid ja tüdrukud. Proovisin neid toetada ja panna oma elu üle järele mõtlema kasutades selleks loovaid kunstilisi tegevusi- nii joonistamist, maalimist, voolimist, kipsist maskide tegemist ja paberskulptuure. Tegevuse taustaks mahe ja rahustav muusika. Alguses veidi võõristavana tunduv tegevus sai aga päris ruttu arusaadavaks ja muutus huvitavaks. Nende tööde eesmärk ei ole saavutada kunstilist täiuslikkust selle klassikalises mõttes vaid uurida kunsti kaudu inimeste erinevaid tundeid, mõtteid ja käitumismotiive. Seega oli tegemist huvitavate grupiseanssidega, kus iga noor sai ennast väljendada ja oma valminud kunstitööst rääkida just nii nagu tema seda tegi ja tundis. Paljud tunnistasid, et pole enam ammu tegelenud kunstiga, vahest ehk millalgi koolis, algklassides. Selle üle oli ka neil endil kurb meel. Seda rohkem rõõmu aga tunti oma valminud piltide üle.

NÄITUS "Hingelt ära"

Selle näituse tööd on valminud Salongis Avatud Loovus, mis asub Pärnus Ringi 3 (Bussijaama II korrus). Ka need pildid on loovate protsesside väljenduseks, mida on läbi viidud aasta jooksul grupitundides kuid loojateks on inimesed, kes hetkel töötud. Paljud tunnevad vajadust koos käia, oma muredest ja probleemidest rääkida ning teistega jagada. Rõõmu ja head tuju hinge on toonud tegelemine värvidega, voolimine ja maalimine. Töötud saavad salongis veel teisigi teenuseid ja nõustamisi, võivad konsulteerida juristiga, psühholoogiga, osaleda Shindo õpetuses ning arvutiõppes. Periooditi toimuvad seminarid ettevõtluse alustamisest ja äriplaani koostamise abistamiseks. Kõike seda tegevust rahastab SA INNOVE koos Euroopa Sotsiaalfondiga projekti „Tuleme tagasi“ raames, meede „Kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendamine“ nr.1.3.0102.09 – 0136.

Reti Üpraus

Head kevade algust!

2011-03-21T11:30:00.011+02:00

Peagi vaatab meile vastu selline ime!
Praegu tundub uskumatu?
Tuleb, küll ta tuleb! :)))

Ühel hommikul tegid mul tuju heaks ja tõid naeratuse näole... tillukesed hiire jäljed värskel lumel.

Ja täna hommikul saalis pisilinnuparv suure kisaga puude kohal... Otsivad ka kevadet?

! ! !

SUUR RÕÕM ON KÕIGILE TEATADA,
ET MEIE KÜLAVAHETEE
ON TÄNA KESKHOMMIKUST PEALE
RIIVITUD JA JÄLLE SÕIDETAV!!!
TÄNUD KÕIGILE,
KES SELLE NIMEL VAEVA NÄGID!

Üks mõte ka siia - kõige toredam on see, kui väike laps tuleb esimest korda raamatukokku, vaatab uut tädi uurivalt ja siis läheb tal nägu naerule. Siis kisuvad ka minul suunurgad ülespoole. Ja kui ta tere uues kohas ei osanud veel öelda, siis head aega ütleb kindlasti.

Libedasõidu kannatusterada.

2011-03-18T15:51:00.009+02:00

Parim osa teest

Eile veendusin, et ka naaberkülas on tee kohati päris hull. Ainult et see tee, kust tasapisi suurele teele suristasin, on paari maja vahelt läbi minev kruusakas, meil siin aga valdadevaheline maantee, mõnele otsem tee linna.
Ei ole päike veel suutnud meie jääkobakaid tasasemaks sulatada!!! Nii lootsin sulale. Siis oleks küll suurvesi ja öiti jääväli, aga autod jääksid tervemaks.
Just ramsi ukse ligidal on üks sügavam auk ja täna on see juba kaks autot teele risti visanud, aknast nägin.

Ega siit pildilt nüüd see sügavus ja teravad kõrged jääseinad peale vaadates ohtlikud ei paista, aga sügavus on sellel nt üle 30 cm.

Ja seda siin näen aknast, siin võtavad kõik kiirust maha. Viiekümne märki pole vajagi praegu. Kümme tuleks panna. Või 5,5! ;)

Vahepalaks!

2011-03-18T13:48:00.004+02:00

Et siin liiga kuiviklikuks ei läheks, siis natuke tõsielulist ka sekka.

Niisiis- avan mina pühapäeval pahaaimamatult hernekonservi ja mulle vaatab vastu selline elukas:

Ja külgvaates kah ;)

Kavatsen tagasi viia, kui ükskord linna poole asja on. Ehk ei lähe hapuks!

Sõnadetagi selge!

2011-03-15T15:39:00.002+02:00

Õhtud on meil siin kaunid!